kolmapäev, 22. juuni 2011

You don't have to take no pills

I could've been a doctor
I could've been a lawyer
I could've been a scientist
I could've been normal
Especially in the daylight

Istusin ma siis nahaarsti kabineti ukse taga ja ootasin, millal mind sisse kutsutakse. Uksel oli silt, et kutsumata mitte siseneda. Mu kõrval istuva vanamehe näost oli näha, et ta pidas mind suguhaigeks. Ma pidin seepärast isegi naerma hakkama. Vaat see on, kui tegu on naha- ja suguhaigustearstiga.

Jala peal on mul väike põletikukolle, sellele tuleb nüüd midagi antiseptilist peale panna. Lõua all olev laik on lokaalne komedooniline akne. Hurraa, mul on akne. Küll on hea, kui saab oma pikka nimekirja lisada veel ühe haigusliku seisundi. Peale selle jäeti üks mu sünnimärkidest nö jälgimisele. Septembris paluti uuesti ette näitama minna. Arsti jutu kohaselt pole tark neid suvel torkida, kui just selleks tungivat vajadust ei ole.

Eriti tore oli seal ukse taga istudes inimesi vaadata. Sealsamas kõrval on psühhiaatri kabinet ning seal ootas oma järge üks tore naisterahvas. Iga möödunud minutiga ägestus ta silmnähtavalt. Nii ta siis laiutas seal käsi, pobises midagi omaette ning lõpuks vehkis isegi rusikatega. Sellised inimesed tõesõna hirmutavad mind veidi. Õnneks sai ta varsti psühhiaatri jutule. Peale selle püüdis minu pilku ka üks "stiilne" meesterahvas, aga stiilsetest inimestest kirjutan ma kunagi hiljem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar