neljapäev, 31. detsember 2015

It was a very good year for small town girls


Kuna järjekordne aasta hakkab lõppema, ongi paras aeg möödunud kaheteistkümnest kuust kokkuvõte teha. Kirev aasta on olnud, seda on nähta ka piltidelt. Nagu ikka, on iga kuu esimese postituse esimene lause ka kirja saanud. Sel aastal on hästi läinud, iga kuu saab ilusti oma lause. Produktiivne aasta, mis muud.

Jaanuar
Kuna väljas oli paks udu, siis ilutulestikust korralikku pilti ei saanudki.

Veebruar
Ilusat küünlakuud teile kõigile.

Märts
Urbekuud alustame Alexz Johnsoni uue videoga.

Aprill
Ilusat jürikuud teile kõigile!

Mai
Nii tore video ju :)

Juuni
Kõik, kes seda väikest nurgakest jälgivad, peaksid juba teadma, kui väga ma teed armastan.

Juuli
Selle kuu esimene nädala soovitus on nüüd teie ees.

August
Täna jagan ma teiega The Darknessi uut videot loole Last Of Our Kind. 

September
Kõik, kõik on uus septembrikuus.

Oktoober
Selle kuu esimene soovitus on teie ees.

November
Kooljakuud alustame Brendan Macleani värske singliga.

Detsember
Ilusat teist adventi!

Päris huvitav aasta on olnud, seda ka muusikalises plaanis. Ma olen kokku kogunud peaaegu kõik nädala soovitused. Nüüd saate neid korraga kuulata ja pole vaja midagi kusagilt otsima hakata. Kahjuks on mõned üksikud palad puudu, sest neid lihtsalt pole Spotify's. Võib-olla teen järgmine kord YouTube'i playlisti, ei tea veel. 

teisipäev, 29. detsember 2015

Jõululinik

Jõulud on küll nüüdseks läbi, aga ma polegi veel oma linikut teile näidanud. Nägin sel kuul natuke vaeva ja heegeldasin näpud villi. Tunnistan, et liialdan natuke, aga oma blogis ju võib. Tegelikult oleksin juba varemgi selle postituse teieni toonud, aga linik sai alles jõululaupäevaks valmis. Mingil hetkel avastasin, et olemasolevast rohelisest heegelniidist ei piisa ning pidin seda juurde tellima. Täpselt 2 lehte oleks tegemata jäänud muidu. Kujutate ette, 2 lehte. See pole just suur materjalikulu, aga just nii palju oleks puudu jäänud. Edaspidi tuleb varuga arvestama hakata.

Linik valmis selle juhendi järgi. Hoiatan juba ette ära, et see on ingliskeelne. Antud projekt on oma aega oodanud tegelikult päris pikalt juba, sest juhendi printisin välja samal ajal kui roosidega liniku oma. Nüüd saan selle siis oma "to do" nimekirjast maha kriipsutada, kui mul selline asi oleks.

Sel korral ei käinud Timmu materjaliga mängimas. Küll aga üritas meie Bertakene valget heegelniiti süüa. Mingil hetkel õnnestus tal isegi mudase käpaga liniku pihta anda, nii et ma pidin oma kätetööd isegi pesema natuke. Ausõna, lemmikloomadega ei hakka kunagi igav. Nüüd aga pean ma välja mõtlema, mida jaanuaris meisterdada...

esmaspäev, 28. detsember 2015

Oh step into Christmas with me

Suured söömispühad on selleks korraks läbi. Kas ma olen ainus, kes kergendatult ohkas? Päriselt ka, mulle meeldivad jõulud, aga kogu see sinna juurde kuuluv sigin-sagin on liiast. Vähemalt minu jaoks. Ma suudaks võib-olla ühe päeva üle elada, aga kolmanda päeva õhtuks käivad mul absoluutselt kõik inimesed närvidele. Terve eilse päeva ma lihtsalt olin. Ma ei saa öelda, et vedelesin niisama, sest igapäevased toimetused vajasid tegemist, aga ma üritasin teha nii vähe kui võimalik. Hea meelega oleks maganud nii umbes 24 tundi...

Meil oli sel korral esimesel jõulupühal pikk laud ja puha. No selline väikestviisi suguvõsa kokkutulek, mida mitte keegi tegelikult ei taha, aga kõik ikka kaasa teevad. Olgu, asi pole veel nii hull. Teate ju kõik neid toredaid jõulufilme, kus terve pere koos on ja kõik kuidagi kiiva kisub. Meil läks sel korral enam-vähem õnneks, nii et päris selle video moodi kõik ei olnudki. Võib-olla järgmine kord.

Meid ei olnudki tegelikult nüüd nii palju selle suure laua ümber, kõigest 14. See-eest on kolm tegelast alles üsna väikesed, seega võite ise ette kujutada, mis meie uhke jõuluõhtusöögi juures toimus. Lapsed olid rohkem laua all või jalgupidi diivani peal kui kusagil mujal. Hea uudis on aga see, et pooled piparkoogid söödi ära, nii et ma ei pea veel märtsikuus neid mugima. Samas, see võib ka halb uudis olla, oleneb vaatenurgast.

Halb uudis on aga see, et mingil hetkel võtsin ma peavalu tõttu valuvaigistit. Eks selles oli süüdi tõsiasi, et kõik kõigist teistest üle karjuda üritasid. Selline lärm käib mul alati üle jõu. Peale kaine autojuhi olin ma ainus täiskasvanu, kes alkoholi ei tarbinud. Nagu arvata võite, siis oli see vahepeal ka jutuks. Siiski ei arvanud keegi, et mind tuleb nüüd ruttu ümber kasvatama hakata või siis hoopiski üle kuulata. Kõik lihtsalt leppisid sellega. Tuleb jälle tõdeda, et meie jõulupidu oli igavam kui mistahes filmis. Kurb.

Kuigi sai alguses kohe kokku lepitud, et mingit kinkide jagamist ei tule, siis päris nii ei läinud. Meie poolt sai onu pere suure kommikoti, kust seest võis leida midagi ka täiskasvanutele. Meie omalt poolt saime kõik kruusid, mis tähistasid traditsioonide taastamist. Kunagi oli aeg, mil vanaema-vanaisa kõigile lastele igal aastal kruuse kinkisid. Päriselt, igal aastal. Mul on siiamaani riiuli peal nii mõnigi jõuluteemaline tass, mida kunagi kasutatud pole. Isekeskis me muidugi eelmisel õhtul juba kinke jagasime. Igaüks sai midagi kasulikku, niisama nänni ei leidnud kellegi pakist. Me oleme sellised praktilised inimesed :D

Hixi käis ka korra läbi, nägi meie kutsikat. Sai väikese pakikese, millega maiustada. (Loodan, et piparkoogid maitsesid.) Teisel jõulupühal sai veel venna ja tema pruudiga istutud. Nägime lõpuks nende reisipilte ja kuulsime muljeid. Vaatamata kõigele, olid meil siiski üsna vaiksed ja rahulikud pühad. Polnud suuri draamasid ja vanade asjade meelde tuletamist, mis on üllatav, sest meie peres asjad tavaliselt niimoodi käivadki. Tundub, et traditsioonide taastamisega päris lõpuni ei mindud, vähemalt mitte sel korral.


neljapäev, 24. detsember 2015

Üks vahva jõulujutt

Teate ju küll, et advendikalendri viimane aken avatakse 24. detsembril. Mul polnud sel korral küll advendikalendrit, aga jõululaupäeval saate midagi ägedamat küll. Tegelikult ei tea ma, kui äge järgnev teile tundub, aga ma loodan, et te jääte rahule. Igatahes on teie ees nüüd üks väike jutuke. Ilusaid jõule!

Ühel hilisõhtul, kui pererahvas juba magas, kuulis Timmu krabinat. Selles polnud iseenesest midagi imelikku, kuna aeg-ajalt eksis ikka mõni hiir nende juurde ära. Selles krabinas oli aga midagi teistmoodi, see tundus täiesti uus. Timmu hakkas mõtlema, et tegu võib olla rotiga. Suure rammusa rotiga. See mõte pani kassipoisi tegutsema. Ta kikitas hoolikalt kõrvu, et aru saada, kust heli tuleb. Saagi asukoht tuleb enne rünnakule asumist kindlaks määrata. Sedasi on eduka jahi lootus suurem. Nii ta siis liigutas oma kõrvu edasi-tagasi ja tõmbas isegi ninaga õhku. Timmule tundus, justkui krabistaks see näriline sahvris. Nüüd oli ta juba kindel, et tegu on rotiga.

