Kuvatud on postitused sildiga anonüümsed teehoolikud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga anonüümsed teehoolikud. Kuva kõik postitused

reede, 12. juuni 2015

...and a fresh made cup of tea

Glögi
Kõik, kes seda väikest nurgakest jälgivad, peaksid juba teadma, kui väga ma teed armastan. Seega polnud see mingi ime, et ma aasta alguses natukene laristasin. Mõni isegi võib-olla nägi Twitteris, kui palju (või vähe) erinevaid teesid ostsin. Teepood minusuguste jaoks mõeldud ongi :)
Ühe elamuse sain juba enne teede proovimist, nimelt on nende pakendid hästi ilusad. Ausõna, nii stiilsest pakist on lausa lust teepuru võtta. Vaadake ise kõrvalolevat pilti, kui mind ei usu.

Siiamaani olen proovinud 6 teed, aga varsti lähen järgmise kallale. Kaks rohelist on juba ka otsas, sest roheline tee on mu lemmiktee. Või noh, üks lemmikutest. Nii Jasmiinitee kui ka Fast Rabbit saavad siinkohal kiita. Esimene on absoluutselt parim jasmiinitee, mida mina kunagi proovinud olen. Jänkutee aga tekitab tunde, justkui istuks päikeselisel päeval aias. Mõnus värske aroom ja maitse. Mõlemad meeldisid ka teistele, nii et pole siin midagi ainult minupoolne kiidulaul. 
Head ööd

Ainus, mis minus pettumust tekitas, oli Šokolaadikild. Ma ootasin enamat, mis nii ahvatleva kirjelduse puhul on ka arusaadav. Mulle ei tundunud kordagi, et ma sööks šokolaadiküpsiseid. Küll aga meenutas tee lõhn mulle kõvasti kohvi oma, mis iseenesest pole ju halb, aga ma pole kohvisõber. Pettumust ei valmistanud aga Head ööd. Tõsiselt mõnus taimetee, mida lonkshaaval hea õhtul juua. Uni tuleb tõesti parem, eriti siis, kui tee sisse mett lisada ;) Tegu on ka Timmu lemmikuga, sest siin on piparmünti. Meie kiisu nimelt on piparmünditee suur austaja ning peale lähevad ka teised segud, mis nimetatud taime sisaldavad.
Mesine honeybush
Minu absoluutsed lemmikud on Glögi ja Mesine honeybush. Glögi oleks täiesti tavaline puuviljatee, kui poleks seda vürtsist aroomi, mis automaatselt talve tagasi viib. Jah, ma lootsin tegelikult, et ka maitses on vürtse rohkem tunda, aga mis parata. Peale selle on just Glögi kõige parema väljanägemisega. Siinkohal tulebki tõdeda, et ka see tee on otsa saanud.

Honeybushi tee näeb samuti üsna hea välja, seda tänu karamelli- ja maasikatükkidele. Esimesed maitsevad nagu iirised. Ma ei suutnud vastu panna ja pidin proovima. Meeldiva lõhna annavad just maasikatükid, mis koos nende "iiristega" meenutavadki maasikakaramelli. Hõrgu joogi maitse on siidjas ja seda täiesti ilma mee või suhkruta. Neid lisada tundubki patt. 

Kogu see jutt ja need pildid tekitavad teeisu. Mul ei jää nüüd muud üle, kui kann tulele panna ;)

kolmapäev, 20. juuli 2011

I self-medicate with tea

I got my own remedy
I self-self-medicate with tea
Boom
It's chamomile
Yeah

Ainus asi, mis ma eile (kella järgi üleeile) suutsin teha, oli poes käia. Mul oli ingverit ja muna vaja. Ma oleksin nii mõndagi teha saanud, kui igakuine külaline poleks mind peaaegu halvanud. Seetõttu oli mul tegelikult ka ingverit vaja. Nimelt aitab sellest tehtud tee valu ja krampide vastu. Jah, naised, hakake nüüd päevade ajal ingveriteed jooma.

1 sl hakitud värsket ingverit
1 sl kummelit
250 ml vett (oli vist 250)

Igatahes tuleb ingver ilusti vette panna ning siis 5-10 minutit tasasel tulel keeta. Seejärel pott/pann/kastrul/jumal-teab-mis-muu-anum pliidilt tõsta ning kummel lisada. Lasta 10 minutit kaane all tõmmata ning siis kurnata. Lisage mett või suhkrut ning jooge rahus. Loomulikult võib seda teed muul ajal ka juua.

