esmaspäev, 27. juuni 2011

Give me good times...

Laupäeval sai lõpuks korralikult siin paari sünnipäeva tähtistatud ja seda ühe toreda piknikuga. Kuna ma vihmavarju kaasa võtsin, siis oli enamuse ajast ka ilus ilm. Paaril korral tibutas natuke, aga väike vihm ei teinud meile siiski midagi. Saime Hixile kingi üle anda. Väga hea, et see talle ikka meeldis. Oleksime peaaegu ühte pulma kontvõõrasteks läinud, aga otsustasime, et meile piisab pruudi nägemisest ka. Siin siis mõned pildid meie toredast päevast. Aeg lausa lendas...


Eile käisime L-iga jalutamas. Taas kord Aafrika randa ja promenaadi peale. Kahjuks polnud mul kaamerat kaasas. Kahjuks seepärast, et mõnest hetkest oleks hea pildi saanud. Nägime toredat vanapaari. Naine oli rõdul ja mees rõdu all. Ma ütlesin L-ile, et need on Romeo ja Julia, sest täpselt seda see vaatepilt mulle meenutas. Täna läheme koos kinno. Hea on vahelduseks veidi aega sõbrannadega veeta. Suvi on ju nii lühike ning sügisel on meil kõigil jälle liiga palju tegemist.

kolmapäev, 22. juuni 2011

perform this way


You don't have to take no pills

I could've been a doctor
I could've been a lawyer
I could've been a scientist
I could've been normal
Especially in the daylight

Istusin ma siis nahaarsti kabineti ukse taga ja ootasin, millal mind sisse kutsutakse. Uksel oli silt, et kutsumata mitte siseneda. Mu kõrval istuva vanamehe näost oli näha, et ta pidas mind suguhaigeks. Ma pidin seepärast isegi naerma hakkama. Vaat see on, kui tegu on naha- ja suguhaigustearstiga.

Jala peal on mul väike põletikukolle, sellele tuleb nüüd midagi antiseptilist peale panna. Lõua all olev laik on lokaalne komedooniline akne. Hurraa, mul on akne. Küll on hea, kui saab oma pikka nimekirja lisada veel ühe haigusliku seisundi. Peale selle jäeti üks mu sünnimärkidest nö jälgimisele. Septembris paluti uuesti ette näitama minna. Arsti jutu kohaselt pole tark neid suvel torkida, kui just selleks tungivat vajadust ei ole.

Eriti tore oli seal ukse taga istudes inimesi vaadata. Sealsamas kõrval on psühhiaatri kabinet ning seal ootas oma järge üks tore naisterahvas. Iga möödunud minutiga ägestus ta silmnähtavalt. Nii ta siis laiutas seal käsi, pobises midagi omaette ning lõpuks vehkis isegi rusikatega. Sellised inimesed tõesõna hirmutavad mind veidi. Õnneks sai ta varsti psühhiaatri jutule. Peale selle püüdis minu pilku ka üks "stiilne" meesterahvas, aga stiilsetest inimestest kirjutan ma kunagi hiljem.

esmaspäev, 20. juuni 2011

Finally

Lõpuks ometi on see läbi! Klassiõde hüppas peale aktust koridoris õhku ning hõiskas, et tal on nüüd keskharidus. See on see kõige tähtsam. Aktus oli normaalne. Või noh, rohkem kui normaalne. Kuna meid oli vähe, siis olid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad koos ning peale selle veel ühed mingi finantskursuse lõpetanud. Väga kodune tunne oli.

Peale lõputunnistuse sain kiituskirju, linna poolt mapi ning valla poolt mingi mängu. Head ja väga head hinded, rohkem polegi vaja. Ise jäin tulemusega ikka väga rahule. Pole kunagi tahtnudki niimoodi rabeleda, et mingi medali saaks. Bankett oli peale aktust lahe. Jõime koos õpetajatega šampust ning lobisesime niisama. Ühel hetkel oli tunne, nagu me oleksime Gestaaposse sattunud. Kõik tahtsid teada, kas ja kuhu me edasi õppima tahame minna. Õnneks andsid õpetajad soovitusi ka, nii et võib-olla on nüüd mõnel lihtsam otsustada.

Peale selle saime kõik kooli tassi ning direktoril lasime veel endast pilte teha. Sel aastal olid lõpetajateks ainult tüdrukud. Siis saime naerda, kui direktor ütles, et me muidu pole nii ilusad. Nojah, eks olime kõik ikka üles ka löödud, aga siiski kõlas see veidi nii, nagu me muidu oleksime ühed peletised :D

Peale kolme pokaali šampust ning palju lobisemist sai koju kobitud. Seal ootas veel šampust ja veini ning näljased sugulased. Ütleme, et lõpuks olid nii mõnedki neist üsna vindised. Mina aga lippasin peale nende lahkumist bussi peale. Teel bussipeatusesse nägin klassijuhatajat, kes siis ka kaasa tuli. Tema arvas, et peab sõbrannal laskma end autoga viia. Vaatas bussiplaani veidi valesti lihtsalt. Saime siis klassikaaslastega kokku ning laiasime veidi linna peal. Lõpetasime Laterna baaris (veidi reklaami ka siin Haapsalu asutustele) süües ning siidrit juues. Ajasime ikka mitu tundi juttu. Veel pakuti meile maasikaid vahukoorega, mis sobis meile õhtu lõpetamiseks väga hästi. Lubasime veel ühele klassiõele varsti külla minna. Neil on ilus maakoht ning me kõik tahame selle lõpuks oma silmaga ära näha.

Lõpuks ometi on see gümnaasium läbi saanud. Meil kõigil läks selleks ikka üsna palju aega. Mõnel rohkem kui teisel, aga tehtud see on. Lubasime, et võõraks me ei jää. Kui muidu ei näe, siis vilistlaste kokkutulekutel ikka näeb.

neljapäev, 9. juuni 2011

Pingviinipoeg Lolo seiklused

Nostalgialaks missugune...

















laupäev, 4. juuni 2011

School's out for summer

No more pencils 
no more books 
no more teacher's dirty looks yeah

Eile sai see viimane eksam ka tehtud. Geograafia, mis polnudki nii hull, kui ma arvasin. Küllap ikka üle 20 punkti saan. Nüüd on kõik läbi. Esmaspäeval lähen viin geograafiaõpikud ka tagasi ning saan veidi raha. Ja siis ei kavatse ma enne lõpuaktust enam oma nägu näidata. Pole nagu põhjust.

Kuidas on kõige parem oma eksamiperioodi lõpetada? Suure peoga? No metsa see pidu, mul lõppes see suure üllatusega. Sain suure lillekimbu ja pudeli veini. Nii armas, kui on inimesi, kellele sa ikka korda lähed.

Out for summer 
out till fall 
we might not come back at all