laupäev, 31. detsember 2016

2016


Üks aastake on jälle läbi saamas ning on käes aeg kokkuvõtteid teha. Sel aastal sai väga vähe kirjutatud, aga ma luban, et järgmine aasta tuleb parem. Tunnistan, et mul lihtsalt ei olnud jaksu selle blogiga tegeleda. Nüüd aga traditsiooniliselt iga kuu esimese postituse esimene lause, kõige lõpus veel Spotify playlist nädala soovitustega. Paar lugu pole kahjuks Spotify's saadaval, aga see pole mingi uudis. Head vana aasta lõppu!

Jaanuar
Uue aasta esimene soovitus on Amanda Palmeri pala.

Veebruar
Hundikuud alustame vanameistri Iggy Popi palaga.

Märts
Kevadkuud alustame rokiga.

Aprill 
Mahlakuud alustame Emma Deani uue palaga.

Mai
Lehekuud alustame vana hea rokiga.

Juuni
Mõni teist ehk juba teab, et ma käisin selle suve suurimal kontserdil. 

Juuli
Kuuldused minu surmast on selgi korral liialdatud.

August
Viljakuu esimene soovitus on teie ees.

September
Mihklikuu esimene soovitus on teie ees.

Oktoober
Cheap Trick mulle meeldib, Steel Panther sümpatiseerib ka.

November
Lumekuu esimene soovitus on teie ees.

Detsember
ma tahtsin nutta sulle ookeani,
aga sa ise keelasid selle meil ära


teisipäev, 20. detsember 2016

mamma

ma tahtsin nutta sulle ookeani,
aga sa ise keelasid selle meil ära
ma proovisin kirjutada luuletuse,
aga ei suutnud, ei eile ega ka täna

ma tahtsin jätta sinuga hüvasti,
aga mõistsin, et tegime seda juba
ma soovisin olla see üks kord nõrk,
aga sa ei andnud mul selleks luba

kord koolis nimetasin sind iidoliks,
aga sulle seda öelda ei jõudnud
tahaksin neid sõnu lausuda praegu
aga oled teisele kaldale sõudnud

ma tahtsin nutta sulle ookeani,
aga sa keelasid selle meil ära
vahel üritan sulle mitte mõelda
see ei õnnestu, ei eile ega ka täna

esmaspäev, 28. november 2016

Cinnamon Stick

Loodan, et teil oli ilus esimene advent. Ühtlasi palun vabandust, et siin vaikus on olnud, aga selle teeme kohe tasa ühe üsnagi omamoodi lauluga. Sxip Shirey on siis see hallipäine geenius. Üritage see lugu siis peale kuulamist oma peast välja saada.

esmaspäev, 7. november 2016

Lady Gaga - Joanne (2016)

Eelmisel kuul ilmus Lady Gaga kauaoodatud uus album, mis on järjekorras juba viies. Tegu kõige isiklikuma kauamängivaga artisti diskograafias. Gaga on alati hea laulukirjutaja olnud, aga eelnevate albumite puhul juhtus tihti, et loo sõnum kogu produktsiooni juures veidi kaduma läks.

Albumi esiksingel "Perfect Illusion" on ka kõige n-ö. turvalisem lugu. Lihtne tantsutümakas, mis peaks üldisele publikule hästi peale minema. "A-YO" ja "John Wayne" on väga Gagalikud, meenutavad tema loomingut enne ARTPOPi. Ka eneserahuldamisest rääkiv lugu "Dancin' In Circles" on sama masti.

Minu arvates on Lady Gaga hiilanud alati ballaadidega, nii ka antud kogumiku puhul. Nii "Million Reasons" kui ka "Angel Down" on klass omaette, just vokaalse poole pealt. Viimase puhul meeldib mulle deluxe versioonil olev work tape isegi rohkem, mis tõestab taas, et üleprodutseerimine on patt. Albumi üks läbivaid mõjutusi on kantrimuusika, mis on kõige tuntavam loos "Sinner's Prayer". Ka nimilugu ise on selline tore lõkkeõhtu pala. 

Paljuski on see album minevikku vaatav, nii sisu kui ka teostuse poolest. On pilkuheite nii 60ndatesse kui ka 70ndatesse. Sellele on kaasa aidanud ka Gaga jazzalbum Tony Bennettiga, mis on võib-olla üks parimaid asju, mis noore naise karjääris kunagi juhtunud. Tundub, et nüüd usub ta oma vokaalsetesse võimetesse rohkem. Tõestuseks duett Florence Welshiga, keda Gaga ise üheks hetke parimaks vokalistiks peab.  

Joanne on laulja-laulukirjutaja album, mis praegusel singlite ajastul on väga tervitatav. Paljuski on "Perfect Illusion" eksitav singel, sest tantsumuusikat leiab sellelt plaadilt tegelikult vähe. Rohkem meenub aeg, mil Lady Gaga veel Stefanina lokaalides klaveri saatel esines. Kuigi naine pani albumile sellise nime oma surnud tädi auks, siis võtabki tema enda keskmine nimi Joanne selle kõige paremini kokku. Joanne on kuldne kesktee Stefani Germanotta ja Lady Gaga vahel.

Lady Gaga koduleht 

Never Enough

Lumekuu esimene soovitus on teie ees. Brendan Macleani pala "Never Enough", mille leiate tema albumilt funbang1. Mulle Brendani lood meeldivad ja tema videod on alati ägedad. Nautige siis muusikat ja lumist ilma!

 

esmaspäev, 31. oktoober 2016

Halloween




Üks gooti luukere/nõid teile tänasesse õhtusse. Modelliks siis minu õde ja fotograafiks mina ise.

Wynken, Blynken & Nod

Seekordne nädala soovitus tuleb veidi hilisemal kellaajal kui tavaliselt. Ma ootasin just nimelt seda videot. Kuigi ma ei teadnud täpselt, millega tegu saab olema, arvasin ma siiski, et Amanda Palmeri Halloweeni üllatus saab olema veel üks video just antud loole. Esimest võite näha siin ja selle kohta lähemalt lugeda siit. Antud video kohta on postitus Patreonis. Kas pole mitte ilus?

laupäev, 29. oktoober 2016

***

Ma mõtlesin su välja.
Jah, just seda ma tegin.
Ma mõtlesin su välja,
et endale haiget teha,
ja seda ma ka tegin.
            Sind pole kunagi olnud.
            Mu haige fantaasia vili.
            Sind pole kunagi olnud,
            pole pidanudki olema.
            Vaid haige fantaasia vili.
Ma ei pannud sulle nime,
sest keegi sind ei hüüa.
Ma ei pannud sulle nime.
Nagunii polnud seda vaja,
sest keegi sind ei hüüa.
            Õnnetus ei hüüa tulles,
            ka sina ju ei hüüdnud.
            Õnnetus ei hüüa tulles.
            Väljamõeldis, õnnetus
            ka sina ju ei hüüdnud. 

esmaspäev, 24. oktoober 2016

Love Is A Lie

Täna kuulame taas Beth Harti. Mõni aeg tagasi mainisin, et tal on uus album välja tulemas. Igatahes on see nüüd väljas ning teie ees on esimene singel.

kolmapäev, 19. oktoober 2016

Terminaator @ Africa

Pean tunnistama, et käisin nädalavahetusel üle hulga aja jälle väljas. Õudne mõeldagi, ma tean, aga ma lihtsalt ei suutnud vastu panna. Kuna ikkagi Terminaator meie depressiivsesse väikelinna esinema tuli, siis pidi kohalik koorekiht end kohale vedama.

