esmaspäev, 30. november 2009

10 põhjust, miks loomad on paremad kui inimesed

1. Loomad ei löö sulle nuga selga. Enamus loomi ei saaks nuga isegi hoida, kui nüüd päris aus olla. Loomad on lihtsalt nii ustavad, et nad ei tee midagi, mis sulle haiget teeks. Nuga seljas on muidugi väga valus.

2. Loomad ei valeta. Tegelikult ei valeta ka väikesed lapsed, aga kes neid ikka kuulab. Loomad ei oska rääkidagi, kuidas nad siis saaksid sulle näkku valetada...Ei saagi, ei taha ka. Loomad on ausad.

3. Loomad ei teeskle. (Kui sa just ei palunud oma koeral surnut mängida.) Loomad ei teeskle, et on su sõbrad - nad lihtsalt ongi seda. Loomad ei teeskle, et sa meeldid neile. Kui sa ikka ei meeldi, saad sellest ka kohe teada. Niimoodi on lihtne elada.

4. Loomad ei karju su peale ilma põhjuseta. Nad ei karjugi. Kui nad teevadki natuke valjemat häält, on see enamasti su hoiatamiseks. Nad ei kuku lõugama, kui sa pole hommikust söönud või telekanalit ei vaheta. Nad ei kisa, kui sa ei ütled. Nad ei karju ainult seepärast, et arvavaksid nagu sa neid muidu ei märkaks.

5. Loomad oskavad lohutada. Kui sa oled kurb, mõistab su lemmikloom seda kohe. Ta tuleb su juurde ja paneb pea su põlvele või ronib sulle sülle. (Oleneb looma suurusest.) See iseenesest on juba rahustav. Inimestega on tihtilugu nii, et nad lihtsalt kaovad ära. Lasevad sul nutta ja kurbusest hulluks minna, sest nad ei oska lihtsalt midagi öelda või teha. Loomad oskavad...

6. Loomad ei nõua sult pidevat koduste tööde tegemist. Neile piisab sellest, et nad saavad süüa ja häda teha. Neile piisab sellest, et sa neile pai teed või nad välja lased. Nad suudavad ka rahus elada, kui sul on masendus ning sa ei viitsi nõusid pesta ega koristada. Neile isegi meeldivad tolmurullid ja mustad. toidujäänuseid täis, nõud kraanikausis ja köögikapil. Must pesu kõlbab neile väga hästi "pesaks" ning peeglil olev kärbsesitt ei ärrita neid põrmugi.

7. Loomad ei ürita sind käsutada. Inimestel on komme "nõu anda". Tegelik eesmärk on aga hoopis see, et sa teeksid seda, mida nemad tahavad ja ütlevad. Inimestel on komme ka otse öelda, et tee seda ja tee toda. Lisamata jääb tavaliselt see, et nad ise ei viitsi seda teha. Loomad ei oska käsutada, nad oskavad sind suunata jalutusrihma või toidukausi juurde. Elementaarsed asjad, mille sa mõnikord unustad, aga hea meelega teed, sest siis on su lemmik õnnelik ja sina ise ka.

8. Loomad ei kritiseeri su välimust, muusikamaitset jne. Nad võtavad sind sellisena nagu sa oled. Neil on täiesti ükskõik, kui sa juuksed kammimata jätad ning terve päeva raskemat muusikat kuulad. Neid ei huvita, et su sukasilm jookseb või et su kingapael lahti on. Neid ei sega sinu klassikalise muusika lembus ega Lady Gaga armastus. Kui sa nende jaoks liiga valjult muusikat kuulad, annavad nad sulle märku, aga lugu vahetada ei palu nad sul kunagi. Neil on ükskõik, kui palju ja mida sa sööd. Nad ei vingu selle kallal, et su soeng või mantel on "nii eelmine hooaeg".