Kõuts tõusis oma asemelt ja hakkas köögi poole hiilima. Ta seisatas teel veel mitu korda, nagu kartes, et rott teda kuuleb. Jõudnud kööki, istus Timmu korraks maha. Ta tahtis veenduda, et rott ikka sahvris on. Kohe kuuliski ta jälle sedasama krabistamist. See tuli kohe sahvriukse juurest. Keegi oleks nagu üritanud kööki pääseda.

Kassipoisi õnneks oli uks haagist lahti, nii et talle ei valmistanud sahvrisse minek raskusi. Nii ta sättiski end ründevalmis ja sööstis saagi poole. Oma suureks üllatuseks ei leidnud ta rotti ega hiirt vaid midagi hoopis iseäralikku. Kiisu ees seisis värisedes punane mehike. Timmu nuusutas väikest tegelast hoolega. Sellele vaatamata ei saanud ta aru, kes see hirmunud olend tema ees oli.

"Kes sa oled?" küsis ta mehikeselt.
"Päkapikk," vastas too hästi vaikselt.
"Mis see "päkapikk" veel on?"
"Jõuluvana abiline, ma toon headele lastele kommi," sosistas väike tegelane.

Timmule nagu meenus, et inimesed olid tõesti midagi päkapikkudest ja jõuluvanadest rääkinud. Mida täpsemalt, kiisupoiss enam ei mäletanud. Tal oli tähtsamatki teha, kui pererahvast kuulata. Päkapikk aga värises ikka veel, kuigi hakkas juba vaikselt rahunema. Selliseks ehmatuseks polnud teda ette valmistatud. Päkapikukoolis õpetati, mida teha, kui laps peaks teda märkama. Räägiti, kuidas kodudesse pääseda, ka kõrgematele korrustele. Selgitati luuretöö vajalikkust ning toonitati, et pahadele lastele maiust ei viida. Seda viimast korrati igas tunnis. Keegi aga ei rääkinud, milline oht päkapikke tegelikult varitseb.

Timmu, märgates teise kohmetust, ütles: "Ära karda, ma ei tee sulle viga. Sa pole ju hiir." Päkapikk ohkas selle peale kergendatult. Terve elu oli tal juba silme eest läbi jooksnud. Lausa mitu korda. Väikemees arvas tõsimeeli, et kass ta nahka pistab. Siis aga küsis ta järsku: "Kus lastetuba on? Ma olen natuke eksinud, ma siin ikkagi esimest korda." Seda öelnud, punastas ta kergelt. Vähemalt tundus nii Timmule. "Tule, ma viin su kohale," ütles kass, osutades peaga turja poole.

Päkapikk kõhkles hetke, kuid otsustas siiski pakkumise vastu võtta. Pikk tee oli väsitav olnud ning üllatusmunad olid päris rasked. Nii roniski punase kuuega mehike kassile turjale ning sõit võis alata. Timmu liikus pimeduses kiiresti, mõne hetkega olid nad lastetoas. Päkapikk hüppas maha ja asus tööle. Laste sussid said täidetud ülikärmelt, ka seda õpetati päkapikukoolis. Seejärel võttis Timmu oma uue sõbra taas kukile ning viis tagasi sahvrisse. Sealt olevat kõige parem tagasi õue saada. Kiisupoiss arvas, et küllap on seal mingi salakäik. Selline pisike, kuhu ainult päkapikud mahuvad.

"Ma nüüd siis lähen," lausus päkapikk.
"Nägemiseni siis. Kuule, võta teine kord mõni hiir ka kaasa."
"Eks ma vaata seda asja."
"Mis siin vaadata? Ma olen kogu aeg hea laps."
Päkapikk naeris vaid selle peale ning lehvitas siis kõutsile. Viimane lehvitas vastu ja sõbrake kaduski riiuli alla. Timmu aga läks tagasi magama, rotti ju püüda polnud vaja. Järgmisel ööl tõi päkapikk juba ka kiisule midagi head.

esmaspäev, 21. detsember 2015

The More You Give (The More You'll Have)

Teie ees on nüüd selle aasta viimane soovitus. Sel aastal on ka Michael Bublé uue jõululauluga välja tulnud. Kuna tegu on lyric videoga, siis saate kõik kaasa laulda. Või vähemalt üritada.
 

pühapäev, 20. detsember 2015

Neljas advent ehk viimane aeg salme õppida

Kaunist neljandat adventi kõigile. Detsember on kuidagi kiiresti läinud, jõulud ongi kohe käes. Sellega seoses tuleb paljudel meist ka jõuluvanale salmi lugeda. Ma olengi kokku kogunud kõik salmide postitused, nii et klikkige aga linke. Loodetavasti leiab igaüks endale õige salmikese, mis siis jõulude ajal punases kuues mehele ette lugeda.


esmaspäev, 14. detsember 2015

Dirt Sledding

Jõulud pole jõulud ilma The Killersita. Juba kümnendat korda on mehed välja andnud jõulusingli, mille tulud lähevad kõik heategevuseks. Mis saaks olla parem?

pühapäev, 13. detsember 2015

Kolmas advent ehk see salapärane jõulutunne

Mõned aastad tagasi sättisin ritta mõned jõuludega seotud asjad. Kuna vahepeal on aega mööda läinud, siis mõtlesin uuema versiooni välja lasta.

1. Lähedased
Mõne jaoks on iseenesestmõistetav, et jõule peetakse pereringis. Mina aga ei arva, et peab kellegi seltskonda hambad ristis taluma. Jah, usun, et pühad tuleb veeta lähedastega, aga see ei tähenda ilmtingimata kogu suguvõsa pika laua taga istumas.

2. Jõululõhn
Võib-olla olen ma imelik inimene, aga minu elus on lõhnadel tähtis koht. Seda ka jõuluajal. Tuppa toodud kuusk, piduroad ja küpsetised - kõik need kokku tekitavadki õige pühade tunde. Kes aga ise küpsetada ei viitsi, võib jõululõhna ka teistmoodi tekitada.

3. Piparkoogid
Need kuuluvad pühade juurde, vähemalt meie peres. Mõnusad vürtsised küpsised, mida pimedatel talveõhtutel tee või siis glögi kõrvale hea krõbistada. Pealegi täidab piparkookide küpsetamine kogu maja erilise aroomiga.

4. Jõulupuu
Pole vist olnud ühtegi aastat, mil meil pole toas päris kuuske olnud. Vanaonu oma metsast ikka leiab selle õige igaühele. Kuuse ehtimine on viimasel ajal minu ülesanne olnud ja mul pole selle vastu midagi.

5. Kingitused
Ma olen kingituste tegemisest ka varem kirjutanud, sest, olgem ausad, see on üks "tähtis" osa jõuludest. Olen üritanud kingitegijaid suunata ja olen teid ka hoiatanudKingituste pakkimisestki on siin postitus olnud. Isegi väikseid kaardikesi olen jaganud. See kõik näitab, et kingitustel on üsnagi keskne roll.

6. Jõulumuusika
Praeguseks peaksite kõik juba teadma, et vanade klassikute kõrval meeldib mulle ka natuke teistsuguseid jõululaule kuulata. Ma üritan enamasti detsembrini oodata, aga juhtub ka seda, et ma näiteks juba juulis jõulumuusikat kuulan.

7. Jõulufilmid
Igal aastal näidatakse meile "Üksinda kodus" filme ja me vaatame neid rõõmuga. Vähemalt mõned meist. Palju on ka pühadeteemalisi romantilisi komöödiaid, aga minu jõululemmikuid võib leida rohkem sellest nimekirjast. Ja pole ju midagi paremat, kui filmi vaadates piparkooke nosida ;)

8. Mandariinid
Nendega on põhimõtteliselt sama lugu, mis piparkookidega. Pealegi on need suurte söömispühade ajal vägagi teretulnud ning me peame ikkagi ju päevas 5 portsjonit puu- ja köögivilju sööma. Muide, mandariinid pidavat ka maitsemeeli puhastama. Mis saab parem olla?

9. Tuledesära 
Ma tean, et kõigile ei meeldi oma kodu pühade puhul kaunistada, aga mulle meeldib. Veel rohkem meeldib mulle teiste ilusaid kodusid vaadata. Nii tore on pimedal talveajal ringi jalutada ja tuledega ehitud maju vaadata. Kaunistused ei peagi silmi pimestama, piisab valgusvoolikust katuseserval või värvilistest tuledest aias kasvaval puul. Kõike saab teha maitsekalt. 