Africa on üks eesti vanimaid klubisid ja antud üritus oli siis "suurejooneline avapidu" peale väikest remonti. Kahjuks polnud see sugugi suurejooneline ning avapeoks ei anna seda nimetada samuti, sest tööd on tegelikult alles pooleli. Üsna mage nägi kõik tegelikult välja ja ma  ei ole ainus, kes nii arvab. Teisel korral jooke tellides saime jäävee asemel lihtsalt kaks klaasi veega, ei mingit jääd ega sidruniviilu. Teenindaja ütles lihtsalt, et tal on kiire. Samahästi oleks võinud oma klaasid WC-s täita, vahet nagu polnudki. Teised, kes alkohoolseid jooke manustasid, kurtsid, et kokteilid olid kas liiga kanged või liiga lahjad. Uue pehme mööbli kohta ei oska midagi nagu öelda, sest toolid, mille peale meie oma tagumikud saime toetada, olid küll kasutatud. Nojah, kellegi vana ongi teisele uus. Pool klubi haises sigaretisuitsu järele, sest suitsuruumi uks oli pidevalt lahti. Kontserdi lõpuks nõretasid kõik higist ning isegi lagi tilkus. Väidedavalt ütles ventilatsioonisüsteem üles, aga külastajate meelest polnud see algusest peale töös. 

Kontsert ise oli muidugi äge. No vähemalt nende arvates, kes Terminaatorit kuulavad ja fännavad. Härra Langi mängis alguses oma kitarri õllepudeliga, mis ajas rahva päris pöördesse. Kaasa said laulda kõik, ka need, kes seda väga valesti ja valjusti tegid. Vahepeal tekkis juba tunne, et Jaagup laulis ainult poole ajast ja teise poole laulsime siis meie. Ei kurda, päriselt ka.

Setlisti kohta pole ka ühtegi halba sõna öelda. (Ei, "Juulikuu lumi" ei kõlanud.) Vahepeal tehti paar lugu n-ö akustiliselt, nende seas ka "Kaktusviin", mis on üks minu lemmikuid. "Ajateenija" pakkus publikule laulmiseks ühe parimatest võimalustest. Üllataval kombel läks see kõigil päris hästi. Mulle muidugi meeldis, et kõlasid ka "Muinasjutu mets" ja "Tänapäeva muinaslugu", omal ajal sai neid ikka kõvasti kuulatud, eriti seda viimast. 

Termika puhul ongi üks hästi hea omadus see, et kontsert on enamasti päris suur nostalgialaks. Muidugi tehakse uuemaid lugusid ka, aga suurem osa lugusid on vanemad. "Nagu esimene kord" on juba oma kümme aastat vana, mis me veel teistest räägime. Kui mõtlema hakata, siis on veidi kõhe ka. Kuidas aeg küll lendab... 

Ma tegin paar videot ka, üritan need mingi aeg YouTube'i üles panna. Eks ma siis annan märku.
EDIT: Videod on juba paar päeva üleval olnud. Üleval lingiribal on YouTube'i link, sealt saab sisule pihta. 

esmaspäev, 17. oktoober 2016

We Will Not Go Quietly

Selle nädala pala on Sixx:A.M.-i uus singel nende novembris ilmuvalt albumilt Prayers for the Blessed. Tegu siis "duubelkogumiku" teise osaga.

 

kolmapäev, 12. oktoober 2016

papa

vahel tunnen tubakasuitsulõhna
kuigi ise ma ei tõmba
hingekeeli pingule

siis jälle kuulen kuis tool veereb
ringi mööda tuba
võin jääda käimagi

teisipäev, 11. oktoober 2016

Amanda Palmer & Jason Webley - Sketches For the Musical JIB (2016)

Amanda Palmer andis hiljuti välja EP viie looga, mis on kirjutatud kahasse Jason Webley'ga. Nende koostöös sündis mõned aastad tagasi ka Evelyn Evelyn. Lood on mõeldud muusikali JIB tarvis, mis nüüd kohe kinlasti ka valmib, kuna Kickstarteriga saadi raha projekti tarvis kokku.

"The Box Song" on klassikaline Amanda Palmer oma tuntud headuses. Lugu kuulates tekib tunne, et ta laulab endast ja mitte mingist väljamõeldud tegelasest. "The Wolf Song" on veidi judinaid tekitav. Jasoni sosistamine tuleb väga hästi esile kõrvaklappides. Kui te loo lõpuks olete aru saanud, kes siis ikkagi ukse taga on, siis andke mulle ka teada. "The Boat Song" on ehtne punk-kabaree, isegi rohkem kui The Dresden Dolls oli/on. See on kõige pungilikum lugu, mis Palmer kunagi kirjutanud. "The Fear Song" meenutab taas Amanda soololugusid, "The Star Song" laseb ka Jasoni vokaalil rohkem särada, mis on vägagi tervitatav. Ka selles laulus on palju sosistamist, nii et ärge siis seda maha magage.

The Dresden Dollsi ja Evelyn Evelyni fännidele on need lood nagu mesi nende kõrvadele. Samuti läheb see peale teistele punk-kabaree austajatele. Tänu Patreonile on EP Bandcampis saadaval lausa tasuta, kuigi võimaluse korral oleks ilus ikkagi oma kukrut natuke kergendada. Jason Webley kodulehelt saab tellida piiratud koguses vinüüli, millel pidavat kaks lugu veel olema. Kogu värgi kohta saab natuke rohkem lugeda Amanda Palmeri kodulehelt, sealt leiate ka laulusõnad. Plaadiümbrise kujunduse autoriks on Vladimir Zimakov, kes on mõlemaga ka varem koos töötanud.

esmaspäev, 10. oktoober 2016

How Did You Love

Taas üks lugu teie ees, sel korral kollektiivilt nimega Shinedown.

 

esmaspäev, 3. oktoober 2016

She's Tight

Cheap Trick mulle meeldib, Steel Panther sümpatiseerib ka. Mis siis saab, kui viimati nimetatu kaverdab esimest? No ma teie kohta ei tea, aga mulle meeldib isegi see. Originaalvideost on eeskuju võetud ja siis Steel Pantherile omaselt vinti täiega üle keeratud. Klipis näeb peale Cheap Tricki laulja Robin Zanderi ka näiteks Paris Jacksonit. 

esmaspäev, 26. september 2016

Perfect Illusion

Sel korral soovitan teile Lady Gaga uut lugu. Ma ootan juba huviga tema oktoobris ilmuvat albumit Joanne. Minimalistlik kujundus mulle igatahes meeldib. Ja see video meeldib ka, see on täpselt selline nagu ma ette kujutasin.

pühapäev, 25. september 2016

Täiuslikult ebardlik

Olin aus, olin hea, olin täiuslik,
aga siiski ebardlik.
Olin siiras, olin su unelmate kehastus,
aga jäänud on vaid ahastus.
Olin kõik, mida kunagi ihanud oled,
aga sinu jaoks oli see kole.
Olin su pisarad, olin su naeratus,
aga kuhugi kadus armastus.
Olin olemas, kui mind oli vaja,
aga mulle jäi vaid kaja.
Olin sõber, olin peaaegu armuke,
olin südasuvine leevike.
Olin kõik, mida võib ihaldada hing,
aga sina ei vajanud mind.
Olin edasi, hoolimata kõigest,
aga see polnud õige.
Olin aus, olin hea, olin täiuslik,
aga siiski nii ebardlik. 

reede, 23. september 2016

RavenEye - Nova (2016)

Kätte ongi jõudnud reede, mis tähendab, et NOVA on lõpuks ilmunud. RavenEye debüütalbum tõestab taas, et mõnede inimeste arvamusele vaatamata pole rock sugugi mitte surnud. Nii mõnigi hetk plaadil meenutab selliseid sauruseid nagu Led Zeppelin ja Black Sabbath. 

