teisipäev, 30. juuni 2015

Liblikatort

Võib-olla mõned teist juba teavad, et perekondlike tähtpäevade puhul teen koogi või tordi tavaliselt mina. Ma isegi ei tea, miks see nii on. See lihtsalt juhtus. Viimane kord sai proovitud midagi uut ning otsustasin seda oma lugejatega jagada. Seda üsnagi kergesti teostatavat meistriteost võite juba ise järgmisel peol oma külalistele pakkuda.

Alustame tavalisest ümmargusest tordist. Biskviidi võite ise küpsetada või poest osta. Kõrge biskviit lõigata 3 või enamaks kihiks. (Poest ostetud tordipõhjadel tihtipeale seda muret pole, sama ka õhukeste biskviitide eraldi küpsetamise puhul.) Kihtide vahele panna soovitud täidis, mul oli selleks kohupiim ja moos. 


Nüüd saabki hakata liblikat valmistama. Esiteks tuleb kook lõigata pooleks ja siis mõlemad pooled kaheks, nii et üks osa on enam-vähem 1/3 ja teine 2/3. Kui see liiga keeruline tundub, siis vaadake lihtsalt ülal toodud pilti. 

Järgmiseks tuleb koogipooled ümber tõsta nii, et kaarjad servad teineteiste vastu jäävad. (Soovi korral võib seda teha ka enne poolte kolmandikeks jagamist.) Nüüd tuleb osad lihtsalt niimoodi sättida, et need natukenegi liblikatiibu meenutaks. Seda kõike illustreerivad kaks järgmist pilti.



Kui see tehtud, jääb üle ainult liblikas katta valitud kreemiga, olgu selleks siis kohupiim, vahukoor või lausa sefiir. 


Viimaseks jääb tordi kaunistamine. Liblikaid oleme me kõik näinud, nii et siinkohal ei tohiks probleeme tekkida. Kaunistamiseks kõlbavad nonparellid, riivitud šokolaad, väikesed kommid jms. Siinkohal tuleb ainult lasta fantaasial lennata.

kolmapäev, 24. juuni 2015

23. juuni

Ilusat jaaniaega kõigile! Õhtul väljas käies olid kõik kohad kärsahaisu täis, lõkked süüdati juba varakult. Meil oli ümbruskonnas päris mitu lõket, 3 tükki (meie oma kaasaarvatud) "kaardil" päris lähestikku. 

Meie oma paistis ilusti linna ära, nii et on jälle linnuke kirjas. Nagu piltidelt ise näha võite, siis osa paberist, mis pidi lõkkesse minema, lasi jalga. Nii juhtuski, et päris mitu põrsast soojendas end lõkke ääres :D






reede, 12. juuni 2015

...and a fresh made cup of tea

Glögi
Kõik, kes seda väikest nurgakest jälgivad, peaksid juba teadma, kui väga ma teed armastan. Seega polnud see mingi ime, et ma aasta alguses natukene laristasin. Mõni isegi võib-olla nägi Twitteris, kui palju (või vähe) erinevaid teesid ostsin. Teepood minusuguste jaoks mõeldud ongi :)
Ühe elamuse sain juba enne teede proovimist, nimelt on nende pakendid hästi ilusad. Ausõna, nii stiilsest pakist on lausa lust teepuru võtta. Vaadake ise kõrvalolevat pilti, kui mind ei usu.

Siiamaani olen proovinud 6 teed, aga varsti lähen järgmise kallale. Kaks rohelist on juba ka otsas, sest roheline tee on mu lemmiktee. Või noh, üks lemmikutest. Nii Jasmiinitee kui ka Fast Rabbit saavad siinkohal kiita. Esimene on absoluutselt parim jasmiinitee, mida mina kunagi proovinud olen. Jänkutee aga tekitab tunde, justkui istuks päikeselisel päeval aias. Mõnus värske aroom ja maitse. Mõlemad meeldisid ka teistele, nii et pole siin midagi ainult minupoolne kiidulaul. 
Head ööd

Ainus, mis minus pettumust tekitas, oli Šokolaadikild. Ma ootasin enamat, mis nii ahvatleva kirjelduse puhul on ka arusaadav. Mulle ei tundunud kordagi, et ma sööks šokolaadiküpsiseid. Küll aga meenutas tee lõhn mulle kõvasti kohvi oma, mis iseenesest pole ju halb, aga ma pole kohvisõber. Pettumust ei valmistanud aga Head ööd. Tõsiselt mõnus taimetee, mida lonkshaaval hea õhtul juua. Uni tuleb tõesti parem, eriti siis, kui tee sisse mett lisada ;) Tegu on ka Timmu lemmikuga, sest siin on piparmünti. Meie kiisu nimelt on piparmünditee suur austaja ning peale lähevad ka teised segud, mis nimetatud taime sisaldavad.
Mesine honeybush
Minu absoluutsed lemmikud on Glögi ja Mesine honeybush. Glögi oleks täiesti tavaline puuviljatee, kui poleks seda vürtsist aroomi, mis automaatselt talve tagasi viib. Jah, ma lootsin tegelikult, et ka maitses on vürtse rohkem tunda, aga mis parata. Peale selle on just Glögi kõige parema väljanägemisega. Siinkohal tulebki tõdeda, et ka see tee on otsa saanud.

Honeybushi tee näeb samuti üsna hea välja, seda tänu karamelli- ja maasikatükkidele. Esimesed maitsevad nagu iirised. Ma ei suutnud vastu panna ja pidin proovima. Meeldiva lõhna annavad just maasikatükid, mis koos nende "iiristega" meenutavadki maasikakaramelli. Hõrgu joogi maitse on siidjas ja seda täiesti ilma mee või suhkruta. Neid lisada tundubki patt. 

Kogu see jutt ja need pildid tekitavad teeisu. Mul ei jää nüüd muud üle, kui kann tulele panna ;)