10. Lumi
Jah, igal aastal unistan valgetest jõuludest. Minu jaoks on see justkui täpp i peal. Muidugi ei jää midagi katki, kui paks lumevaip maad ei kata, aga midagi oleks nagu puudu.

Saigi mõned jõulutunnet tekitavad asjad kirja pandud. Eks need ole igaühel erinevad, aga midagi tavaliselt ikka ühtib. Nüüd jääb ainult üle soovida teile ilusat kolmandat adventi. Jõulud pole enam mägede taga.

esmaspäev, 7. detsember 2015

I Am Santa

Mõni aeg tagasi mainisin ma, et The Darknessil on uus jõululaul. Nüüd ongi see teie ees. Lugu räägib küpsistest, päriselt. Igatahes on see üks parimaid muusikavideosid, mis kunagi tehtud. See on lihtsalt nii... see lihtsalt on. Nautige!
 

pühapäev, 6. detsember 2015

Teine advent ehk 10 rokkivat jõululaulu

Ilusat teist adventi! Täna üritan teis vaatamata vihmale ja tuulele jõulumeeleolu tekitada. Ma saan ise ka aru, et sopa asemel võiks juba lumi olla, aga üritame selle kuidagi üle elada. Äkki aitab meid selles muusika? Olen varemgi natuke teistsuguseid jõululaule tutvustanud ning teen seda ka täna. Sel korral rohkem sellised rokilikud lood.

1. The Darkness - Christmas Time (Don't Let The Bells End)
Te nägite seda ju ette. Juba esimesed sõnad - feigning joy and surprise at the gifts we despise - võtavad pühad kokku. Ärme üldse Justini pükstest rääkima hakkagi...

2. Wizzard - I Wish It Could Be Christmas Everyday
See video on nii lahe. Olid ajad, mil kõik videod olidki umbes-täpselt sellised. Palju ägedamad kui nii mõnedki praegused suured hitid.

3. Slade - Merry Xmas Everybody
Ma loodan, et see lugu tundub teile tuttav. Stiilsed kostüümid ja see habe. Top of the Pops on vist üks ägedamaid asju, mis britid kunagi teinud.

4. Elton John - Step Into Christmas
Vana hea Elton.

5. Jethro Tull - A Christmas Song
Jethro Tulli olete te ka siin juba kuulnud, sel korral siis jõululaul. Hey! Santa! Pass us that bottle, will you?

6. Tom Petty & The Heartbreakers - Christmas All Over Again
Tom Petty oma tuntud headuses.

7. Bob Seger & The Last Heard - Sock It To Me Santa 
See lugu on paljuski inspireeritud James Brownist, vähemalt stiili poolest.

8. Greg Lake - I Believe In Father Christmas
Emerson, Lake & Palmer peaks kõigile tuttav olema. Ma vähemalt loodan, et on. Tegelikult polnudki see otseselt jõululauluna mõeldud, aga mis teha.

9. The Kinks - Father Christmas
Kas pole mitte tore jõululaul? Mingid kaagid röövivad jõuluvana ja ähvardavad talle tappa anda, loob tõelise pühademeeleolu.

10. Queen - Thank God It's Christmas
Ma olen suur Queeni fänn ja kui kõik hästi läheb, siis õnnestub mul kahte praegugi tegevat bändiliiget oma silmaga näha. Muide, need kaks kirjutasid ka antud loo.

Kõige lõpuks pean lisama, et panin kokku väikese playlisti, kus peale ülaltoodud 10 loo on ka mõned teised siit blogist läbi käinud palad. Peale nende on ka selliseid, mida ma veel soovitada pole jõudnud. Kokku üle kolme tunni jõulumuusikat, mille seas pole küll vanu klassikalisi lugusid, aga seda huvitavam on. Minu väike kingitus teile.

esmaspäev, 30. november 2015

Merry Christmas Everybody

Kuna ma lubasin, et te peale jõulumuusika enam midagi muud ei kuule, siis on ka nädala soovitused nüüd just sellest mastist. Esimeseks siis Train ühe vana tuttava looga. Neil tuli jõulualbum välja, mis on saadaval vaid Amazonis. Muide, see video võtab ju pühad päris hästi kokku. Enamasti need perekondlikud jõulusöömaajad sellised ongi, vähemalt suuremas osas sellised.
 

pühapäev, 29. november 2015

Esimene advent

Ilusat esimest adventi teile kõigile! Nüüd on jõulude ootusaeg ametlikult avatud, nii et valmistage end ette. Muud te enam ei kuule kui ainult jõulumuusikat ning kõik kohad on varsti tundmatuseni ära ehitud. Natuke kurvemal teemal jätkates tuleb tõdeda, et sel aastal mul siin advendikalendrit ei tule. Olengi teid paari viimase aastaga ära hellitanud. Küll aga tuleb jõuluteemalisi postitusi. Nende hulgas ka selliseid, millest te kindlasti ilma jääda ei taha, nii et hakake aga blogi jälgijaks. (Häbitu reklaam, mis muud.)

Esimene jõulupostitus ongi teie ees. Ka sel aastal on mul teile pakkuda toredad jõulukaardid. Lihtsalt klõpsake pildil, et see esile tuleks. Seejärel parem hiireklõps ja view image vms. Kui juba ainult pilt teil ees, siis asuge aga kohe printima või salvestage soovi korral pildike enda arvutisse. Kaardid on mõeldud isiklikuks kasutamiseks ning on teile tasuta saadaval. Toonitan taas, et ärge blogiaadressi üheski programmis kustutama hakake. Mingi austus peab ka ikka olema. Kui need pildid mingil imelikul põhjusel ei sobi, siis on võimalik varasemad kaardid kasutusele võtta. Peale nende said kunagi tehtud ka pakikaardid, nii et valikut ikka on. Ilusat pühadeootust!





kolmapäev, 25. november 2015

The Darkness - Last Of Our Kind (2015)

Võib tunduda, et ma olen selle postitusega lootusetult hiljaks jäänud, sest album tuli välja juba juuni alguses. Samas on teada-tuntud tõsiasi, et parem hilja kui mitte kedagi kunagi. Peale selle on praegu sellest kauamängijast kirjutada isegi et kõige õigem aeg, sest alles hiljuti tuli välja deluxe versioon.

Mulle on The Darkness alati meeldinud. (Me kõik teame, et see algas selle looga.) Pean tunnistama, et nende neljas album on siiamaani ka nende parim. Kui eelmine oli natuke kiirustatud, siis Last Of Our Kindi puhul sellisest asjast rääkida ei saa. Plaadi avarada on "Barbarian", mille alguses kuuleme Dan Hawkinsi aednikku. Geniaalne. (Sama võib öelda ka video kohta.) Tegu on äratuntavalt The Darknessiga, alustades kidrakäigust ja lõpetades refrääniga. Lugu ise on nagu väike ajalootund. Mõnel võib olla seda raske uskuda, aga need mehed on päris suured nohikud tegelikult. (Eriti laulja Justin Hawkins.) Ajaloolise sisuga on ka neljas lugu "Roaring Waters", mis on üks minu lemmikuid. "Open Fire" kõlab alguses nagu The Cult ja see on hea. The Darknessi puhul on nende suured mõjutajad alati tuntavad ning see album pole sugugi erand.

Peale aedniku võib sellele albumil kuulda ka bändi fänne. Albumi nimilool teeb kaasa paarsada fänni, vähemalt nii nad väidavad. Peale selle võib kuulda ka bassimängija Frankie häält, kes laulab lugu "Conquerors". Antud pala kõlab albumil viimasena ning on üks kahest ballaadist. Kes ei tea, siis The Darknessi mehed on suured vinüülifännid, seega on ka kõik albumid üles ehitatud nii, et mõlemale poolele jääks ka üks ballaad. 

Kui võiks arvata, et ajalugu on ainus, millest inspiratsiooni ammutada, siis te eksite. "Mudslide" on näiteks looduskatastroofist. Seda rõhutatakse ka loo alguses, sest see sõna iseenesest võib inimesi muidu eksiteele viia. Kõige lõbusamad palad on "Sarah O'Sarah" ja "Hammer & Tongs", viimane neist tundub lausa natukene absurdne, aga sellise bändi puhul tuleb see ainult kasuks. Kasuks on tulnud ka see, et albumi on produtseerinud ja miksinud Dan Hawkins ise. Kõik on algusest lõpuni bändimeeste endi nägu. 