9. Loomad ei hädalda iga kord, kui sa reede õhtul sõpradega välja minemast keeldud. Tegelikult on nemad selle üle isegi rõõmsad. Nagunii on inimesed liiga palju ära ning veedavad liiga vähe aega oma lemmikutega. Nad ei hõõru sulle seda äraütlemist veel nädalaid või kuid nina alla.

10. Sa ei pea endale lemmikut võtma. Võib-olla sulle ei meeldi loomad või sul lihtsalt pole aega. Sel juhul ei pea sa endale lemmiklooma võtma, vaatad ainult loodussaateid ja käid loomaaias. Kui sulle ei meeldi inimesed, siis pead sa neid ikka taluma. Võid üksi elada, aga kuskil puutud nende rõvedate inimestega ikkagi kokku. Ja kui sa üksikuks tahad jääda, siis vaadatakse, et sa oled imelik. Lemmikloom ei pea olema, elukaaslane või abikaasa peab. *insert retarded smiley*

teisipäev, 24. november 2009

girl anachronism



don't call the doctors
cause they've seen it all before
they'll say just
let
her
crash
and
burn
she'll learn
the attention just encourages her

Seekordne nädala soovitus siis selline.
(See pidi mind iseloomustama. *naerab*)

esmaspäev, 16. november 2009

dog house boogie



Seekordse nädala soovituse puhul oli mul väike abiline. (Olgu, tegelikult päris suur abiline.)

Koduleht ja MySpace.

kolmapäev, 11. november 2009

see no evil, hear no evil, speak no evil



Kolm tarka ahvi. Ahvid on targemad kui inimesed, sest inimestel on nii tore komme kogu kuradi aeg klatšida. Mõnikord käib kolme ahvi juurde ka neljas. Do no evil... Miks on inimestel nii kuradi raske sellistest asjadest kinni pidada?

Vahel on tunne, et olen ainus loll, kes tõesti usub, et mida külvad, seda lõikad. Karma's gonna get you! Tõsiselt. Mille pärast on vaja kogu aeg kõigi kohta halba rääkida ning kõigile halba soovida? Kõik tuleb ringiga tagasi. Lase vabaks! Kui asjadel minna lasta, on elu kergem. Loomulikult on ming aeg, mille jooksul põdeda, aga seda ei saa igavesti teha. Make peace with your past so it won't screw up the present. Kui kogu aeg kõigest kümne küünega kinni hoida, siis läheb elu allamäge. Pealegi on elu liiga lühike, et seda kellegi vihkamise peale kulutada. On paremaidki asju siin ilmas.

Get rid of anything that isn't useful, beautiful or joyful. Seega lendavad prügimäele ka kõik halvad inimesed, sest nad pole mitte mingil juhul ilusad. Õelus ei tee inimest ilusaks, mõelge teie mida tahate. Nii see on ja nii see jääb. Õnneks olen mina endale piisavalt paksu naha kasvatanud, et mind miski eriti ei kõiguta. Vastik on aga olla see kõrvalseisja, kes kogu seda jama taluma peab. Tavaliselt lülitangi end mingi klatši ajal välja. Edasi rääkimine ei ole kunagi isegi mõttesse tulnud. Võib-olla olen ma tõesti imelik...

Ma ei kavatse oma elu ära rikkuda tühistest asjadest kinni hoidmisega või viha ja mineviku külge klammerdumisega. Mis oli, see oli, mis tuleb, see on alles ees. Pealegi tuleb asju positiivsest küljest vaadata ja uskuda, et parim on alles ees. Tavaliselt see nii ongi. Kahjuks peame enne selle parimani jõudmist kannatama ja natuke halvemate asjade/aegadega tegelema. 

----------------------------------
P.S. Kahjuks pean ütlema, et pilt on tegelikult sellest osast, kus naistel gripp oli. Noh, aktuaalne teema või nii.

kolmapäev, 4. november 2009

Petrone Printi kampaania

Kuna ma lausa neelan raamatuid, siis kõik raamatutega seotu köidab kohe mu tähelepanu.


Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:

1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler

2) Justin Petrone intervjuu KUKUraadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”
3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”
4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost
5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: Petrone Print

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.
Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).
Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo –http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php


NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

esmaspäev, 2. november 2009

everything

There is no reason, there is no logic to feelings
'Cause when love is the dealer I'm addicted
So fascinated, I can't stop this constant craving
You're contagious
It's the strangest thing that I can feel so much
For someone, somehow



And I cannot hide, even if I try
You mean everything to me
Any fool can see, what you've done to me
You mean everyhing to me
And when you're not her, I jsut cry
And when you're not here, I could die

The best is still to come dear

The best is still to come for us

pühapäev, 1. november 2009

before/after i'm dead

Ma pean puhkama. Ma pean magama. Ma pean vähemalt üritama. Kuigi ma pole siiamaani midagi peale üritamise enda arvates teinudki. Söömisest ma parem ei räägigi.

Milles on asi, et ma ei suuda normaalse inimese kombel eksisteerida? Milles on asi, et kõik alati nii sitaks keeruline ja raske peab olema? Öeldakse, et elu ei pea kerge olema. Samas pole ju keegi öelnud, et ta raske peab olema. On siis natukenegi kergemat elu liiga palju palutud?

moon hangs round
a blade over my head
reminds me
what to do before I'm dead


Ma ei karda surma. Enam mitte. Kui ikka oled juba elule tagasi aidatud, siis ei karda sa enam midagi. (Loomulikult välja arvatud siis, kui sul mingid foobiad on.) Tunneli lõpus ei ole valgust. Ausõna ei ole. On ainult pimedus, pilkane pimedus. Vaikus. Tühjus. Mitte midagi pole. Pole tunnelitki, on vaid pimedus. Valgus on siis, kui sa silmad uuesti avad ja mõistad, et midagi juhtus. Mitte kunagi ei saa sulle aga täpselt selgeks see, mis juhtus.

Nad ütlevad, et sa olid läinud. Nad ütlevad, et oligi kõik. Nad ütlevad, et sündis ime. Isegi surm ei tahtnud mind. Sülitas mu välja nagu näritud nätsu. Mina ei saanud loomulikult sittagi aru. Tahtsin ainult koju. Kahjuks aga järgnesid uuringud. Seejärel uued uuringud, veel uuringuid. Müsteerium, mis siiamaani lahendamata on. Keegi ei tea, mis juhtus. Miks peaks üks 6aastane tüdruk mõneks hetkeks surema?

Ainus, milles ma kindel olen, on see, et peale seda polnud mind enam olemas. Vähemalt mitte sellise rõõmsameelse lapsena nagu enne. Peale seda oli väike vanainimene. Kas mulle anti teine võimalus? (Nojah, praegusel hetkel naudin ma sel juhul oma kolmandat võimalust.) Peale seda hakkasin ma haiglaid vihkama. Kahjuks olen pidanud nendes asutustes nii palju aega veetma, et ainuüksi sellele mõeldes läheb süda pahaks.

Mäletan, et kunagi küsisin emalt, mis juhtub pärast surma. Seepeale andis ema mulle banaani ning ütles, et lollustega pole lapsel vaja oma pead vaevata. Peale seda pole ma oma emalt suurt midagi küsinud. Ma ei hakka teda lollustega vaevama. Ma mõistan, et tal pole vastuseid. Seepärast ei pea aga kõike kohe lolluseks tembeldama. Võiks oma ajurakke veidi kulutada ning mõelda. Mõelda, mõelda, mõelda. Kasvõi oma seisukohti jagada. Isegi seda, et ta näiteks ei usu teispoolsusesse või mida iganes. Või ta lihtsalt kardab? Ise on ta oma elus 3 korral vaimu näinud, nii et mingisugune arvamus peab tal ju olema.