Üsna rahulikult kulgev avarada "Wanna Feel You" meelitab kuulaja enda rüppe, kuid siis alles õige küte algab. Mõnusa bassigruuviga "Come With Me", millele järgneb rokkiv "Inside", tõmbab kuulaja käima. Hoog ei rauge ka "Hero" juures, mis peaks esimese singlina kõigile juba tuttav olema. Kõik kolm lugu on täpselt selline RavenEye, millega paljud kahe aasta jooksul harjuda on jõudnud. 

Albumi keskpaik on taas veidi rahulikum, "Supernova" on üks paladest, mis kvalifitseerub ballaadiks. See oleks peaaegu ka kogumiku nimeks saanud, aga kutid tahtsid lühikest ja löövat nime, nii et jäi ainult Nova. "Oh My Love" on kindlasti üks väljapaistvamaid lugusid, samuti on siin tuntav laulja-kitarristi Oli Browni bluusitaust. See kumab muidugi läbi bändi kogu loomingust. "Madeline" tõstab jälle tempot ja sama jätkab "Hate", esimene neist on ka üks mu lemmikuid. Kogumiku lõpetab "Eternity", mis on lihtsalt imeline. Mis alguses tundub kõigest akustiline ballaad, kasvab üsna pea millekski palju suuremaks. Vääriline punkt tugevale debüütalbumile. 

Peale muusika on ka kujundusel tähtis roll. Selle ülaloleva ilusa pildi autoriks on Inetta Key, kelle joonistus kaunistab ka bändi EP ümbrist. Kujutava kunsti austajana loodan, et see koostöö jätkub.

esmaspäev, 19. september 2016

Madeline

Tänane soovitus tuleb taas RavenEye repertuaarist, sel korral tegu looga Madeline. Antud pala on singel nende juba sel reedel ilmuvalt albumilt Nova. Saate muidugi ise aru ka, et peale laulu meeldib mulle väga ka antud video. Nüüd jääb üle ainult reedet oodata. 😉

 

esmaspäev, 12. september 2016

Drama for Life

Täna on teie ees Poets of the Falli video singlile Drama for Life. Bändil tuleb kuu lõpus uus album välja, mis on järjekorras seitsmes. Tundub, et meestele sobib umbes 2-aastane tsükkel, mis muidugi meeldib ka fännidele. Kes ikka viitsib aastaid uut plaati oodata?

 

esmaspäev, 5. september 2016

Fire On The Floor

Mihklikuu esimene soovitus on teie ees. Beth Harti uus album Fire On The Floor ilmub juba oktoobris. Nagu isegi aru saate, siis allpool olev pala ongi albumi nimilugu. Beth on mulle juba pikalt meeldinud, aga peale tema live'i nägemist olen ma veelgi suurem fänn. Ma loodan, et ma pole ainus, kes arvab, et see naine võrratu on.

esmaspäev, 15. august 2016

Nasty

Seekordne soovitus on Brooke Candy lugu Nasty. See on nii paganama catchy, et ma lihtsalt pean seda teiega jagama. Ma lihtsalt loodan, et see teid ka kummitama jääb. Brooke Candy on mulle silma-kõrva jäänud juba varem, aga just see pala on minu maitsele vastav. Videost ei tasu rääkidagi, see on lihtsalt nii cheesy. Seda muidugi kõige paremas mõttes.

 

esmaspäev, 8. august 2016

Diamond Hard

Ma lihtsalt pean seda jagama. Selles loos on nii palju elemente, mis mulle meeldivad. Videost ei tasu rääkidagi, see on täpselt minu maitse. Kerli tegi seda jälle. Siit leiate hunniku linke, et siis laulu vastavalt soovile kas osta või striimida. Vaadake nüüd seda ägedat videot.

 

esmaspäev, 1. august 2016

Hero

Viljakuu esimene soovitus on teie ees. RavenEye on kolmeliikmeline punt Inglismaalt, kes koos tegutsenud 2014. aastast. Nüüd on neil valminud debüütalbum, mis kannab nime Nova ja ilmub septembris. Antud lugu ongi selle plaadi esimene singel. Video on üsnagi minimalistlik, mis sobib selle bändiga nagu valatult.

 

esmaspäev, 25. juuli 2016

If You Find Yourself In London Town

Sel nädalal siis Ginger Wildhearti uus singel, mille võite leida ta albumilt Year Of The Fanclub. Nime järgi võite juba isegi aimata, et suurtemate fännideni jõudis see pala - ja paljud teised - juba palju varem. Te peaksite teadma, et must-valge pildikeel mulle meeldib. Pealegi on see lugu nii Ginger kui Ginger üks lugu olla saab. Jätke siis laulus kõlavad näpunäited meelde.

neljapäev, 21. juuli 2016

Sixx:A.M. - Vol.1 Prayers For The Damned (2016)

Sixx:A.M. avaldas paar kuud tagasi oma duubelkogumiku esimese osa. Prayers For The Damned on siiamaani nende kõige raskekõlalisem album, mida annab kirjeldada kui kahe esimese plaadi ristsugutist. Kui Modern Vintage oli eklektiline kogumik täis erinevaid stiile ja mõjutusi, siis Prayers For The Damned on ainult Sixx:A.M.-i nägu. Seda juba kaanepildist alates, sest selle kujundas bändi kitarrist DJ Ashba. Plaadi produtsendiks oli taas laulja James Michael, nii et kõik on algusest lõpuni bändimeeste endi töö.

Avalugu ja esimene singel "Rise" tõmbab albumi korralikult käima. Ülestõusmine on mõnes mõttes terve plaadi teema. Laulusõnadest kumab läbi mõtteviis, et vaatamata kõigele tõusen ma ikka ja jälle üles, mind ei saa peatada. Pala "I'm Sick" meenutab kõige rohkem The Heroin Diaries Soundtracki. Albumi nimilugu on aga tummine ballaad, millele järgneb kohe teine, palju klassikalisem "Better Man". Mõlemas loos on väikene lootusekiir, mis Sixx:A.M.-iga alati kaasas käib.

"Can't Stop" räägibki sõna otseses mõttes sellest, et minategelast ei saa peatada. "Everything Went To Hell" on vägagi isikliku sisuga, selline olukord on tõesti lauljal olnud. Kui sa ikka oma partneri petmiselt tabad, siis kirjutad sellest hiljem laulu. Tegelikult olevat sel palal algselt hoopis teised sõnad olnud, aga need polevat sobinud. Nii tuligi Jamesil kõige hullem mälestus sõnadesse panna. Tulemuseks kaasakiskuv rokkpala. "The Last Time..." jätkab põhimõtteliselt sealt, kus eelmine lugu lõppes. See tõestab ilmekalt, et lugude järjestus pole sugugi suvaline.