Deluxe versioonil on 4 boonusrada. Nende seas on ka pala nimega "I Am Santa". Jah, The Darknessil on uus jõululugu ja see on kõike seda, mida nende puhul oodata võiks. Video on veel parem, tõeline kitš. Boonuslugudest sai kiiresti minu lemmikuks "Always Had The Blues", seda nimelt sõnade pärast. Kes mind teab, saab aru. "Million Dollar Strong" on taas üks suhetest rääkiv lugu, mis kõlab liiga lõbusalt. Kas ma olen ainus, kes armastab rokki puhkpillidega? No selles loos on kuulda trompetit ja ilma trompetita pole see enam see. Päriselt.

esmaspäev, 23. november 2015

Looking Up

Täna kuulame Elton Johni. Selline tore lugu nädala algusesse, et teid kõiki ikka käima tõmmata.

pühapäev, 22. november 2015

Salajased ja pooleli olevad projektid

Viimasest käsitööteemalisest postitusest on taas hulk aega möödas. Tunnistan ausalt, et september kadus kuidagi käest ära, nii et midagi suuremat ei saanudki valmis. Oktoobri alguses otsisin endale uut õmblusmasinat, seega kaks kuud läks mõnes mõttes vastu taevast. 

Tegelikult sai ikka nipet-näpet nokitsetud, nii et pole hullu midagi. Pealegi alustasin ma oktoobris ühe suurema asjaga, mida ma teile kahjuks näidata ei saa. Võite vaadata ainult seda ilusat pruuni lõnga, millest ese valmis. Tegu on ühe jõulukingiga, mida sain kududa ainult siis, kui saajat ennast kodus polnud. Kahjuks tähendas see seda, et aega väga polnudki. Ma hakkasin juba isegi kartma, et ei saagi seda valmis, aga paar päeva tagasi see juhtus. Minu õnneks ammu enne jõule.

Ka praegune projekt tuleb enne pühi valmis nikerdada. Mõni saab juba pildi järgi aru, et tegu taas ühe linikuga. Sel korral siis ikka jõuluteemaline ja puha. Pärast saan oma jõulukoogi vaagnaga liniku peale panna ning kõik saavad suu ammuli vahtida, kui kuradi andekas ma ikka olen ;)

Kui te nüüd arvate, et ma olen liiga palju juba jõule maininud, siis pean teile meelde tuletama, et järgmisel pühapäeval on esimene advent. No pole ju enam palju jäänud...

neljapäev, 19. november 2015

Inglispärane õunakompott


  • 1 kg õunu (soovitavalt hapukaid ja väikseid, kuid erinevaid sorte)
  • 3 dl vett
  • 1,5 sidruni riivitud koor
  • 3 cm värsket ingverijuurt
  • 500 g suhkrut
  • 50-75 g rosinaid
  • 3 sl sidrunimahla

Koori, puhasta ja viiluta õunad. Pane õunatükid koos vee, sidrunikoore, suhkru ja õhukesteks ribadeks lõigatud ingverijuurega keema. Kuumuta väiksel tulel umbes 10 minutit; õunad peavad jääma pehmed, kuid mitte katki keema. Lisa rosinad ja sidrunimahl, sega läbi, Tõsta kohe purkidesse, sule õhukindlalt.

Pehmeid kompotiõunu sobib pakkuda magustoiduks koos jäätise, vahukoore või magusa kohupiimapasta-vahukoore seguga.

Retsept raamatust "Hoidised", mille autoriteks Maire Suitsu, Lia Virkus ja Angeelika Kang. Väga hea retseptikogu, meie peres on mitmed neist juba igal aastal kasutuses. Ka antud kompott on väga mõnus, kuigi nii mõnigi seda ingverit esimesel korral pelgas. 

esmaspäev, 16. november 2015

Ghost In My Head

Seekordne nädala soovitus on teie ees. Selleks on noorhärra Andrew Watti värske EP nimilugu.
 

esmaspäev, 9. november 2015

Spying

Sel korral kuulame dream popi. Tegu siis Jennie Vee debüütalbumi nimilooga. Muide, Jennie mängib bassi Courtney Love'i bändis ja me kõik teame, et andekad bassimängijad on ennegi Love'iga koos musitseerinud.

esmaspäev, 2. november 2015

Tectonic

Kooljakuud alustame Brendan Macleani värske singliga. Lugu on saadaval Bandcampis. Nüüd aga lubage rahulikult oma jalakestel tatsuma hakata.
 

laupäev, 31. oktoober 2015

The season of the witch ehk 10 lugu, mida täna kuulata

Ongi käes Halloween. Kuna see on teada-tuntud nõidade meelisaeg, siis sel korral toongi teie ette 10 muusikapala, kus on vähem või rohkem nõidadest juttu. Kel aga huvi täna õhtul mingit toredat filmi vaadata, siis kiigaku aga heaga siia

1. Burn the Witch
Stone Gods oli briti bänd, mille moodustasid mõned The Darknessi liikmed peale laulja bändist lahkumist. Nende esimene EP kandiski nime Burn the Witch, samuti leiab selle loo nende esimeselt ja ainsalt kauamängivalt. Kuigi jah, väidetavalt sai salvestatud ka teine album, aga kuna meeste eelmised bändid taas kokku tulid, jäigi Stone Gods soiku.

2. The Witch Queen of New Orleans
Redbone oli USA ansambel, mis nautis suuremat edu just Euroopas. Pala on nende kolmandalt albumit, mis siinpool lompi kandis sama nime. Muide, lugu räägib ühest toredast voodoo preestritarist. Blogi alalistele lugejatele võib lugu tuttav tunduda, sest ma olen siin jaganud Tom Jonesi versiooni. 

3. Season of the Witch
Antud pala on šoti muusiku Donovani sulest, kuid singlina ei tulnud see kunagi välja. Küll aga on see fännide seas alati populaarne olnud. Võib veel mainida, et kitarri mängib Jimmy Page, kes mõned aastad hiljem Led Zeppeliniga maailmakuulsaks sai.

4. Angel Witch
Briti muusikaga ka jätkame. Angel Witch on heavy metali bänd, mille ridadest on praeguseks nii palju muusikuid läbi käinud, et kahe käe sõrmedest jääb väheks. Bänd on olnud ka Dave Mustaine'i suureks mõjutajaks. YouTube'ist leiab ka loole omal ajal tehtud video, mis on tõesti ajastule truu.

Nüüd aga midagi palju uuemat. Antud pala leiab USA bändi Clutch kuu alguses ilmunud albumilt. Tegu juba nende 11 stuudioalbumiga, millel on ka edetabelites üsna hästi läinud. 

See lugu peaks nüüd kõik meeled rõõmsaks tegema. Antud pala laulis sisse Ross Bagdasarian, kes on süüdi sellest, et terve maailm teab koopaoravaid. See oli isegi 1958 aasta suvel edetabelis esikohal, mis oli enne Chipmunkside sündi. Tegu oligi mehe esimese katsetusega sellise piiksuva hääle saamisel. 

Sama aastakäiguga ka jätkame. Kip Tyler and the/his Flips oli Los Angeleses tegutsev ansambel, mille kohta pole eriti infot kuskilt saada. Ma ei tea, võib-olla otsin valedest kohtadest. Igatahes on tegu mõnusa looga. Mõnele võib tuttav tunduda aga hoopis teine lugu.

Vana hea Jethro Tull ja vana hea Top of the Pops. Rohkem polegi midagi öelda. 

9. The Witch
The Sonics on garaažiroki bänd, mis vahelduva eduga tegutsenud 60ndatest alates. Seegi pala just samast kümnendist pärit, kui kuulates ise aru ei saa. Väidedavalt on nad inspireerinud nii Bruce Springsteeni kui ka Nirvanat, nii et omal ajal olid nad kõvad tegijad. 

Taas Inglismaale tagasi. Kui teile ei meeldi Kate Bush, siis me ei saaks arvatavasti omavahel üldse mitte hästi läbi. Ma ei soovita aga teil oma arvamust selle loo järgi kujundada, sest see on natuke teistmoodi...

kolmapäev, 28. oktoober 2015

Welcome to the family

Alles see oli, kui ma kirjutasin, et meil on ainult üks koer. Nüüd pean ma ennast parandama, sest meil on uus pereliige. Õele toodi väike kutsikas, et tal tegevust oleks. Nii me siis kollektiivselt kasvatamegi titat, kes saab homme alles 2 kuud vanaks.