Mina sain selle retsepti mingist raamatust, aga ma olen kindel, et internetist leiab ka hästi palju erinevaid ingveritee retsepte. Kindlasti on tal ka palju teisi häid omadusi, nii et tasub ingverit tarbida.

Ja nüüd tagasi selle juurde, miks ma üldse ingverit ostma läksin. Ma vihkan seda, et vahetevahel tabavad mind nii laastavad päevad, et jube. Pea on paks, kõht valutab ning verejooks on ka normist suurem. Tegelikult oli see alati nii, kui mul kuupuhastus üldse hakkas. Viimasel ajal tundub asi jälle samamoodi minevat. Mulle üldse ei meeldi, aga eks viimasel ajal ole palju stressi olnud. See ka mõjutab.

Siinkohal palun nüüd kõigi blogilugejate käest vabandust, et sellisest asjast üldse kirjutasin. Tegemist on siiski millegipärast tabuteemaga. Kui keegi suudab mulle ära seletada, miks see nii on, siis teen ma talle pika pai. See on samamoodi tabu nagu see, et naisel on jalad või kaenlaalused karvased. Võdistate juba õlgu, jah? Loomulikult, naised ju on siidiselt siledad, ei krooksu ega peereta, ei käi kusel ega sital ning kohe kindlasti ei voola meie kehadest korra kuus välja emaka paksenenud limaskest koos viljastamata munarakuga. Ja jõuluvana on olemas.

Võib-olla ületasin ma taas mingi piiri, millest üle astuda ei tohi, ükskõik kui avameelne sa ka olla ei taha. Samas võivad kõik kuradile käia, kui tahan, kirjutan siin verisest kõhulahtisusest või postitan pilte oma oksest. Või oleks viisakas end mingitesse raamidesse suruda ning alati poliitilisest korrektne olla?

pühapäev, 4. oktoober 2009

some tea for my strange Emily

Lubasin pilte kingitus(t)est, seega peate te ka need pildid saama. Midagi muud üle ju ei jää. Raamatutega jäin ma igati rahule. Arvestades seda, et Emily raamatut ma ka tahtsin. Olin vaikselt juba väikest tripi raamatupoodidesse plaanimas :P Teine raamat on aga ideaalne pildiraamat. Seda loen ja näitan ma kunagi oma lastele ;)

Teekann, minu oma teekann. Päriselt minu :D Loomulikult saab sellest minu teepidude pärl. (Naerge nüüd, sest ma ise naeran.) Nüüd tuleb üks korralik serviis muretseda, sest see pisike punane (imearmsate valgete täppidega) sobib rohkem lastele. Samas, kes ei tahaks end lapsena tunda vahel :P

Ei, ma ei ole siiamaani neid teesid proovinud. Küll ma proovin, mul aega ju on. On ju? Tegelikult ei saa ju keegi meist selles kindel olla. Arvestades minu vedamist, võin ma homme vabalt surma saada. Jään näiteks auto alla. Õnnetusi ju juhtub.

Võib-olla homme õnnistan oma kannu sisse. Mul on hakanud üle viskama tassitäie kaupa tee tegemine. Teeks korraga ühe suurema laari valmis ja siis kaaniks. Oi kuidas kaaniks. Olen ikkagi ju teesõltlane.

Tere, mina olen Triin... ma olen teesõltlane. Probleemi tunnistamine on ju esimene samm? Olen tee vastu võimetu midagi ette võtma (välja arvatud selle joomine) ning see muudab mu elu väljakannatamatuks. (seda paska ei usu ma ju ise ka xD) Teine samm on kõrgema võimu tunnistamine. See kõrgem võim peaks taastama mõistuse. Tunnistan ausalt, et kui 12 sammu programm jõuab Jumalani, lasen mina jalga. Seega loodan, et kui keegi kuskil Anonüümsed Teejoodikud Teehoolikud moodustab, siis seda meest (või naist, kurat seda teab) asjasse ei segata. Kõik ei ole usklikud (ega ka ateistid).