Kogumiku lõpetab "Rise of the Melancholy Empire". Tunnistan, et esimesel kuulmisel tuli mul kananahk peale. Kuna ma sel ajal veidi tõbine olin, siis kirjutasin selle halva tervise arvele. Kui see aga hiljem kordus, siis pidin tõdema, et mehed said hakkama väga hea looga. Sõnad kirjutati peale Bataclani kontserdimaja rünnakut, nii et siin on sügavam tähendus. Järgmine album pidi algama täpselt sealt, kus "...Melancholy Empire" lõppes, nii et jääme ootama.

teisipäev, 19. juuli 2016

American Beauty Car Show 2016

Juba 16. aastat muutus kuurortlinn Haapsalu juuli keskpaigas väikeseks Ameerikaks. Tänavaid täitis kummikärsatamislõhn ja mitu tuhat tonni rauda. Vanemad ja uuemad ameerika autod olid puhtaks pestud ja läikima löödud. Kel endal sobivat marki neljarattalist pole, see rentis nädalavahetuseks endale meeldiva ning sõitis ikka kohale. Suurest peost tahavad ju osa saada kõik.

Sel korral polnud esimesel päeval ilmaolud just kiita, aga laupäevane päike tegi reedese vihma kõvasti tasa. Ka rongkäik ja kiirendus toimusid pühapäeval ilusa ilma saatel, olgugi et hommikul natukene tibutas. Mina käisin kohal teisel päeval, seega mul vedas. Mind meelitasid kohale peale autode ka välismaised esinejad. Nüüd võin uhkusega öelda, et nii Imelda May kui ka Beth Hart on oma silmaga ära nähtud. Võimsad naised.

Päeva alustasin autode uudistamisega. Kohale jõudsin natuke enne autode tutvustamist, seega jõudsin enne ka pilgu peale visata ning siis huvitamate masinate juures hoolega kuulata. Päeva esimene bänd oli Rusty Roaders, mille üks liige Haapsalust pärit. Publlik tõmmati rockabillyga nii käima, et paljud lausa tantsu vihtusid. Juba see oli omaette vaatepilt, sest kui tihti sa ikka näed ajastutruud stiili ja tantsu. Bändi uuenenud koosseisu tuleb ainult kiita, sest lood kõlasid küll nii, nagu oleks juba aastaid koos mängitud. 

Teisena astus üles vana hea Boogie Company. Muide, Kättemaksukontor ja Eesti Laul said mõlemad ära mainitud. Kasesalul jutt jooksis, seega mõnusad muusikapalad olid pikitud muheda huumoriga. Täpselt nii nagu peab. Rahvas tantsis ja naeris, naeris ja tantsis. Päike paistis, muusika oli hea ja seltskond niisamuti. Mida paremat veel tahta? 

Imelda May astus lavale veidi aega peale auhindade jagamist. Kui Imelda ütles, et on esimest korda Eestis, lausus üks mu tuttav, et ta võiks siia jäädagi. Ma loomulikult nõustusin. Peale selle, et ta lihtsalt sitaks hea välja nägi, laulis ta ka sitaks hästi. No olgu, mõlemat teadsin ma enne ka. Ilm oli selleks hetkeks küll pilve läinud, aga see ei paistnud enam kedagi morjendavat. Laval toimuv kiskus kaasa ning millelegi muule polnud enam aega mõelda. Välja arvatud paar soomlast, kes mõtlesid vist ainult selfidele, sest neid nad seal klõpsutasid ja ninapidi telefonis oldi päris pikalt. Siiski suutis Imelda ka nemad lõpuks kaasa laulma panna. Maailmaklassi esitus.

Peale seda jäin mina lava ette Beth Harti ootama. See tähendas aga seda, et DND jäi nägemata. Pole hullu, nad pole just minu teetass nagunii. Mõne aja pärast sai selgeks, et minu otsus oli õige, sest lava ette kogunes juba ammu enne DND etteaste lõppu päris palju rahvast. Pealegi, Beth oli ka üks põhjustest, miks ma üldse sinna üritusele läksin. See ootamine tasus ennast ära. Loodetavasti on nüüd kõigil selge, miks ta üks hinnatumaid bluusiartiste on. See emotsioon, mis ta hääles on, on lihtsalt kirjeldamatu. Beth Hart sai hakkama sellega, mis Imelda Mayl peaaegu õnnestus. Nimelt suutis Beth pisarad lõpuks välja kiskuda. Ise ta tänas meid mitmel korral, sest meil õnnestus tema tuju tõsta. Ta olevat enne lava taga isegi nutnud, aga publiku soe vastuvõtt ja pidev kaasaelamine tegi kõik paremaks. Seda muutust oli ka ta näost näha ning oli aru saada, et see tänutunne oli tõeline. 

Olgu veel mainitud, et muidu jahe põhjamaine publik ei tahtnud ühtegi artisti niisama ära lubada. Marulise aplausi ja hüüete saatel üritati kõigilt lisalugusid välja meelitada. Kahjuks see ei õnnestunud, sest kõik olid otsustanud ühe jutiga oma setlisti algusest lõpuni ette kanda. Samas on see festivalide puhul ka üsna tavaline. Samuti tuleb tõdeda, et sel korral ei täheldanud ma ka eriti purjus kodanikke, kes kõiki teisi tülitanud oleks. Paar üksikut jäi silma, aga need leidsid enamasti teineteist ja jätsid enda ümber olevad inimesed rahule. Üsna kultuurne rahvas oli :) 

Ka sel aastal leiab rohkem pilte Facebookist. Album on ilusti kõigile avalikult nähtav, mida mul seal ikka varjata. Muide, ma olen sel korral oma fotode üle päris uhke isegi. Väikese järeltöötlusega on neist üsnagi professionaalse väljanägemisega kaup saanud. Läks õnneks.

esmaspäev, 18. juuli 2016

Free To Love

Kuuldused minu surmast on selgi korral liialdatud. Siin on viimasel ajal päris vaikne olnud, aga sellest võib-olla kunagi hiljem. Nüüd on taas aeg nädala soovituse käes. Brendan Macleanil tuli alles hiljuti välja EP funbang1. Teie ees on selle viimane singel. Taas pean ütlema, et ka video on äge.

esmaspäev, 20. juuni 2016

1989

Tere ilusat esmaspäeva! Kuna mulle Electric Pyramid meeldima hakkas, siis täna ongi teie ees nende singel 1989. Ei tea, kuidas Taylor Swift sellesse suhtub. Nüüd aga muusikat nautima.

kolmapäev, 8. juuni 2016

Queen + Adam Lambert

Mõni teist ehk juba teab, et ma käisin selle suve suurimal kontserdil. Võin kohe ära öelda, et mulle väga meeldis. Isegi mu ema kiidab nüüd Lambertit ja see ütleb nii mõndagi.

Nii kaua, kui ma ennast mäletan, olen ma Queeni alati kuulanud. Või noh, alguses kuulasid vanemad ja mina lihtsalt kuulsin kõrvalt. Teadlikum kuulamine tuli ikka hiljem, koos sellega ka fännamine. Seega ostsin 2 piletit kohe, kui need müüki tulid. Algusest peale oli mul plaan ema kaasa võtta, sest ta on olnud ikka tõsisem Queeni fänn. Viimasel hetkel otsustas isa ka ikkagi kontserdile tulla, nii me siis kolmekesi pühapäeval Lauluväljakule suundusimegi.

Soojendajateks olid meie oma The Princes ja inglaste Electric Pyramid. Viimane meeldis mulle kõvasti rohkem. Oleks kauem pealinna jäänud, oleks esmaspäeval neid ka Clazzi kuulama-vaatama läinud. 

