esmaspäev, 27. juuli 2015

Ты Моя Нежность

Otsustasin sel korral teile üht ilusat inimest näidata. Ega loolgi midagi viga ole.

esmaspäev, 20. juuli 2015

Natuke naabritest

Kõik peaksid juba teadma, et ma elan üpriski looduskaunis kohas. Enamasti on tore vaadata, kuidas kits või jänes köögiakna all rohtu sööb, aga see pole ainult lust ja lillepidu. Talvel tegi üks tegelane meil ikka pahandust ka. Siiski, enamasti saame kõik rahumeelselt koos elatud.

Kui keegi arvab, et maal - kuigi ega me nüüd nii päris maal ka ela - on rahu ja vaikus, siis te eksite. Praegu teevad kõige suuremat lärmi kõrvukrätsu pojad, kes öösiti süüa manguvad. Kevadel kraakles kakk varestega, et nende vana pesa õue peal üle võtta. Kakupaar võitis ning varesepere kolis kastani otsa. Ega me enne päris täpselt aru saanudki, milles asi, kui kakulapsed kuuse otsas piiksuma ja ringi kakerdama hakkasid. Praeguseks on nad küll otsaga lepikusse jõudnud, aga kisa on kuulda ikka.

Kakupere tegemiste jälgimise tähe all ongi meie suvi tegelikult kulgenud. Pesast lahkus kaks poega, aga neid oli vähemalt neli. Neid võis ka rohkem olla, aga nelja me teame, sest ühe pooleldi söödud laip visati mingi aeg pesast välja ning mõned päevad hiljem paistis kahe suurema vahelt üks väiksem tegelane. Arvatavasti söödi ka tema ära, sest rohkem me teda näinud ega kuulnud pole. 

Küll aga oleme näinud rebast, kes tihtipeale õue pealt läbi jalutab. See ajab närvi nii meie koera kui ka toas oleva kassi. Viimane jookseb aknalt aknale ja uriseb. Kitsede peale ta niimoodi ei urise, aga rebase pärast küll. Arvatavasti ajaks Timmu teda taga ka, kui vaid saaks. 

Tattoo

Akustiline versioon ühest Hilary uuest loost, mille leiate ta värskelt albumilt. Tunnistan, et selle loo leidsin ka ainult tänu sellele, et Sparks mind kummitas.
 

esmaspäev, 13. juuli 2015

American Beauty Car Show 2015

Nädalavahetusel oli Haapsalus selline tore üritus nagu American Beaty Car Show.  Põhimõtteliselt tähendab see seda, et linna vallutasid ameerika autod ja kummikärsatamislõhn, sekka ka muusikat ja purjus ülemeelikuid inimesi. 

Sel aastal oli siis üritusel väike juubel, nimelt oli see 15. autonäitus. Seal näitusel on, mida vaadata. Sel korral jäid mõned autod kohe esimese ringiga silma, sest need olid veidi omamoodi. Seda muidugi ainult heas mõttes. 

Ausalt öeldes käib sellel üritusel vist kolme sorti inimesi. Esiteks muidugi suured USA autode austajad. Olgem ausad, vanemad ameeriklased näevad ikka väga ilusad välja ka. Pealegi saan täiesti aru, kui hasarti võib nende taastamisega minna. Mõni nõuab ikka kõvasti tööd ja hea on ju pärast tulemust teistelegi näidata. Teiseks on seal alati inimesi, kes on rohkem esinejate pärast kohal. Pean tunnistama, et ka mina ise sobitun rohkem siia kategooriasse. Hixi juba teab, et sel korral oli minemine kindel hetkel, mil The Darknessi tulek välja kuulutati. No tõesti, see tegi otsustamise ikka väga kergeks. Kolmas inimgrupp sellise ürituse puhul on need, kes lähevad telklaagrisse jooma. Selliseid ikka leidub ja neil juhtub ka nii mõndagi. 

Kuna ma ise kuulun teise - osalt ka esimesse - kategooriasse, siis peangi siinkohal natuke artistidest rääkima. The Sweeti esinemine jäi ära, sest laulja tõmbas selja ära vms. Polnud hullu, sest Texas Oil oli kohal ning nii saigi seda kollektiivi näha lausa mõlemal päeval. Dee Snider tegi hiljem Sweeti kulul natuke nalja ka. Dee Snider tegi üldse nalja. No selle mehe jutt jookseb hästi, see on kindel. Muigama võttis juba enne tema lavale tulekut tõsiasi, et nii mõnelgi polnud õrna aimugi, kellega üldse tegu on. Kardan, et mõni ei tea siiamaani, keda ta täpselt seal laval nägi. 

Teise päeva avalöögi andis taas Texas Oil, kuid teine bänd, mis mõned tunnid hiljem lavale astus, tõmbas rahva ikka tõsiselt käima. Steve'n'Seagulls ei jäta vist tõesti kedagi külmaks. Vähemalt tahaks seda loota. Muidugi ei puudunud eesti muusika. Sel aastal hoidsid meie lippu kõrgel SHCBB ja Metsatöll. Viimast vaatas The Darknessi bassist küll vist veidi üllatunud näoga, vähemalt tundus nii. Ma täpselt ei tea, sest tal olid päikeseprillid ees. 

Olengi jõudnud oma lemmikuni. The Darkness tegi kõik täpselt nii nagu neilt oodatakse. Pole midagi parata, mõni on showmeheks loodud. Ma pikemalt ei hakkagi kirjutama, minge parem vaadake pilte. Muide, seal on üks pilt, mis mind iga korda naerma ajab. Kes ära arvab, milline, saab endale pai teha.

Killpop

esmaspäev, 6. juuli 2015

Gunga Din

Selle kuu esimene nädala soovitus on nüüd teie ees. Nautige muusikat ja ilusat ilma.