pühapäev, 20. märts 2011

It's been a long, long day

Lots of stress
More fear
Self pity
Headache
Lots of guilt
No sleep

These are the things I give myself


Võõrad lapsed, võõrad koerad, võõrad mured. Oh jah, mida kõike ühe päeva sees ei juhtu.

Päeva alustasin ma onupoegade seltsiga. Kuna meie kuuri uks vajas parandamist, tuli onu koos oma kahe vanema pojaga meile. Ukse parandamise asemele tehti uus. Kogu hommikupooliku veetsid poisid aga lumekindlusi ehitades, lumesõda mängides, teed juues ja minu närve süües. See viimane meeldis neile vist kõige rohkem. Tegelikult sõid nad meie kõigi närve. Need kaks on piisavaks põhjuseks mitte soovida rohkem kui üht last tulevikus. 

Kella nelja ajal saabus meie õuele kutsu. Nii sõbralik loom pole varem meieni jõudnud. Ta isegi ei karda meid, vaid tahab ainult mängida. Eks ta ole noor ka alles. Loodetavasti jõuab meie info ka lõpuks omanikuni. Me ei saa kutsat kuidagi endale jätta, kuigi enamus oleks sellega nõus.

Õhtul otsustas Kata aga pahandust teha. Taas kord pidin mina taskulambiga trikke tegema, et tema tehtud loik nurgast ära koristada. See arvutilaud on lihtsalt kohutav nuhtlus, sest kas mahub ilusti toanurka kusema, aga mina ei saa seda korralikult koristada. Seega tuleb mul igasuguseid imevigureid seal laua all teha.

Peale selle ronis Timmu lae alla, kuna ta nägi õues seda suurt koera. Küll on hea, et viimane kord, kui ta lae alla ronis, said riiulid kõigist õrnematest asjadest tühjaks tehtud. Veel õnnestus mul vestelda inimesega, kelle majja üritati teisipäeval sisse murda. Vähemalt on tal head naabrid, kes asja märkasid. Mina soovitasin tüübil endal ka tähelepanelikum olla. Nimelt oli ta ise sel hetkel kodus. Lisaks sain ma rahustada kedagi, kellel oli täna eksam. Küll mina ikka jõuan.

esmaspäev, 7. märts 2011

pühapäev, 6. märts 2011

Objekt nr. 2011


Nüüd ma vähemalt tean, kuidas oma Kata meelt lahutada - sellega siin. Homme siis uuesti :)

teisipäev, 1. märts 2011