Queen oli laval peaaegu et minutilise täpsusega ning üllataval kombel läksid tuimad eestlased käima kohe. Seal, kus meie seisime, elasid ikka kõik kaasa. Rahvas laulis, plaksutas ja isegi tantsis kontserdi algusest lõpuni välja. Ma siiralt loodan, et fännitsoonis oli kõik samamoodi. Adam Lambert on tõesti parim valik. Ta on jäänud iseendaks ega ürita kedagi imiteerida. Olgem ausad, Freddie Mercuryt ei annagi imiteerida. Ka Adam ise mainib publikuga rääkides alati, et Freddie't on ainult üks.

Enamus esitusele tulnud lugusid on teada-tuntud hitid, nii et kaasa said laulda kõik. Brian May rääkis meiega eesti keeles, tegi selfie video ja laulis loo "Love Of My Life". Tal oli enda sõnade kohaselt hääl natuke ära, seega palus ta publikul laulda. Peab tunnistama, et see ei kõlanud just kõige paremini. Nii mõnigi laulis oma viisiga. Ka Roger Taylor tegi suu lahti. Tema esituses kõlas lugu "A Kind Of Magic" ning koos Adamiga esitas ta pala "Under Pressure". Samal ajal oli põhilise trummikomplekti taga Rogeri poeg Rufus Taylor. Andekas noor trummar, kes praegu The Darknessi rütmi eest hoolt kannab. Võib-olla olen ma veidi erapoolik, aga Rufus teeb vaikselt oma isale juba silmad ette. Drum battle, kus isa ja poeg vaheldumisi mängivad, on selle tõestuseks.

Valgusshow oli üliäge, eriti Brian May soolo ajal. Mulle need laserid meeldisid. Ka see diskokera, mis lõpus laval keerles oli äge. Sellised asjad on täpselt minu teetass. Emale hakkas meeldima see uhke tool, mis pala "Killer Queen" ajaks lavale toodi. Lambert tegi sellel siis oma tükke. Ta on kohati ülimalt teatraalne, aga see ei häirinud. Vastupidi, see oli hoopis positiivne. Vähemalt minu arvates, aga maitseid on erinevaid. Nii mõnigi asi tõi muige näole ning paaril korral sain isegi naerda. 

Facebookis on mõned pildid ka. Lõpetuseks teile aga väike video, mille ma enda filmitud klippidest kokku keevitasin. Pildi kvaliteet pole just kõige parem, aga heli on tegelikult päris hea. Ma üritasin meeleolu ja publikuga suhtlemist edasi anda. Loodan, et see mul õnnestus.

esmaspäev, 30. mai 2016

Roller Coaster

Sel nädalal siis kodumaist muusikat. G.O.S.H. on valmis saanud oma esimese EP, mida saab kuulata SoundCloudis. EP nimi on samuti Roller Coaster ning see koosneb 6 ingliskeelsest palast. Veel leiab sellelt sama loo eestikeelse versiooni Karussell. Bändi tegemistel saab silma peal hoida ka Facebookis. Nüüd aga vaadake seda värvilist ja suvist videot.

esmaspäev, 23. mai 2016

Wanna Little Something

Sel korral siis taas üle pika aja üks Anouki lugu teile. Tänavu märtsis ilmus tal järjekorras juba kümnes stuudioalbum, mis kannab nime Queen For A Day. Peale oma muusikukarjääri on ta viljakas ka eraelus ning seda sõna otseses mõttes, nimelt peaks varsti ilmavalgust nägema ta kuues laps. Lapsed on ka allpool oleva video staarid. Võib-olla seepärast see video mulle nii väga meeldibki.

kolmapäev, 18. mai 2016

Koeraomaniku raske elu

Meil Donnaga on igal pärastlõunal pikem jalutuskäik plaanis. See toimub alati enam-vähem samal ajal ja pole mingit võimalustki seda ära jätta. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et pean absoluutselt iga ilmaga välja ronima. Kuigi jah, tuleb tõdeda, et vihmane ilm Donnale eriti ei meeldi ning siis on meie tavapärane ring natuke lühem.

Nüüd aga tundub, et ma pean meile teistsuguse raja välja mõtlema, sest mere äärde pole vist mõtet enam minna. Samas ei hakka meil seal kunagi igav. Eelmisel kuul komistasime hülgepoja otsa. Ma ei saanudki alguses ise aru, mida see Donna nii hoolega nuusutas. Silmanurgast tundus tegu jänesega, aga siis tõstis see loomake pead. Koer hüppas ise eemale, nii et sellega polnud muret. Väike hüljes mind eriti ei kartnud, nii oleks võinud ta vist isegi koju viia. Seda ma aga ei teinud, hoopis sai nii mõnelgi numbril helistatud. Õigemini, ema otsis numbreid ja helistas, mina valvasin koeraga hüljest. Nagu isegi pildilt näha võite, siis väikesel oli üks silm viga saanud. No kõigi kõnede tulemuseks oli see, et ma pidin ta lihtsalt sinna jätma. Meie teada siin läheduses hülgeid ei ela, nii et see oli ürna huvitav lahendus. Veel parem on muidugi tõsisasi, et reedesel päeval ei võetud paaris kohas telefoni vastugi. Hiljem tuli välja, et nende tööpäev saab juba üsna varakult läbi ja enne esmaspäeva polegi mõtet üritada ühendust võtta. Säh teile siis looduse ja keskkonna kaitsjaid! 

Ma tean ise ka, et hülgepojad veedavadki suure osa oma elust maa peal. Ma tean seda ka, et mul ei tasu teda koju ega kuhugi mujale tassima hakata. Seda ma aga ei teadnud, et mitte kedagi absoluutselt ei huvita, kui väike vigastatud hüljes on üsnagi käidava koha peale sattunud. Lõpuks õnnestus mul väike veele lähemale roostikku ajada. Õnneks ei paistnud ta sealt enam välja, nii et sinna ma ta siis jätsin. Rohkem pole ma teda näinud. Pole leidnud ka ühtegi märki, mis viitaks sellele, et ta oma õnnetu lõpu leidnud oleks. Loodame siis, et väikesel tegelasel õnnestus siiski ema juurde tagasi jõuda. 

Täna aga juhtus sealsamas mere ääres midagi esmakordset. Tavaliselt jalutan ma koeraga sel ajal just seetõttu, et nädala sees on samal ajal vähe teisi inimesi liikumas. Nädalavahetustel on teine lugu, aga siis me enamasti sinnakanti ei satu ka. Igatahes tuli täna suure jooksuga metsatuka seest teine koer, kes siis minu omale kallale kargas. Donna oli mul rihma otsas, sest teda siin lahti lasta ei saa, kaob metsloomade jälgi ajama. Suur kummardus muidugi teise koera peremehele, kes suure jooksuga tuli ja oma koerale kaela kargas. Minul sellist julgust pole. Võtsin siis jalutusrihma, mis vahepeal mul käest ära tõmmati, uuesti kätte ja käsutasin oma koera koju. Lakub teine veel praegugi oma haavu, üks auk oli ikka päris suur. Teise koera vigastuste kohta andmed puuduvad, aga küllap temalgi paar kihvajälge kuskil on, sest Donna hakkas lõpuks vastu ka. 

Seega ma nüüd mõtlengi, et peab vist hakkama teisi radu mööda jalutamas käima. Vähemalt mõnda aega. Kuigi jah, vaevalt et koergi praegu enam mere äärde minna tahab. 

esmaspäev, 16. mai 2016

Stride By Stride

Selle nädala soovitus tuleb kollektiivilt nimega Mount Holly. Loo pealkirjaks siis Stride by Stride. Sügisel peaks ilmuma ka nende samanimeline debüütalbum. Minu vaatevälja ilmus see California bänd kitarristi Nick Perri tõttu. Nimelt oli mul au teda eelmisel suvel koos Dee Snideriga rokkimas näha. Antud loo põhjal võin öelda, et ootan huviga tervet kogumikku.