Tavaliselt antakse kutsikad uutesse kodudesse peale selle maagilise vanuse täitumist, aga antud tegelane on juba kaks nädalat meil elanud. Nimeks panime tal Berta ning kutsikas ise on sellega väga rahul. Oma nime õppis ta ikka väga kiiresti selgeks.

Berta on üldse kiire õppija. Kui vaja hädal käia, siis küsib ilusti õue. Äpardusi juhtub, aga ainult siis, kui mänguhoos häda peale tuleb. Söögiajad on tal selged ja oma kausi tunneb ka ära. Ainus mure ongi nüüd närimine, sest ta õpib ümbrust tundma kõike närides. Jalatsitest on ta peaaegu võõrandunud, nii et pole kõige hullem. Küll aga meeldib talle inimesi närida. 

Timmuga saab kutsikas enam-vähem hästi läbi. Kass hoiab tal silma peal ning mängib ka temaga. Kui siis Berta kassi valusamini naksab, saab ise kohe tappa. Enamasti lööb Timmu teda "pehme" käpaga, aga kui närv mustaks saab, siis lähevad küüned käiku. Korra sai kutsikas juba kõva koosa, lausa karjus valust. Ise oli muidugi süüdi, ei tasu ikka kassi kõhust hammustada. 

Kahjuks ei saa ta nii hästi läbi Donnaga. Viimane vist isegi kardab teda natuke, sest ta ei saa päris hästi aru, millega tegu on. Kutsikas aga on vana koera järele hull, kutsub teist kogu aeg endaga mängima. Too ei tee tast eriti välja, aga kui väikesel midagi juhtub, on kohe platsis. Siis on küll kutsikas tähtis. 

Tuleb tõdeda, et meil siin igav ei hakka. Vähemalt niipea mitte, sest väikesel koerahakatisel on iseloomu ning kõva koolitamine seisab meil alles ees. Sinna on küll mõned kuud aega, aga põhiasjadega oleme juba algust teinud. "Ei" on kõige tähtsam sõna praegu, kuigi mina olen ainus loll, kellel jagub piisavalt kannatust seda kutsikale õpetada. Keelamisest ei ole ju siis kasu, kui keelaja ise itsitab, või mis? 

esmaspäev, 26. oktoober 2015

Til It Happens To You

Sel nädalal siis sügava sisu ja videoga Lady Gaga uus lugu. Pala ise on saadaval mitmes kohas. Kui lugu ikka meeldib, siis soovitan selle eest ka raha välja käia, sest osa tulust läheb heategevuseks.
 

esmaspäev, 19. oktoober 2015

Domino

Tegelikult mõtlesin ma seda lugu juba varem soovitada, aga siis tulid teised asjad peale. The Karma Killers on neljaliikmeline punt USA-st, kes alates tänasest tuuritab meile juba tuttava bändiga. (Jah, ma olene veidi ameeriklaste peale kade praegu, aga see läheb varsti üle.) Igatahes on meestel EP väljas ja praegu käib töö täispika albumi kallal. See omakorda tähendab, et lähiajal on veelgi rohkem head kraami oodata.

esmaspäev, 12. oktoober 2015

Sünnipäevast natuke


Mõned lugejad ehk teavad, et mul oli septembri lõpus sünnipäev. Pole siin midagi imestada, et sügis mu lemmikaastaaeg on, endal siis ju sünnipäev. Tegelikult sügis meeldib mulle hoopis teiste asjade pärast palju rohkem, aga see selleks. 

Olen varemgi oma kinkidega uhkustanud kinke näidanud, nii ka see kord. Ma sain sünnipäevaks köögikombaini! Päriselt ka, te ei kujuta ette ka, kui õnnelikuks see mind teeb. Ma kasutasin seda juba kohe samal päeval, sest mul oli vaja töö juurde järgmiseks päevaks üks porgandikook küpsetada. No ikka suur plaaditäis kooki, et igaüks ikka vähemalt ühe tükikese saab. Kujutage nüüd ette, kuidas ma neid porgandeid käsitsi riivinud oleksin. Köögikombainiga käis see aga nii muuseas, paari minutiga olid kõik porgandid riivitud. Mu elu on nüüd palju, palju lihtsam.

Peale selle oli ka niisama väiksemat nipet-näpet, nagu ikka. Sain oma kollektsiooni mõned võtmehoidjad juurde jälle. *thumbs up* Kui te nüüd arvate, et ma olen väga igav inimene, siis on teil õigus. Nimelt kavatsen ma sünnipäevaks saadud raha eest endale uue õmblusmasina osta.


Pretenders

Kuulaks sel korral siis eesti muusikat. Bändis ainult tüdrukud, täielik girl power. Video on ka päris lahe, nii et on, mida kuulata-vaadata.

esmaspäev, 5. oktoober 2015

Nobody Really Cares If You Don't Go To The Party

Selle kuu esimene soovitus on teie ees. Courtney Barnetti üsna mind kirjeldav lugu on mind nüüdseks juba päris pikalt kummitanud. Pala võib leida tema sellel aastal ilmunud debüütalbumilt. Enjoy!

teisipäev, 29. september 2015

Who let the dogs out?

Kassist olen ma siin palju rohkem kirjutanud kui koertest. Kuigi jah, praegu on meil ainult üks kutsa. Suur koduvalvur. *itsitab*

Kui me kunagi kaks emast kutsikat ühest pesakonnast tõime - ei soovita seda kellelegi - siis panime neile nimeks Bella ja Donna. Õnneks meil läheduses ühtegi itaallast ei ela, nii et polnud väga lugu. Praegu on ainult Donna jäänud ning tuleb tõdeda, et üksi on ta päris arg. Koduõues on suur ja kuri, mujal käib saba jalge vahel.

Ausõna, see on üsna koomiline. Temaga jalutamas käies pean teda pidevalt julgustama. Siiamaani tundub sellest kasu olevat. Samas juhtub ikka vahel nii, et kui inimene vastu tuleb, siis tema tahab ringi pöörata ja tagasi minna. Nii arvavadki kõik, et meie  8-aastane daam on noor koerapreili. Kõige rohkem kardab ta aga nastikuid. Te peaksite nägema, kuidas ta hüppab, kui mõni rohu sees juhtub olema.

Teisalt on ta jälle suur jahimees meil. Kui ikka jälje üles võtab, siis läheb. Vahel me "jalutame" ka niimoodi, et võtame hoo üles ning siis jälle maha jne. Tempo valin mina, sest mina olen ju ikkagi peremees. Pealegi, intervalltreening pidigi kasulik olema. Suve lõpus püüdis ta kaks siili kinni. No üks oli loll ja ronis koera aedikusse, nii et seal polnudki midagi muud oodata. Teise võttis Donna aga jalutuskäigul lihtsalt rohu seest hambusse. Ütleme lihtsalt, et ma ei osanud seda oodata, sest tavaliselt ajab ta lihtsalt nurmkanu lendu. Peale siilide on ta ka mõned mutid maha murdnud, ühe neist kaevas oma veranda alt välja. Hiired on üsna tavalised, nende püüdmises on ta päris meister juba.

Peale loomade leiab ta ka marju, aga seda ma olen juba maininud. Sellise koeraga on lust marjul käia. Tänavu oleme nii kaugele leidnud, et seenekoera tiitel terendab ka silme ees. Natuke veel harjutamist ning leiab mulle kõik puravikud ja riisikad üles, kõigist teistest seentest rääkimata. See oskus vajab veel veidi lihvimist, aga järgmisel aastal on kutsust arvatavasti veelgi rohkem kasu. 

esmaspäev, 28. september 2015

laupäev, 26. september 2015

Teed juuakse kell viis

Käisin nädala sees teatris, nagu kultuursed inimesed ikka. Kõik ju teavad juba ammu, et ma kultuurne inimene olen. Viimasest teatrikülastusest oli ka omajagu aega möödas. Provintsis elades ei satu just tihti midagi toredat vaatama ning kohalik kultuurikeskus on ikka midagi muud kui päris teater. Pealegi tuleb vahetevahel kollektiiviga midagi ette võtta ja sel korral saigi siis kambaga pealinna põrutatud.