Miks oleme me nii arad, et ei avalda oma arvamust? Miks oleme me nii arad, et ei julge tunnistada, et me mõtleme? Mõtleme paljudest asjadest, aga ei räägi neist. Me kõik mõtleme vahetevahel ju surmale. Miks me sellest siis ei räägi? Miks me ei aruta kellegagi asju läbi? Miks me ei arutle? Miks me ei arutle surma ja surnute riigi üle? Nojah, usust rääkides minnakse alati vaidlema, ju on sama ka surmast rääkimise puhul. Aga miks peaksime me üldse vaidlema? Kas tõesti on nii raske mõista, et sõber, pereliige või kes iganes mõtleb teisiti? Me ei pea teise mõtteid ja arvamust kohe vaenlasena võtma. Sedasi jääks paljud konfliktid üldse olemata. Me ei tohiks kohe kaitsepositsioonile asuda. Kergem oleks lihtsalt teisi kuulata ilma eelarvamusteta. Üks usub uuestisündi, teine sellesse, et kõik hinged lähevad taevasse ega naase enam iial maa peale. Ja siis? Seepärast ei pea kohe vaidlema hakkama ning karvupidi kokku minema.

Sama põhimõte kehtib kõige puhul. Äkki nõustuks sellega, et teistel on omad arvamused, omad arusaamad, omad mõtted? Ei ole nii, et see, mis on mulle hea, on hea ka sulle või naabrinaisele. Veel vähem pruugib see hea tunduda sellele härrale vastasmaja kolmandalt korruselt jne. Kas raske on aksepteerida seda, et me kõik mõtleme isemoodi? Minu mõttemaailm toimib suhteliselt imelikult. Seostan päris imelikke asju omavahel, aga kui te küsiksite, siis võiksin ma teile lihtsalt selle seose ära seletada. Pole vaja mulle ütlema tulla, et ma olen ikka jumala imelik. Võib-olla on see ütleja ise imelik...

On asju mida me ei mõista. Teised inimesed on üks neist. Me ei mõista isegi iseend. Sellest pole ju midagi. Tuleb lihtsalt asjadega leppida nii nagu nad on. Kõike ja kõiki ei saa muuta. Muuta saame ainult iseend, aga seda ka ainult siis, kui me muutusteks võimelised oleme. Mina ei suuda veel muutuda. Mulle meeldib katki olla. Ma olen sellega harjunud. See on minu comfort zone. Kas ma tahan midagi muud? Tegelikult küll. Ma tahan olla normaalne. Normaalne on aga suhteline mõiste. Mis on normaalne? Kes on normaalne? Kas üldse ongi sellist asja nagu normaalne?

Mina olen mina. Tema on tema. Me ei ole kumbki normaalsed. Või just olemegi mõlemad seda? Ta kisub mu vahel sellest kestast välja. Alguses ma vihkasin seda, nüüd aga armastan. Me kõik vajame ju vaheldust.

to see you
to touch you
to feel you
to tell you

Alati jõuavad mu mõtted temani. Ta käskis mul puhata. Ma lubasin, et üritan. Ta keelas üritada, vaid puhata. Ma naersin. Ta pani mu naerma ühel kõige sitemal päeval mu elus. Ma olen kindel, et neid päevi tuleb veel. Ta tõi mu maa peale tagasi. Ma pole enam kusagil kaugel. Ma ei kao ära. Ma olen praeguses hetkes ja mõistan, mis mu ümber ja peas toimub. Ma tean, et pean puhkama, aga kardan, et mu organism ei nõustu taas minuga.

Ma suudan mõelda. Olen suutnud lõpuks endale kõiki oma vigu ja probleeme tunnistada. Kõik kasvas lihtsalt üle pea. Nüüd tuleb kõik jälle heaks teha. See tähendab seda, et on aeg lõpuks enda vastu hea olla. Alati olen ma teistele olemas. Minul pole aga kellegi õla najal nutta. Alati annan ma nõu. Alati kuulan ma ära. Alati ütlen ma midagi õiget õigel ajal. Alati. Enda vastu olen aga halb. Nii sitasti ei tohiks keegi ühegi inimesega käituda, veel vähem iseendaga.

Alustuseks
pean puhkama. Ma pean magama. Ma pean vähemalt üritama.