 

pühapäev, 15. mai 2016

Pinget täie raha eest ehk Eurovisioon 2016

Kuna ma sel nädalal olen pidanud päris hilja tööl olema, siis jäid mul mõlemad poolfinaalid nägemata. Te võite ise ka ette kujutata, kui kurb ma selle tõttu nüüd olen. Võin aga öelda, et nüüdseks olen kõik lood ära kuulanud-vaadanud, nii et ma juba tean, mis juhtuma hakkab. Kahju muidugi, et Jüri edasi ei saanud. Lugu oli meil ju päris hea, aga eks see võistlus ole rohkem ikka lavastuse ja kärtsu-mürtsu peale üles ehitatud.

Paari finaali pääsenud loo puhul oli küll küsimus, kuidas selline asi edasi sai. Samas, mul endal on kuidagi kahju, et Moldova oma kosmonaudiga finaalist välja jäi. Ja San Marino oli lihtsalt nii halb, et selle üle oleks küll tahtnud veel naerda. Teisest poolfinaalist ei jäänudki nagu eriti midagi meelde, Valgevene oma hundiga võib-olla ainult. Ja muidugi oli teise poolfinaali täheks saatejuhtide esitus. Nüüd on aga suure finaali aeg käes, nii et keskendun sellele.

Ma ei saanudki alguses aru, kas tegu on Eurovisiooni või moeshowga. No ajas veidi segadusse. Ema küsis, palju inimesi saalis on, Reikop kohe vastas. Ma kahtlustan, et mamps on Reikopiga otseühenduses. Eks õhtu jooksul saab sellele ehk kinnitust.

Belgia
Reikopil on õigus, täiesti arusaamatu, millest ta laulab. Ema jaoks oli aga poole laulu ajal üllatuseks tõsiasi, et pooled taustatantsijatest olid naised. Ma pidin naerukrambid saama.

Tšehhi
Ma tahtsin talle tooli viia, kaua ta seal ikka seisab. Olgu, ma saan aru, et keskeltläbi 3 minutit, aga mingu seisku oma tänavanurgal. 

Holland
Vaese mehe Johnny Cash. Ausõna, ma pean nüüd Google'i abi kasutama, sest ma tahan rohkem tätoveeringuid näha. Pealegi, sellel tüübil on seos ka Anoukiga, seega ma pean natuke nagu neile pöialt hoidma nüüd.

Aserbaidžaan
On vaja imet, et see laul mulle meeldima hakkaks. Need taustatantsijate kostüümid ajavad mul südame pahaks. Päriselt.

Ungari
Ma ka vahel laulan duši all, aga see ei vii mind Eurovisioonile. (Kui just nüüd pakkumisi ei tule.) Taustalauljad on nagu mingid hipsterid seal. Ei, see ei ole kompliment. 

Itaalia
Mingi imelik hakkab laulma, räägib oma klaveriga. Ma räägin oma koera ja kassiga, see on juba mõne inimese arvates imelik. Berta veetis kogu loo plekk-kruusi loopides ja haukudes. Ma ei oska seda tõlgendada, seega ei saa ma öelda, kas see on hea või halb.

Iisrael
Mulle see lugu isegi natuke meeldib, sellel võib päris hästi minna. Ta esinemiskostüümi tahaks nüüd endale, saaks selle pärast rahaks teha. Muide, see rõnga asi ajab mind natuke hulluks. Seal peavad kuskil mingid trossid mängus olema, või siis must maagia.

Bulgaaria
Kui armastus oleks kuritegu, siis tema istuks kinni. Ta istuks kinni ka siis, kui sellise jama laulmine kuritegu oleks. Pean aga mainima, et ta esinemiskostüüm täitsa meeldib mulle, välja arvatud need tulukesed.

Rootsi
Kuna ma teadsin, et see lugu mulle eriti peale ei lähe, kasutasin oma aega targalt ja käisin vetsus. Kui tulin tagasi, siis teatas ema, et see on siiamaani kõige mõnusam lugu. Me ei ole ilmselgelt omavahel sugulussidemetes.

Saksamaa
Esimese asjana tulevad meelde sellised artistid nagu Kerli, Iiris ja Melanie Martinez. Ma kujutan ette, et nii mõnigi mõtles, et laulja on super kawaii. See lugu meenutab mulle üht teist lugu ja see ajab mind hulluks. See jääb mind nüüd veel mitu päeva häirima...

Prantsusmaa
Ema sai peaaegu et pahaseks, sest see lugu pole prantsuse lugu. See ei pidavat üldse Prantsusmaaga kokku minema. Ma ei tea, mida ta sellega mõtles. 

Poola
Ma ei saa aru, miks ta ei võinud sokke jalga panna. See on mingi fashion statement või? Ema hakkas mingi hetk kaasa laulma, kuigi alguses käskis tüübil kusagile mujale inisema minna. Pisarad olid veel puudu, siis oleks täislaks olnud.

Austraalia
Kleit sädeles, kuubik sädeles, kõik sädeles. Ma olen võib-olla loll, aga mina ei tea, kuidas vaikuse hääl kõlab. Millal keegi Austraaliale meelde tuletab, et nad ei ole Euroopa?

Küpros
"Oh sa püha jumal," võttis ema kõik kokku. Ma olen mõnes mõttes õnnelik, et enamus neist puurides olid.

Serbia
Kõige parem asi kogu selle etteaste juures oli lauljanna soeng. Ausõna, see mulle meeldsis. Ülejäänu kohta ma seda öelda ei saa.

Leedu
Ma ei suuda ikka uskuda, et see tüüp on 28. Ainus asi, mis ta vanust natukene reedab, on need kortsukesed silmade ümber. Hüpe tuli vist välja, vähemalt tundus nii.

Horvaatia
Ma ei saa, miks nad kõik finaali saades šokis on ja välja kukkudes on nad õnnelikud, et üldse Eurovisioonil esineda saanud on. Pullikaka! Muide, ma teadsin kohe seda kostüüm nähes, et sellega tehakse väike trikk. See oli lihtsalt nii läbinähtav.

Venemaa
No olgem ausad, Kirkorov oskab alati kaasakiskuva looga seotud olla. See lavashow mõjus isegi mu emale, kes tavaliselt sellisest asjast huvitatud ei ole. Jah, sellised trikid mõjuvad.

Hispaania
Reikopi kommentaaride puhul on spoiler alert kohustuslik. Ma ei tea, see lugu polnud just minu teetass, aga rahvale läks peale.

Läti
Ma ei saa ikka aru, miks ta karjub. Ja see on ka kõik, mida ma selle loo kohta öelda oskan. Viga on vist minus.

Ukraina
Mulle meeldib see lugu, sest see on midagi teistsugust.

Malta
Ma naeran ennast ribadeks, see on lihtsalt liiga hea. See ilus sädelev kleidike pidi olema tavaline rasedate kleit. Kui ma kunagi peaksin imeläbi rasedaks jääma, siis näete mind ainult sellistes kleitides. Päriselt.

Georgia
See "asi" mulle natuke isegi meeldib. Ainult tuledega oleks võinud tagasi tõmmata, sest see oli ausõna epileptiku õudusunenägu. Õde arvas, et tüüp oli laksu all. See seletaks ka nii mõndagi.