Vaatamas käisime tükki "Teed juuakse kell viis". (Vana hea The Ladykillers.) Tegu siis kriminaalse komöödiaga, mis mulle isiklikult väga meeldib. Kuigi jah, kriminull ta tegelikult pole, ikka korralik komöödia. Seda tõestasid ka rohked naerupahvakud publiku seas. Kahe vanema proua omavaheline jutuajamine vaheajal ka muidugi, kui üks teisele teatas, et "eks see üks jant ole". Iseenesest võttis see lause kogu asja väga hästi kokku. 

Minu lemmiktegelaseks sai Üksraund (Tõnu Kark). No selline natuke totakas mehemürakas, kes on väga heasüdamlik ja kes liiga palju lobiseb. Emale meeldis kõige rohkem Louis Harvey (Ain Lutsepp) kogu oma olemusega. Mainitud tegelased on kaks viiest pangaröövlist, kes vanaproua Wilberforce'i (Ita Ever) välja üüritud toas "proovi teevad". Nimelt on nad väidetavalt pillimehed ning see toob endaga kaasa ka väikese kontserdi. Just see on üks tüki parimaid hetki, minu arvates vähemalt. 

Tegelikult sai seda vaatama mindud just Ita Everi pärast. See naine on võrratu. Oma kõrgele eale vaatamata liigub kärmelt, kiiremini kui nii mõnigi noorem inimene. Stseenide vahel on laval päris pime, aga isegi see ei morjenda teda. Trepist alla tuli ka nii, nagu käiks iga päev mööda sedasama treppi. Ja kogu tema miimika. Kui ta peab olema mõtlik, siis on ta seda iga oma keharakuga. Kui ta on šokeeritud, siis on ta seda taas iga oma keharakuga. Lihtsalt võrratu. 

Muide, mul on hea meel tõdeda, et publik oli end ikka üles löönud. Mõned teksades meesterahvad jäid küll silma, aga neil olid ka triiksärgid ja pintsakud üll, nii et polnud väga hull. Mina nägin ainult ühte paarikest, kes natuke pead vangutama pani. Mõlemal teksad jalas ning mehel oli lihtsalt T-särk, naisegi top oleks rohkem ööklubisse sobinud. Alati leidub mõni tõrvatilk. Üldmulje aga oli väga viis, eriti vanemad prouad oma rätsepakostüümides. 

Lavastuse kohta veel niipalju, et see meeldis isegi mu emale. Talle on väga raske meeldida ning veel raskem on teda naerma ajada. "Teed juuakse kell viis" sai mõlemaga hakkama. Seega plusspunktid tegijatele. Tundub, et tükis pettunud inimesed on oma ootused-lootused liiga kõrgeks ajanud. Mina läksin lihtsalt üht komöödiat vaatama ning sain täpselt seda. Vahel ongi ju meelelahutust vaja, sügavamat sisu leiab rohkem mõnest teisest lavastusest.

esmaspäev, 21. september 2015

My Fantasy

Selle nädala pala tuleb neljaliikmeliselt inglise pundilt The Saw. Nende muusika kuulamine on nagu väike rännak ajas. 
 

esmaspäev, 14. september 2015

Karma

Seekordne soovitus tuleb kollektiivilt Disciples of Babylon. Bänd baseerub Hollywoodis, kus kõik teisedki ilusad inimesed. *itsitab* Igatahes tuli neil äsja EP välja, mis oma kolme looga tundub üsna alamõõdulline, aga see-eest on singlile täiesti arvestatav video tehtud. Me kõik teame, et karma's a bitch, seega on videos kõik justkui õige.

esmaspäev, 7. september 2015

Tight Pants

Pohlakuu esimene soovitus on teie ees. Ma olin kunagi suur Buckcherry fänn, nii et pole siin midagi imestada. Pealegi on see lugu lihtsalt nii cheesy, et ma pean seda jagama. Sama võib öelda ka eelmisel kuul ilmavalgust näinud albumi nime kohta. Siinkohal tulebki tõdeda, et Buckcherry ei valmista kunagi pettumust. Vaadake nüüd seda tagumikku ;)

pühapäev, 6. september 2015

Ilm on suur, taevaalune lai, aga siiski kitsas inimestele

Kõik, kõik on uus septembrikuus. Niimoodi vähemalt ütles üks luuletus, mida vast enamik meist ka lugenud on. Kurbusega tuleb aga tõdeda, et nii see ei ole. Ikka kütab kirgi peamiselt üks teema, mis arvatavasti ei vaibu niipea. Tõesti on kurb näha, kuidas kõik pagulastega seotu inimesi esmapilgul kahte leeri jagab. Pagulaskeskuse põleng valas ainult õli tulle. (Bad pun, aga ma lihtsalt ei suutnud vastu panna.) Muide, minu mõtted selle süütamise teemal võtab väga hästi kokku see kirjutis.
Ohtu sattusid kümnete inimeste elud, aga veelgi masendavam on, kui hõlpsalt muutus ühe-kahe provokaatori kuritegu massimeedias kogu rahva kuriteoks, meie kõigi süüks ja häbiks. - Kalle Muuli
Mul ei ole selle süütamise pärast häbi, ma ei tunne endal süüd. Küll aga on mul häbi poliitikute pärast, kes kõik kohe sõna võtma tõttasid. Või siis lausa kohapeale tormasid, justkui nemad oleksid võimelised rohkem tegema kui tuletõrje ja politsei. Võib-olla on meie poliitikute seas selgeltnägijaid, kes suudavad selliste juhtumite lahendamisel abiks olla. Jah, elumaja süütamine on kahetsusväärne tegu ja süütaja väärib karistust, kuid siin ei mängi minu jaoks mingit rolli maja elanike rahvus ega nahavärv ega sotsiaalne staatus.

Miskipärast käituvad paljud nii, nagu Eestis poleks varem pagulasi olnud. Justkui need 150 Vahemere kriisi pagulast oleks esimesed. (Ausõna, on inimesi, kes pole kunagi isegi Vao Keskusest kuulnud.) Ilmselgelt pole meil ka organisatsioone, kes neid aitaks. Peale selle tuleb meil endi taskust neile sadu eurosid maksta, vähemalt nii võib mõne inimese jutust aru saada. Tegelikkuses on toetus siiski väiksem, aga see ei huvita ju tegelikult kedagi. 

Kui üks pool külvab paanikat, siis teine rõhub empaatiavõimele ja inimlikkusele. Vahepeal näidati uudistes pagulasteemat kajastades üht ja sama lõiku sellest, kuidas vabatahtlikud väikest last käest kätte andsid. Võite mind küüniliseks nimetada, aga samal eesmärgil avalikustati ka selle väikese uppunud Süüria poisi pildid. Traagiline, kuid rahvaga manipuleerimiseks kasulik. Võib-olla nüüd ollakse islandlaste moodi valmis ka mujal pagulasi oma kodudesse võtma. 

Samas räägitakse ikka ja jälle, et suurem osa pagulasi on noored täiselujõus mehed, kes tahavad lihtsa elu peale. Eks ole ka selliseid nende nn. laevapõgenike seas rohkem, sest kogu see reis on ikka üsna ohtlik. Pealegi on juba laevale pääsemine kallis. Samas on mul raske kaasa tunda mehele, kellel polnud väidetavalt raha, et nädal aega hotellis ööbida ning oma dokumendid korda ajada. Üllataval kombel oli aga neil kõigil mõni päev hiljem 450 eurot tagataskust võtta, et Saksamaale saada. Raske uskuda, et selline on sõjapõgenik. Pole siis midagi imestada, kui inimesed selliseid avasüli vastu ei võta. Kui pagulasel on ikka nutitelefon(id) ja mitme erineva riigi SIM-kaardid, siis millest me räägime. Mõnel neist on isegi nahka pleegitav kreem kotis. Ei, see ei ole nali. Kui aga piisavalt raha kokku kraapida pole, siis tuleb leppida põgenikelaagritega, mida Neil Gaiman tabavalt kummituslinnadeks nimetab.

