laupäev, 28. august 2010

Dancing on a Friday night

A live wire.
Barely a beginner, but just watch that lady go.
She's on fire, 'cause dancing gets her higher than
anything else she knows. 

Kuna eile oli reede, siis tuli välja minna. Mina ütlesin küll, et lähme homme ehk siis täna, aga kus sa sellega. Tundsin end vahelduseks nagu kõik need tibid, kes poolt elu kotis kaasas kannavad. Mul olid kotis peale kõige muu ka kontsakingad ja juuksesirgendaja. 

Kujutage ette, et sel korral ma ei joonudki end täis. Asi lihtsalt selles, et mul pole absoluutselt raha. Õigemini on, aga see läheb kindla asja peale, seega polnud võimalik seda maha juua. Kes oleks näinud ette seda, et ma raha koju ka veel jätan, et selle mahajoomise soovigi ei tuleks? Kes oleks seda osanud minust arvata?

Ei, sel korral ei teinud ma midagi rumalat. Võib-olla seepärast, et ma ei olnud täis. Võib-olla seepärast, et ma kella kahest ära tulin. Ma ei tea, kuidagi imelik tunne tekkis. Viimasel ajal on üldse nii, et parema meelega ei ronikski välja. Ja klubis ei suudaks ma päris kainena vist kunagi olla. Parema meelega oleksin kellegagi filmi vaadanud, kui sõbrannaga end üles löönud. Parema meelega oleksin kellegi kaissu pugenud, kui klubis passinud. Olgu, tantsisin - ja mulle meeldib tantsida - aga ikka oli tunne, justkui midagi oleks puudu. Jalutasingi siis koju. 

Ka seekord ei õnnestunud vigastusteta pääseda. Pöidla põletasin ma juba sirgendajaga ära. Täiesti kogemata muidugi, nagu alati. Väike varvas sai aga kannatada minu toredate tenniste pärast, mille ma taas poole tee peal kingade vastu vahetasin. Sel korral ei jalutanud aga päikesele vastu, sel korral oli minu saatjaks kuu.

esmaspäev, 23. august 2010

Valge Daami aeg

Kuna see nädalavahetus möödus Haapsalus Valge Daami tähe all, siis oli ka ise vaja üritustest natukenegi osa võtta. Selle aja raames toimus lohefestival, laat ja loomulikult Valge Daami etendused. Oli ka Haapsalu salli kudumisvõistlus ja palju muud. Ise käisin vaatamas lohesid ja jalutasin ka laadalt läbi.

teisipäev, 17. august 2010

laupäev, 14. august 2010

Alchohol, alchohol you are a friend so dear!

Meid ei tohiks L-iga kahekesi kunagi välja lubada. Me teeme alati midagi pöörast ja täiesti lollakat. Me ei ole muidu sellised, eriti. Alkoholi mõju all ajame aga sellist paska ja tuleme sellistele ideedele, et sure surnuks. Pärakutoll on hea näide ;)

Kõige toredam on kogu klubiskäimise juures see, et meil ei ole kunagi raha. Iga kord vingume ja hädaldame, et meil on nii vähe raha jne jne. Heal juhul on meil sissepääsuraha ja ühe joogi jaoks ka. Küll on tore, et happy hour loodud on :) Raha pole, aga alati jääme me nii kuradi sigalakkutäis, et imestame ise ka. L küsis, kas meile tehakse välja. Kui ta seda küsis, pidin ma küll naerukrambid saama. Mäluaugud või?

Jah, vahel tehakse välja ka. Kõige imelikum on aga see, et isegi kui välja ei tehta, oleme me täis. Või me lihtsalt ei mäleta kõike? 

Kõige lõbusam on tavaliselt koduteel. Kui ma loetleksin teile ette kõik asjad, mis meiega täna varahommimkul juhtusid, ei usuks te elu sees. Võib-olla usuksite ka, sest ma olen juba neid "uskumatuid" seikasid jaganud. Seekord andsin aga vaikimisvande, sest mõni asi oli nii piinlik. Bussipeatuses sülleroninud kassist ja mingist tüübist, kes veini küsis, endal tühi veiniklaas käes, võin kirjutada ja rääkida, aga kõige naljakamatest asjadest lihtsalt ei saa.
Kui ma veerand kaheksa koju jõudsin, mõistsin, et igatsen hommikuid. Ma pole kunagi mingi eriline hommikuinimene olnud, aga ma tõesti igatsen ilusaid hommikuid. Päikesetõuse, linnulaulu, teejoomist aias pingil...oh jah. Igatahes süüa hommikust koos vanaemaga, kelle suust tuli ainult pärleid, mille üle naersin ma rohkem kui tavaliselt, sest ma olin täis, oli lahe. Tuvitoit FTW! 