Austria
No laula siis prantsuse keeles, kui see sulle nii väga meeldib. Minu arvates näeb ta välja nagu mingi Disney printsess, ainult et need laulavad inglise keeles. Või meil siis eesti keeles, sest dubleerimine on praegu moes.

Suurbritannia
Ema arvas, et see on "nii mage". Ma nõustun temaga täielikult. Robbie Williams võib seenele sõita. Bertat ajas see jooma ja Tixi avastas, et ta varbaküüned on liiga pikad. Nagu isegi aru saate, siis me ei olnud sellest loost vaimustuses.

Armeenia
Tema arvates lähevad need kolm minutit liiga ruttu, minu arvates just liiga aeglaselt. Eks see olene kõik ikka sellest, kummal pool vetsuust sa oled. 

Nii, Justin Timberlake ongi Eurovisioonil. Polnud paha, polnud üldse paha. Me kõik hakkasime siin vaikselt kaasa tantsima ja puha. Saatejuhtide lugu oli kogu selle õhtu parim osa. No ausõna, enam paremaks minna ei saa. Ja ma pidin kohe oma sõnu sööma, sest Lynda Woodruff on tagasi. Ma naersin nii kõvasti, et ma ei peagi nüüd kõhulihaseharjutusi tegema.

Kas nad tõesti arvavad, et kui neid punkte niimoodi esitletakse, siis on lõpuni põnev? Austraalia juhib Eurovisiooni, selgitage seda nüüd oma geograafiaõpetajatele. Võitis Ukraina! Ma olin selle punktisüsteemi suhtes skeptiline, aga see tõesti töötas. 

esmaspäev, 9. mai 2016

Mama This One's For You

Eilse tähtsa päeva puhul on tänane lugu emadele pühendatud. Juulis ka Eestit väisav Beth Hart tegigi selle video just emadepäevaks. Kui ka teie Bethi fännate, siis ehk ABCS-l näeme ;)

neljapäev, 5. mai 2016

Kikerherne-šokolaadimuffinid

Kuna mul oli siin vahepeal suur purk kikerherneid, siis otsisin huvitavaid retsepte. Lõpuks jäigi pilk pidama muffinitel. Originaalretsepti leidsin Toidutarest, mida siis natukene muutsin. 

  • 60 g kookosrasva
  • 150 g tumedat šokolaadi
  • 1 banaan
  • 0,5-0,75 dl pruuni suhkrut
  • 1 tl vanillsuhkrut
  • 1 tl küpsetuspulbrit 
  • 400 g kikerherneid (konservist)

Sulata potis kookosrasv, tõsta pliidilt ära ja murenda hulka šokolaad. Sulata segades. Vajadusel kuumuta natuke veel, et ikka kogu šokolaad ära sulaks. Loputa kikerherned külma vee all ja purusta köögikombainis. Sega juurde banaan ja suhkrud ning püreesta ühtlaseks. Lisa ka küpsetuspulber ja sulašokolaad ning sega ühtlaseks. Hoiatus: tainas on maitsev, üritage siis mitte kogu tainast ära süüa. 

Jaga tainas silikoonist või rasvainega määritud muffinipanni pesadesse ja küpseta 200-kraadises ahjus 8-10 minutit. Ära üle küpseta - ahjust võttes peaksid muffinid olema pealt veel lausa pehmed, siis jäävad nad ka jahtudes mahlased ja head. Mina tõstsin segu paberiga vooderdatud muffinipanni pesadesse ning nii hästi paberi küljest lahti tulevaid muffineid polnud minu silmad veel varem näinud. Meie vana puuküttega pliidi ahi natuke kõrvetas ühe laari pealt ära, aga tuhksuhkruga sai see iluviga varjatud. 

Need muffinid lausa sulavad suus. Algses retseptis oli ka veidi vürtsi lisatud, aga meil ei ole suuri tšillifänne, nii et see jäi kohe ära. Ema arvates sobiksid nende juurde veel vaarikad ja tal on õigus. Me kõik ju teame kui hea kooslus on šokolaad ja vaarikad.

esmaspäev, 2. mai 2016

Are You Tuned?

Lehekuud alustame vana hea rokiga. Duchess on neljaliikmeline punt Londonist. Nende kontserdid on teatraalsed ja kostüümidest ei tasu rääkidagi. Bändi on kirjeldatud kui Led Zeppelini, mille lauljaks on aga ei keegi muu kui Freddie Mercury. Antud lugu pärineb nende esimeselt albumilt The Aristocracy of Rock'n'Roll. Jõudis see fännideni juba eelmise aasta oktoobris, aga ma avastasin alles mõni aeg tagasi, et neil on mõned muusikavideod ka. Pikad juhtmed, mis teha. Vaadake kindlasti ära kõik kolm videot, sest need moodustavad terviku.

esmaspäev, 18. aprill 2016

Knowing Me Knowing You

Mark Gemini Thwaite'il, tuntud ka kui MGT, tuleb selle aasta juunis välja esimene sooloalbum. Plaadi esimeseks singliks on vana hea ABBA lugu uues kuues. Laulab ei keegi muu kui HIMi solist Ville Valo. Ma ei tea, kuidas teiega lood on, aga mulle täitsa meeldib.

 

esmaspäev, 11. aprill 2016

Elizabeth Taylor

Sel korral siis mahe popballaad Clare Maguire'i esituses. Pala on pärit tema järgmisel kuul ilmuvalt albumilt Stranger Things Have Happened. 

esmaspäev, 4. aprill 2016

Feed It

Mahlakuud alustame Emma Deani uue palaga. Emma teatraalsus on alati kütkestav ja tema hääl lausa kutsub kuulama. "Feed It" on natuke elektroonilisem kui suur osa tema varasemast loomingust. Samas stiilis muusikat aga peaks selle aasta jooksul veel tulema, sest tegu esimese singliga. Lugu ise on saadaval Bandcampis.

 

esmaspäev, 28. märts 2016

Hit Me

Sel korral siis taas rokilainel. Prymal on viieliikmeline Melbourne'i punt, kes tegutsenud 2014. aastast. Vaatamata sellele, et bänd veel ühtegi plaati välja andnud pole, on neil juba päris arvestatav fännibaas tekkinud. Käesoleval aastal peakski nägema ilmavalgust nende debüütalbum, esimene singel aga on nüüd teie ees. 

 

esmaspäev, 21. märts 2016

Cry Baby

Melanie Martinez on siit blogist ka varem läbi käinud. Sel korral on teie ees tema eelmisel aastal ilmunud albumi nimilugu. Taas pean tõdema, et mulle tema veidi veidrad videod meeldivad.

 

esmaspäev, 14. märts 2016

Machete

Amanda Palmer on sel aastal juba üsna palju muusikat välja andnud. Machete on taas tänu Patreonile teoks saanud pala. Loo sünni kohta võib rohkem lugeda siit ja vaadata siit. Mõni aeg tagasi küsis Amanda Twitteris, kas kellelgi on matšeetet laenata. Täiesti lambist. Nüüd aga on kõik selge ;)

 

what do i do with this stuff? 
it seems like yesterday you were alive 
and it’s as if you never really died 

esmaspäev, 7. märts 2016

Rise

Kevadkuud alustame rokiga. Sixx:A.M.-il on järgmise kuu lõpus ilmumas uus album. Tegu siis duubelalbumi esimese osaga. Eks see natuke omamoodi ole, et duubelkogumik kahes osas ilmub ja veel eri aegadel. Mehed ise selgitavad seda sellega, et nad tahavad anda fännidele aega kuuldut seedida. Rise on siis nende esimene singel sellelt kauamängivalt. Tundub, et nad on naasnud kahe esimese albumi kõlapildi juurde.