Kui valjuhäälsetel vastasleeridel on kõik selge - kui sa pole meie poolt, siis oled meie vastu - siis suurem osa meist elab tegelikult hallis tsoonis. Tsoonis, kus me mõistame sõjapõgenikke ja tunneme neile kaasa. Tsoonis, kus me muretseme oma turvalisuse ja väikese, niigi hapra, riigi pärast. Keegi ei oska ju täpselt ette ennustada, mis saama hakkab ja kuidas pagulased ühiskonda sulanduvad. Me ei tea, paljud neist on mugavuspagulased. Võib-olla on nad kõik toredad, aga äkki on mõned tõrvatilgad meepotis. Ja olgem ausad, juba üks tilk tõrva jätab suhu halva maitse.

esmaspäev, 31. august 2015

Could Have Been Me

Augusti viimane soovitus tuleb kollektiivilt nimega The Struts. Lugu ise on juba mõnes mõttes üpriski vana (no umbes paar aastat), aga nüüd on sellele tehtud uus video. Miks? Eks ikka seepärast, et briti bänd on hetkel Ameerikat vallutamas. Hiljuti tuli neil sealpool lompi välja EP, millelt võib leida 4 lugu nende debüütalbumilt. Muide, video alguses on natuke kuulda üht mu lemmiklugu nendelt ;)
 

pühapäev, 30. august 2015

Valge Daami käsitöölaat

Kuna meil on käes augusti täiskuuööd, siis on Haapsalus Valge Daami aeg. Ka tänavu toimub selle raames käsitöölaat. Oli nii uusi nägusid, kui juba vanu tuttavaid tegijaid. Kes läheduses on, võib täna veel laadalt läbi käia. Viimasel päeval võib juhtuda küll, et valik on väiksem, aga samas müüvad nii mõnedki - rohkem küll toidukraami müüjad - oma kaupa veidike soodsamalt. Kui aga ise kohale ei jõudnud, siis võib vabalt taas pilte vaadata.

Juba päris tänava alguses oli näha tuttavaid tegelasi.
Rahvusmustrid on ikka teema.
Imeilus Porcellisa käsitsi maalitud portselan.
Kaunid vilditud lillemantlid Jaanioja Käsitöötalust.
Sellised vahvad tegelased olid Ehe ja Ehtne Käsitöö poe ees.
Armsad R Bears karulised.
Kaisujänkud ja muud põnevat MiMo kaubamärgilt.
On ka meelelahutusele mõeldud. Sellel pildil kaunid kõhutantsijad.

Muinastulede öö






kolmapäev, 26. august 2015

Kolm on kohtu seadus ehk Uriah Heep @ Haapsalu piiskopilinnus

Jaagup Kreem niisama hängimas
Möödunud laupäeval sain mina ka üle pika aja jälle ennast tuulutamas käia. Nimelt esines Uriah Heep taas Haapsalus. Minust mitte olenevatel põhjustel pole ma kahel eelmisel korral kontserdile jõudnud. Kuna kolm on kohtu seadus, siis sel korral vedasin end ilusti-kenasti kohale. Kui mõnel oli õnne täiesti tasuta üritusele saada, siis mina pidin pileti ostma oma higi ja vaevaga teenitud raha eest. Õnneks oli mitu tundi kestnud rokipidu seda raha väärt.


Valge Daam astus ka läbi
Päeva jooksul mainiti paar korda ka seda, et Haapsalust on saamas rokipealinn, mille vastu minul loomulikult midagi pole. Ehk ongi siis inimestel rohkem põhjust provintsi ära eksida :D

Enne peaesinejat käisid laval kodumaised bändid Blind, Elephants From Neptune ja Terminaator. Blindiga oli see naljakas lugu, et inimesed minu ümber küsisid, mis bänd see selline üldse on. Nimelt polnud nad sellisest ansamblist kuulnud. Ma siis ütlesin, et vähemalt ühte laulu teavad nad kõik. Nii me siis mõni aeg hiljem seal lava ees kaasa laulsimegi, nii et meist automaatselt nende selle aasta parim publik sai. Kuigi jah, see polnud raske ülesanne. 

Elevante ja Termikat tahtsin ma nagunii jälle näha, nii et on hea, kui saab mitu kärbest ühe hoobiga lüüa. Ma pole vist tükk aega näinud ühtegi eesti bändi, mis rahvale niimoodi mõjuks kui Elephants From Neptune. Ausõna, tšikid kiljusid lava ees ennastunustavalt. Arusaadav, laval olid ju ka noored rokijumalused tegemas täpselt seda, mida neilt oodatakse. Ehk siis teisisõnu ajasid noori neiusid pöördesse. Terminaator küttis laval oma tuntud headuses. Kuna tegu oli ainsa emakeeles esinenud ansabliga, siis laulis rahvas kõvasti kaasa. Üks väike fänn sai autogrammidega plaadi, mis oli lihtsalt nii armas. Ausõna, nii mõnegi huulilt kostus vaikne "aww". 

Uriah Heep
Lääne Elus kirjutati, et Uriah Heep tegi puhast maagiat. Siinkõneleja peab sellega nõustuma, sest ühtäkki oli platsil palju rohkem rahvast ja lava ees läks ka kitsamaks. Seda juba enne vanameistrite lavale ilmumist. 

Tuleb mainida, et mõnes mõttes oli tegu viisaka vanematele inimestele mõeldud kontserdiga. (No teate küll, istumiseks ebamugavad pingid jms.) Samas oli see muidugi hea, sest ei pidanud kartma, et keegi oma sooja õlle sulle krae vahele kallab või su särgi sisse koniga augu kärsatab. Vaatamata publiku kõrgele keskmisele vanusele, elati siiski suure entusiasmiga kaasa ning ka bänd laval andis endast kõik, mis neil anda oli. Ettekandele tulid nii vanad kui ka uued lood, nii et oli igaühele midagi. 

Üritus kandis pealkirja “Lady in Black Meets The White Lady”. No teate ju küll, et Heepil on see lugu leedist mustas ja Haapsalul on oma Valge Daam. Viimane tegigi just selle loo ajal oma etteaste. Seega läks pealkiri täide. Õhtu lõppes vägeva ilutulestikuga, mis pani nii mõnegi ahhetama. Kokkuvõtteks võib öelda, et vanad piiskopilinnuse müürid lihtsalt sobivad selliste kontsertide jaoks, oleks neid vaid rohkem. 

P.S. Ka selgi korral võivad huvilised rohkem pilte leida siit

esmaspäev, 24. august 2015

Never Go Back

Sel nädalal soovitan teile siis ühte Butcher Babies lugu nende uuelt albumilt Take It Like A Man, mida saate te kõik ka ise kuulata. Ma ei ole suutnud veel otsustada, kas mulle see album meeldib või mitte, aga allpool toodud lugu on päris hea. Vähemalt minu arvates, aga minu arvamus ongi siin Imedemaal ju kõige tähtsam. *itsitab*
   

esmaspäev, 17. august 2015

Heart Like That

Seekordne pala on Alexz Johnsoni repertuaarist. See lugu hakkas mulle kohe esimesest korrast meeldima ning mul on väga hea meel, et sellele ka video nüüd tehtud on.

reede, 14. august 2015

Mul mõnus sõnnik siin, võid ise pöialt imeda

Minu hobiaedniku elu on tänavu üsna kurb. Kui eelmisel aastal sai augustis juba natukenegi saaki korjata, siis tänavu tuleb sellest suu puhtaks pühkida. Hea õnne korral on see septembrisse lükkunud, halva õnne korral aga veelgi kaugemasse tulevikku.

Nii halba aastat pole mina isiklikult veel näinud. (Ma mõtlen selle aja jooksul mitte, kui köögivljalapike täiesti minu vastutusel on olnud.) Isegi redised ei tahtnud eriti kasvada. Esimese külvi järel õnnestus ainult 2 pisikest juurikat saada, praegu on peenral paar punast tegelast rohkem. Porgandeid pole harvendada vaja olnud, sest neid peaaegu et polegi. Õnneks leiab peenralt aga ilusad peedid, kui nüüd miski neid ära ei riku. *sülitab kolm korda üle õla*

Kõige paremini kasvavad porrud ja sibulad. Viimaseid ei tahtnud isegi vareselapsed mitte, kuigi proovimas nad neid käisid. Suured porrud on muidugi head, sest hiljuti saigi viimane sügavkülmas leidunud porrukarp tühjaks. Kasvuhoones olev kliima meeldib ka tänavu paprikatele, aga ükski kaun pole veel värvi muutma hakanud. Sellega on muidugi ka veel aega, sest taimed õitsesid hiljem kui tavaliselt. 
   
