esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Hazy Shade of Winter

Seekordne nädala soovitus on vana Simon & Garfunkeli pala uues kuues. Antud versiooni taga on Gerard Way koos oma kunagise My Chemical Romance'i bändikaaslase Ray Toroga. Enamus võib-olla teab The Bangles'i versiooni, mis oli 80ndatel üsna suur hitt, filmi Less Than Zero soundtrackilt. Antud cover kõlas aga juba Netflixi sarja The Umbrella Academy treileris, mis valminud muidugi Way samanimelise koomiksi põhjal.

esmaspäev, 21. jaanuar 2019

Seventeen

Seekordne soovitus on uusim singel Sharon Van Etteni äsja ilmunud albumilt Remind Me Tomorrow.

 

esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Choke

Sel nädalal on siis teie ees I Don't Know How But They Found Me. Mul on nii hea meel, et sellel lool on lõpuks ametlik retrohõnguline muusikavideo.

 

esmaspäev, 7. jaanuar 2019

Scrape

Selle aasta esimene soovitus on lauljatar Chelsea Wolfe lugu "Scrape" tema üle-eelmisel aastal ilmavalgust näinud albumilt Hiss Spun. Nautige!

pühapäev, 6. jaanuar 2019

Vaatame, mida tulevik toob

Head uut aastat! Kuna eelmises postituses jäi see tähtis soov edastamata ning täna on viimane päev, mil seda teha saab. Loodan, et alanud aasta tuleb parem kui eelmine. Nüüd aga tähtsa asja juurde - ennustamine. Eelmisel aastal jäi küll vahele, aga muidu on see iga-aastane asi. Muusikamängija shuffle'i peale ja hakkame aga küsimustele vastama.

1. Kuhu ma olen jõudnud aasta 2019 alguseks?
Meg Myers - Numb

I guess I'm feeling numb

Täpselt nii ongi...

2. Aasta 2019 põhiülesanne
Dessa - Fire Drills

I think a woman's worth
I think that she deserves
a better line of work 
than motherfucking vigilance

3. Eneseteostus aastal 2019. Minu „mina“ 2019. aastal
Lady Gaga - Diamond Heart

Pole paha, pole paha. 

4. Rahaasjad aastal 2019
Meg Myers - Jealous Sea

I just can't get enough

5. Sugulased ja naabrid 2019. aastal
Amanda Palmer - Drowning In The Sound

Arvestades kõike, mis maailmas toimub, siis on see täiesti usutav.

6. Kodu aastal 2019
Chelsea Wolfe - Flatlands

Ma elan Läänemaal, siin mägesid tõesti ei ole. Tunnistan, see lugu sobib ideaalselt.

7. Armastus aastal 2019
Chelsea Wolfe - Autumn

Nojah siis, ei ole sel aastal midagi head loota. Miks? No eks ikka selle pärast, et laulus kõlab mitu korda fraas "you're going to marry her". Nii palju siis armastusest...

8. Tervis aastal 2019
Dessa - Icing Burns

Selge, peale väikeste põletuste ei juhtu rohkem midagi. 😉

9. Partnerlus aastal 2019
RavenEye - Oh My Love

I'm disposable honey 
so you can use me too

Ideaalne partnerluse vorm.

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2019
The Pierces - Lights On

Olgem nüüd ausad, laenude kohta ei ütle see lugu küll midagi.

11. Reisid aastal 2019
Amanda Palmer & Jason Webley - House Of Eternal Return

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2019
RavenEye - Run Away

Väga hea soovitus alanud aastaks. 😃

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2019
Foxy Shazam - Wasted Feelings

Ma naersin päris tükk aega. Selge, ma ei kavatse oma tundeid sotsiaalsete suhete peale raisata.

14. Saladused, aga ka protsessid minu alateadvuses, mida ise ei tunneta, aastal 2019
Fever Ray - Keep The Streets Empty For Me

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2019 lõpuks
AFI - I Hope You Suffer

No hea teada, et aasta lõpus tahan kellegi teise kannatusi näha. Pole eriti positiivne lõpp, või ikkagi?

neljapäev, 3. jaanuar 2019

Sitta kah

Eelmine aasta oli mõnes mõttes üks igati sitt aasta. Kõigele pani toreda punkti üks saatuslik päev detsembris. Nimelt kukkus mu ilus ja truu kaaslane peldikusse. Seal ta siis ujus kuse sees koos sitajuppidega. Telefoni kätte saamiseks tuli natuke pingutada, aga õnneks olid meil vanaisa vanad kalamehe püksid veel ära viskamata. Nimetatakse neid vist moodsal ajal kahlamispüksteks? Muidugi on materjalid ka aja jooksul muutunud, aga see polegi antud hetkel vist tähtis. Igatahes saime mu kuldse Samsungi kätte ning telefon võttis isegi pildi ette. 😃

Ekraanil olid isegi mõned teatised, millest üks mu naerma ajas. Ilmselgelt olin ma šokiseisundis, sest olukorras polnud ju midagi naljakat. Telefon andis aga teada et laadimispordist leiti niiskust ja paluti milleski veenduda. Ma ei teagi, milles täpsemalt, sest ma lülitasin selle välja ning võtsin oma SIM-kaardi välja. Minu õnneks polnud sel häda midagi, küll aga tuli igast võimalikust august mingisugust soga välja. No võite ise ette kujutata, millega tegu oli. Jätsin siis telefoni kuivama, sest märja telefoniga ei tohi ju midagi teha. 