 

esmaspäev, 29. veebruar 2016

Feral Hearts

Veebruari viimane soovitus ongi nüüd teie ees. Selleks on Kerli uus lugu Feral Hearts. Esimest korda lugu kuulates oli mul tunne, et see ei ole päris minu tassike teed. Pean aga tunnistama, et iga korraga on lugu mulle rohkem meeldima hakanud. No videost ei tasu rääkida, see meeldib mulle nagunii. Müstiline ja natuke maagiline, täpselt minu maitse.

esmaspäev, 22. veebruar 2016

Mirrors

Tänane soovitus tuleb kollektiivilt nimega PVRIS. Tegu USA bändiga, kelle soundi on kirjeldatud kui segu elektropopist ja staadionirokist. Sel kuul on nad fänne rõõmustanud mitme videoga, millest Mirrors ongi viimane. Nüüd on kõigil nende debüütalbumi lugudel oma video. Juba täna tuleb välja täiesti uus pala, nii et võite vaid ette kujutada, kui tore veebruar PVRISi fännidel olnud on.

 

esmaspäev, 15. veebruar 2016

Pretty Peggy

Sel nädalal toon teieni uue Wolfmotheri loo nende kohe-kohe ilmuvalt albumilt Victorious. Tinglikult võiks Wolfmotherit härra Stockdale'i sooloprojektiks nimetada, sest seda see põhimõtteliselt antud ajahetkel ka on. Pretty Peggy on selline mõnus ballaad, vastupidiselt plaadi nimiloole. Peaaegu et kohustuslik pala, mille sõnadesse on pikitud piisavalt klišeesid, täpselt nii nagu peab. Kes aga albumit oodata ei suuda, võib seda juba praegu täies pikkuses kuulata siit.

 

esmaspäev, 8. veebruar 2016

Real Love

Sel korral kuulame siis popmuusikat. Florrie on vaikselt tegutsenud juba mõned aastad ning trummarina nii mõnegi tuntud artistiga koos töötada jõudnud. Fännide arvu suurenemisele vaatamata pole ta soolokarjäär siiski veel n-ö tuult tiibadesse saanud. Kui aga sel aastal tõesti album välja tuleb, siis võib-olla see muutub. Siiamaani on neiult ilmunud EP-d ja singlid, antud pala ongi kõige värskem singel. Loole tehtud retrohõnguline video muidugi imponeerib mulle laulust isegi rohkem.


esmaspäev, 1. veebruar 2016

Break Into Your Heart

Hundikuud alustame vanameistri Iggy Popi palaga. Ka Iggyl tuleb sel aastal uus album välja, seda juba märtsis. Lood on kirjutatud Josh Hommega kahasse, Homme on ka albumi produtsent. Seda on muidugi praeguseks avaldatud paari loo põhjal ka tunda. Igaühe enda otsustada, kas see on siis hea või halb. Mina isiklikult kaldun ikka hea poole.

esmaspäev, 25. jaanuar 2016

Jet Fighter Plane

The 69 Eyes'il tuleb selle aasta aprillis välja uus album, järjekorras juba üheteistkümnes. Nüüd ongi teie ees nende värske singel. Antud lugu meenutab mulle Blessed Be ja Paris Kills aega, nii et jään albumit ootama.

esmaspäev, 18. jaanuar 2016

Automatic Love

Teie ees on nüüd Hey! Hello! uus singel. Sel aastal tuleb neil välja ka uus album, nii et hoidke silmad-kõrvad lahti. Tähelepanelikum lugeja ehk märkab ise, aga teistele mainin ära, et naisvokalist on vahepeal muutunud.

 

neljapäev, 14. jaanuar 2016

Sama täpne kui Mangi horoskoop

Kuna ma horoskoope ei usu, siis pean ma taas ise ennustama hakkama. Eelmise aasta ennustus läks küll väga mööda, aga ehk läheb sel korral paremini. Loota ju võib. Winamp shuffle peale ja minek...

1. Kuhu ma olen jõudnud aasta 2016 alguseks?
The Darkness - I Can't Believe It's Not Love

I think, I could need a second opinion

2. Aasta 2016 põhiülesanne
Amanda Palmer & The Grand Theft Orchestra - Do It With A Rockstar

See on päris huvitav ülesanne. Kui te minust enam ei kuule, siis olen ma end lihtsalt ribadeks naernud. Või siis ajan rockstaare taga...

3. Eneseteostus aastal 2016. Minu „mina“ 2016. aastal
Amanda Palmer - Ukulele Anthem

Ma ostan endale nüüd ukulele ja see on esimene lugu, mida ma mängima õpin. Päriselt.

4. Rahaasjad aastal 2016
Sixx:A.M. - Life Is Beautiful

Elu on ilus ju ainult siis, kui rahaasjad ka korras on. On mul õigus?

5. Sugulased ja naabrid 2016. aastal
The Darkness - Curse Of The Tollund Man


6. Kodu aastal 2016
The Darkness - Keep Me Hangin' On

Nojah siis...

7. Armastus aastal 2016
The Struts - Kiss This

So kiss this one last time
and I'm gone for good

8. Tervis aastal 2016
Queen - White Queen (As It Began)

Kas keegi oskab selle põhjal midagi tervise kohta öelda?

9. Partnerlus aastal 2016
Amy Winehouse - Know You Now

I gotta know you now
We may never meet again 

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2016
The Darkness - Every Inch Of You

*naerab*

11. Reisid aastal 2016
Sixx:A.M. - Before It's Over

Lugu ise ei räägi üldse reisimisest, aga ainult pealkirja põhjal otsustades saab enne aasta lõppu ikka reisile. Jäägem positiivseks.

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2016
Amanda Palmer - In My Mind

Kogu mu karjäär on mu enda peas, mu enda mõtetes. Hea teada.

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2016
Queen - Get Down, Make Love

Aina paremaks läheb.

14. Saladused, aga ka protsessid minu alateadvuses, mida ise ei tunneta, aastal 2016
Amanda Palmer - Do You Swear To Tell The Truth The Whole Truth And Nothing But The Truth So Help Your Black Ass

I'm perfectly happy with all that has happened 
And I still get laughed at but it doesn't bother me

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2016 lõpuks
The Wildhearts - Drinking About Life

Okei siis, kui te nii ütlete. Igatahes tõotab huvitav aasta tulla.

esmaspäev, 11. jaanuar 2016

At Most A Kiss

Seekordne soovitus tuleb ansambli Blossoms repertuaarist. Blossoms on viieliikmeline bänd Stockportist Manchesteri lähedalt. Inglismaal on nad vaikselt tegutsenud juba paar aastat ning nüüd ongi aeg ülejäänud maailma käes. Nii mõnegi arvates on just see bänd tänavu üks neist artistidest, kellel tuleb silma peal hoida. Nende muusikat on kirjeldatud kui psühhedeelset indie poprocki, aga selle üle saate juba ise otsustada.

esmaspäev, 4. jaanuar 2016

So Much Wine

Uue aasta esimene soovitus on Amanda Palmeri pala. Tegu coverversiooniga The Handsome Family loost, millele Amanda ise - originaalesitajate lahkel loal - ühe salmi lisas. Antud laulu teeb eriliseks veel see, et siin laulab ka proua Palmeri isa. Nad salvestasid suvel terve albumitäie lugusid, mis sai teoks tänu Patreonile.