kolmapäev, 11. august 2010

I saw a newborn baby

Uusim ilmakodanik käib neljal jalal. Piltidel pole väike pullipoiss veel päevavanunegi. Nüüdseks on ta peaaegu kolmepäevane. Peaaegu seepärast, et sündis ta ju öösel 2 ja 3 vahel.

Pisipoissi on juba mõned inimesed ka uudistamas käinud. Vanaema naeris, et me anname varsti juba turismitalu mõõdu välja. Nojah, eks tule raskel masuajal kuidagi raha teenida ;)

esmaspäev, 9. august 2010

Shut your fucking mouth and use your fucking brain


You've gotta move your lip 'cos silence is a hassle
But anyone can talk, anyone can be an asshole

Meet the conversation king

Well you can say just anything
A-a-a-a

Shut your fucking mouth and use your fucking brain

Shut your fucking mouth and use your fucking brain

laupäev, 7. august 2010

I'm a bloody mess

I can hurt myself
I know I could

Ma peaksin end mullikilesse mässima või hiiglasliku esmaabipaunaga ringi käima. Ikka ja jälle suudan ma end vigastada. Tegelikult aitab alati keegi või miski kaasa, aga lõpuks saan haiget ju ikkagi mina. Lõpuks olen plaastertatud ikkagi mina. Lõpuks jooksen verd ikkagi mina. Lõpuks on mitu päeva valus ikkagi minul. Lõpuks ilmuvad sinikad ikkagi minu kehale.

Mu kannad on jubedad. Keegi jalafetišiga ei tohiks mu ligigi tulla. Kõige hullem on see, et tennised hõõrusid mu jalad katki. Kõigist mu jalavarjudest just tennised! Tule taevas appi! Mu sõrmed näevad välja nagu ma ei tea mis asjad. Varsti olen nagu saekaatrimees. (Loodetavasti asjad nii hulluks siiski ei lähe, mul läheb neid ilusaid pikki sõrmi ikka vaja ka veel.) Mu kassidel on tore komme mind vahelduva eduga ribadeks kiskuda. Või noh, seda nad vähemalt üritavad, aga see ei õnnestu...eriti. Ma löön ennast kogu aeg kuhugi vastu ära. Mingil imelikul kombel õnnestub mul uute sinikatega ka ärgata. Enda teada ma unes ei käi, aga võib-olla pole keegi mulle veel seda lihtsalt öelnud.

Eile pidin veel äärepealt kommi tõttu ära lämbuma. Nagu mu vanaisa ütleb: "Läheb kurku ja ongi perses!" Igatahes olen ma veel elus ja kommid ei ole perses. Vähemalt minu teada mitte. Jääb üle loota, et ma end sedasi kogemata ära ei tapa, kuigi jah, vaevalt, et keegi väga puudust tunneks...

esmaspäev, 2. august 2010

crazy train

My only natural talent's wasted on my alcoholic friends ehk Mine põõsasse!

I'm counting back
The number of the steps
It took for me to get
Back on the wagon of the weekend


Olen ma lubanud, et ei joo enam kunagi? Olen ma lubanud, oma sõbrannadega enam mitte välja minna? On vist parem, kui keegi neile küsimustele ei vasta. Loomulikult oli tegelikult tore, nagu alati.

Kirsimaitseline Nipernaadi viin, tequila slammerid, siider, viinakokteil, õlu...Kas mul on midagi viga?

Igatahes sai siis nalja, kui me sõbrannaga bussipeatuses olime. Ta soovitas mul põõsasse peitu minna, sest ta lubas kellelegi, et ootab toda...loomulikult üksi. No tõesti, mine põõsasse. Ma oleksin sinna magama ju jäänud!

Kõige parem asi siin maailmas on siiski päikese poole koju jalutada, tennised kontsade vastu vahetada, sest need on mugavamad, ja mõelda, et "jumal küll, ega mind põõsas nähtud"...