Kui köögiviljakasvatus ei taha edeneda, siis korilase elu on siiamaani päris hea olnud. Alguses olid hapuoblikad ja metsmaasikad, millele järgnesid muulukad. Viimaseid korjasin ja kuivatasin ka tee jaoks. Õnnestus ka vaarikaid korjata, aga seda ainult tänu marjakoerale, kelle nina need välja nuuskis. Praegu on põldmarjade kõrgaeg, aga need kutsale eriti ei tundu meeldivat. Ka esimesed võis praetud seened on sel aastal juba ära olnud. Kahjuks pole veel õnnestunud koera seeni otsima õpetada. Kui ta selle triki ka selgeks saab, siis vallutame me maailma :D

Kaua tehtud kaunikene

Minu puhtsüdamlikust ülestunnistusest on päris jupp aega möödas ning selle aja jooksul on palju vett merre voolanud. Hea uudis on aga see, et vahepeal olen natukene nokitsenud. Valmis sai üks lihtne püksipaar, mis üsnagi pikalt oma aega oodanud. Raske on õmmelda, kui õmblusmasin koostööst keeldub. Eks ma saa aru, ta juba vana ka... võib-olla ongi aeg uue poole kiigata, siis lähevad järgmised projektid juba libedamalt.

Mul on aga üks halb uudis ka. Nimelt ei ole sel kuul kohe üldse aega suuremaks käsitööks. Võib-olla mõni veel mäletab, et viljakuu on meil aknapesemiskuu. Seega olengi ma viimasel ajal tööd rüganud ning vabal ajal marju korjanud ja moosi keetnud. Ei meil ole kerge kellelgi... 


esmaspäev, 10. august 2015

Sippy Cup

Selle nädala soovitus on natuke teistsugune. Esitajaks on Melanie Martinez, kes võib mõnele tuttav olla sellisest telesaatest nagu The Voice. Sippy Cup on järjekordne pala tema peagi ilmuvalt debüütalbumilt Cry Baby. Kas pole mitte lahe video?



esmaspäev, 3. august 2015

Last Of Our Kind

Täna jagan ma teiega The Darknessi uut videot loole Last Of Our Kind. Tegu nende hiljuti ilmavalgust näinud neljanda albumi nimilooga. Toredas must-valges klipis teevad kaasa ka bändi fännid. Kui see video teile vähemalt naeratust näole ei too, siis on teie esmaspäev ikka väga sinine.

esmaspäev, 27. juuli 2015

Ты Моя Нежность

Otsustasin sel korral teile üht ilusat inimest näidata. Ega loolgi midagi viga ole.

esmaspäev, 20. juuli 2015

Natuke naabritest

Kõik peaksid juba teadma, et ma elan üpriski looduskaunis kohas. Enamasti on tore vaadata, kuidas kits või jänes köögiakna all rohtu sööb, aga see pole ainult lust ja lillepidu. Talvel tegi üks tegelane meil ikka pahandust ka. Siiski, enamasti saame kõik rahumeelselt koos elatud.

Kui keegi arvab, et maal - kuigi ega me nüüd nii päris maal ka ela - on rahu ja vaikus, siis te eksite. Praegu teevad kõige suuremat lärmi kõrvukrätsu pojad, kes öösiti süüa manguvad. Kevadel kraakles kakk varestega, et nende vana pesa õue peal üle võtta. Kakupaar võitis ning varesepere kolis kastani otsa. Ega me enne päris täpselt aru saanudki, milles asi, kui kakulapsed kuuse otsas piiksuma ja ringi kakerdama hakkasid. Praeguseks on nad küll otsaga lepikusse jõudnud, aga kisa on kuulda ikka.

Kakupere tegemiste jälgimise tähe all ongi meie suvi tegelikult kulgenud. Pesast lahkus kaks poega, aga neid oli vähemalt neli. Neid võis ka rohkem olla, aga nelja me teame, sest ühe pooleldi söödud laip visati mingi aeg pesast välja ning mõned päevad hiljem paistis kahe suurema vahelt üks väiksem tegelane. Arvatavasti söödi ka tema ära, sest rohkem me teda näinud ega kuulnud pole. 

Küll aga oleme näinud rebast, kes tihtipeale õue pealt läbi jalutab. See ajab närvi nii meie koera kui ka toas oleva kassi. Viimane jookseb aknalt aknale ja uriseb. Kitsede peale ta niimoodi ei urise, aga rebase pärast küll. Arvatavasti ajaks Timmu teda taga ka, kui vaid saaks. 

Tattoo

Akustiline versioon ühest Hilary uuest loost, mille leiate ta värskelt albumilt. Tunnistan, et selle loo leidsin ka ainult tänu sellele, et Sparks mind kummitas.
 

esmaspäev, 13. juuli 2015

American Beauty Car Show 2015

Nädalavahetusel oli Haapsalus selline tore üritus nagu American Beaty Car Show.  Põhimõtteliselt tähendab see seda, et linna vallutasid ameerika autod ja kummikärsatamislõhn, sekka ka muusikat ja purjus ülemeelikuid inimesi. 

Sel aastal oli siis üritusel väike juubel, nimelt oli see 15. autonäitus. Seal näitusel on, mida vaadata. Sel korral jäid mõned autod kohe esimese ringiga silma, sest need olid veidi omamoodi. Seda muidugi ainult heas mõttes. 

Ausalt öeldes käib sellel üritusel vist kolme sorti inimesi. Esiteks muidugi suured USA autode austajad. Olgem ausad, vanemad ameeriklased näevad ikka väga ilusad välja ka. Pealegi saan täiesti aru, kui hasarti võib nende taastamisega minna. Mõni nõuab ikka kõvasti tööd ja hea on ju pärast tulemust teistelegi näidata. Teiseks on seal alati inimesi, kes on rohkem esinejate pärast kohal. Pean tunnistama, et ka mina ise sobitun rohkem siia kategooriasse. Hixi juba teab, et sel korral oli minemine kindel hetkel, mil The Darknessi tulek välja kuulutati. No tõesti, see tegi otsustamise ikka väga kergeks. Kolmas inimgrupp sellise ürituse puhul on need, kes lähevad telklaagrisse jooma. Selliseid ikka leidub ja neil juhtub ka nii mõndagi. 

Kuna ma ise kuulun teise - osalt ka esimesse - kategooriasse, siis peangi siinkohal natuke artistidest rääkima. The Sweeti esinemine jäi ära, sest laulja tõmbas selja ära vms. Polnud hullu, sest Texas Oil oli kohal ning nii saigi seda kollektiivi näha lausa mõlemal päeval. Dee Snider tegi hiljem Sweeti kulul natuke nalja ka. Dee Snider tegi üldse nalja. No selle mehe jutt jookseb hästi, see on kindel. Muigama võttis juba enne tema lavale tulekut tõsiasi, et nii mõnelgi polnud õrna aimugi, kellega üldse tegu on. Kardan, et mõni ei tea siiamaani, keda ta täpselt seal laval nägi. 

Teise päeva avalöögi andis taas Texas Oil, kuid teine bänd, mis mõned tunnid hiljem lavale astus, tõmbas rahva ikka tõsiselt käima. Steve'n'Seagulls ei jäta vist tõesti kedagi külmaks. Vähemalt tahaks seda loota. Muidugi ei puudunud eesti muusika. Sel aastal hoidsid meie lippu kõrgel SHCBB ja Metsatöll. Viimast vaatas The Darknessi bassist küll vist veidi üllatunud näoga, vähemalt tundus nii. Ma täpselt ei tea, sest tal olid päikeseprillid ees. 

Olengi jõudnud oma lemmikuni. The Darkness tegi kõik täpselt nii nagu neilt oodatakse. Pole midagi parata, mõni on showmeheks loodud. Ma pikemalt ei hakkagi kirjutama, minge parem vaadake pilte. Muide, seal on üks pilt, mis mind iga korda naerma ajab. Kes ära arvab, milline, saab endale pai teha.

Killpop

esmaspäev, 6. juuli 2015

Kleit ja ülestunnistus

Pean nüüd ausalt üles tunnistama, et viimasel ajal on käsitöö natukene unarusse jäänud. Mul olid maikuus "suured" plaanid, aga tehnilistel põhjustel jäi projekt katki. Loodan nüüd lähiajal selle ikkagi ära lõpetada, sest kuidagi nukker on see poolik töö. Juunis oli nii palju muud tegemist, et lihtsalt ei jõudnud. 

Küll aga jõudsin ma mingi aeg lõpuks sellele nukule kleidi õmmelda. See oli ka tegelikult suurema projekti taga kinni natuke, sest materjal oli sama. Nüüd on aga see õnneks tehtud ning kaltsunukk polegi enam nudist.