Ühe päeva veetsin ma täiesti ilma mobiilita. Ei ole nagu midagi hullu, aga käsi liikus tihtipeale iseenesest taskusse. Ma olen nii harjunud koeraga jalutamas käies telefoniga pilti tegema. Me elame ikkagi looduskaunis kohas ja vahel lihtsalt peab klõpsu ära tegema. Vahel pikemale ringile minnes võtan kaamera kaasa, aga lühemad sutsud teeme ilma. Muidugi satud kõige huvitavamale kaadrile siis, kui mitte millegagi seda jäädvustada pole. Pealegi kontrollin alati, kui kuhugi lähen, kas kõik asjad said ikka kaasa. Ma ei tea, minu arvates täiesti loomulik, et taskud n-ö üle patsutan. Nii käiski mitu korda päeva jooksul jõnks seest läbi, et kus mu telefon nüüd siis on. Muidugi tuli meelde, kus see on ja mis sellega juhtus, aga esimene reaktsioon oli ikka puhas paanika. 😆 

Töö juures olen ma ka harjunud telefon taskus ringi käima. Kuna kõigis ruumides kella pole ning mul ka käekella pole, siis vaatan aega ikka ekraanilt. Käsi liigubki siis taskusse, et kella vaadata, aga see on tühi. No teeb ikka hinge täis küll. Peale selle on enne tööpäeva lõppu mul hetk, kus ma lihtsalt põranda kuivamist ootan, enne kui otsad kokku tõmmata ja koju minna saan. Tavaliselt veedan selle aja sotsiaalmeedia kanalites teiste palju ägedamaid elusid imetledes. Kogu päeva jooksul on mul paar sellist jõudehetke, mil ma neile asjadele tähelepanu pööran. Kui seda teha ei saa, siis on ikka kuidagi imelik olla. Tuleb välja, et inimene ongi oma harjumuste ori. 

Kuna mul vana telefon veel alles on, siis laadisin selle aku täis ning võtsin ta ajutiselt uuesti kasutusele. Sellel on aga sada häda. Ainus rakendus, mis korralikult töötab, on Twitter. Kõik teised on täiesti metsas omadega. Kui Messengeri vahel isegi lahti saab, siis Facebook ise ja Instagram on täiesti lootusetud juhtumid. Toksa aga ikoonile ning vaata siis täiuslikku musta ekraani. Kaamera on küll olemas ja võib-olla elaks need kehvema kvaliteediga pildid kuidagi üle ka, kui rakendus muidugi korralikult töötaks. Põhimõtteliselt saan teha 3-4 pilti ja siis jääb ekraanile kiri "salvestamine...". Enne telefoni taaskäivitamist pole lootustki ühtegi uut pilti teha. Õnneks helistada ja sõnumeid saata saan, meile saan ka lugeda. Mida veel siis tahta? 

Tahaks ikka sotsiaalmeediat ka. Tunnistan, et ma pole eriti agar Facebooki kasutaja, aga Instagram mulle meeldib. Ma pidin selle nüüd ka arvutisse installeerima, et oma sõnumeid näha. Ja neid "lugusid", milles mind ära märgitud oli. Teate ka, kui ebamugav on Instat arvutis kasutada? Kui Facebookis käin ma rohkem just läpakaga, siis Instagram on siiski rohkem nutitelefoni rakendus. Seda igas mõttes. Ma leidsin, et lausa igatsen sõrmega mööda ekraani alla kerimist, et näha, millega inimesed oma elusid siis täiuslikkumaks valetavad. Raskemaks tegi mu olukorra muidugi tõsiasi, et detsembri teine pool on see pühadeperiood, mil kõik veel sada korda ilusamad, lahkemad ja sotsiaalmeedias uhkeldavamad on. Ma magasin selle kõik maha. 😒

Kuna see vana telefon selline plönn on, siis ma kasutan seda palju vähem. Ma ei pane seda isegi taskusse, kui koeraga korraks välja lähen. (Pikemale jalutuskäigule minnes muidugi panen, sest kunagi ei tea, kellele helistada vaja.) Kõigi nende puuduste pärast ma aasta alguses uue telefoni ostsingi. Oleks ma hinges teadnud, et aasta lõpus see sitamajja kukub. Eks nüüd siis uuele ringile, loodetavasti on lõpp sel korral parem.