esmaspäev, 22. detsember 2008

Raggedy Anne From Hell

Emilie Autumn. Kui keegi ei tea, siis soovitan välja uurida. Täiesti juhuslikult avastasin ja armusin esimesest kuulmisest. Täiesti tõsiselt räägin praegu. 

I don't want to be a legend
Oh well that's a god damned lie - I do
To say I do this for the people

I admit is hardly true
You tell me everything's all right

As though it's something you've been through
You think this torment is romantic

Well it's not except to you

Twenty years

Sinking slowly

Can I trust you

But I don't want to


I will swallow

If it will help my sea level go down
But I'll come back to haunt you if I drown

I will swallow
If it will help my sea level go down

I'll take a deep deep breath
But I'll come back to haunt you if I drown


Ülaltoodud sõnad on loost "Swallow". Mul pole öösel midagi targemat teha, kui selliseid lugusid kuulata. Kas kellelgi on midagi selle vastu?

I'm your Opheliac I've been so disillusioned I know you'd take me back
But still I feign confusion

I couldn't be your friend

My world was too unstable

You might have seen the end


Lugu "Opheliac" on ta 2006. aastal ilmunud albumi nimilugu. Mul on arvutis päris mitu sellelt albumilt pärit lugu. Mulle meeldivad need kõik. Saaks ma kuskilt nüüd veel albumi :) Kõik siin tutvustatud loodki on just sellelt albumilt.


I want my innocence back
I want my innocence back
I want my innocence back

And I demand
You put my heart back in my hand
And wipe it clean
From the mess you made of me
And I require
You make me free from this desire
And when you leave, I'd better be the innocent
I used to be

"I Want My Innocence Back" on ühe testi järgi just see lugu, mis mulle kõige paremini sobima peaks. Mina peaks olema selle loo moodi. Ma ei tea, kuidas inimesed selliseid teste välja mõtlevad ja mille põhjal need tulemused siis lõpuks tulevad. Mille põhjal saab otsustada, et keegi on just see lugu?

4-aastaselt hakkas ta viiulit õppima. Hea, et ta hakkas improviseerima. Kaua sa ikka seda klassikat mängida jaksad. Ja taaskord pean ma mängu tooma Cortney Love'i, sest just tänu sellele hullule naisele sai Emilie rohkem tuntust. Kuna ta ema oli õmbleja, siis teeb ta oma kostüümid ise. Tal on ka väike firma WillowTech House. Loomulikult tegeleb see moega. Peale selle on ta ka taimetoitlane ja sellega teenib ta veelgi rohkem minu austust. Mina ei suudaks küll ilma lihata elada xD

Kes tahab, võib lugeda wikipediast rohkem. Siin on ta ametlik koduleht. Ja kui sellest kõigest veel vähe on, siis võite ka MySpace'i lehel ringi vaadata. (Sealt leiate ühe toreda coverloo.) Pildid on aga laiast Internetist.

Dead is the new alive...




esmaspäev, 15. detsember 2008

My mind's an ashtray full of ashes

Mina ei saa aru, miks me Hixiga vahel msn-is inglise keeles räägime, aga see osutub iga kord ilgelt naljakaks x)

Seegi kord ei olnud erand. Rääkisime Hardcore Superstari uue albumi nimest. Nüüd saate te kõik teada, mis nime see kandma hakkab. Kahjuks ei tule see enne järgmise aasta suve välja.

Ja ei, ma ikkagi otsustasin, et minu imeilus näolapp ei hakka Facebookis olema. Mulle piisab sellest, et ma niigi paljudes kohtades juba olen. Ei kavatse päris netti ära kolida.

Mõned uued luuletused on ka PoemHunteris üleval. Kui keegi lugeda tahab, siis teab juba küll, kuhu oma kursor liigutada, et siis see klõps teha.

Kuna ma selline lollakas ööinimene olen, siis oleks hea, kui keegi avaks kuskil öökooli. No tõesõna, mu aju hakkab liiga hilja häid ideid genereerima. Kui minu ideid üldse headeks saab nimetada.

Vaatasin siis ka seda Eestimaa uhkuse gaalat. No loomulikult on mul silmad ilgelt märja koha peal, aga suutsin ikkagi ennast kokku võtta ja ei lahistanudki nutta. Selle asemel jõin rummiga teed ja sõin piparkooke.

Õde läheb homme mingite koolikaaslaste ja ühe kasvatajaga loomade varjupaika. Ütles, et hakkab seal nutma. Loodan, et ei hakka. Veel rohkem loodan, et ta sealt ühtegi looma kaasa ei too. Ei, ma ei ole südametu. Meil on lihtsalt praegu piisavalt lemmikuid, et uute juurde toomine ei oleks mõistlik.

P.S. Luban, et mingi hetk tuleb paar uut luuletust ka siia. Mul on isegi 1 uus haiku...

pühapäev, 14. detsember 2008

Kogu pere huumor

Vanaisa (oma toas) laulis: "Ma tulen taevast ülevalt..."
Vanaema (elutoas) jätkas: "...häid sõnumeid toon teile sealt."
Ema: "Selge, nüüd hakkas piiblitund!"

P.S. Loodan, et usklikud ei solvunud...

reede, 12. detsember 2008

10 põhjust, miks te ei taha olla mina

10 asja, mis oleks teil siis, kui te oleksite mina:

1. Teie kehatemperatuur on konstantselt üle 37,5. (See kõigub 37,5 ja 38 vahel.)

2. Teie hambas on auk. Tegelikult mitte hambas, vaid plommis, aga see on tühine täpsustus. See tähendab aga paari mitte just meeldivat käiku hambaarsti juurde. Seda seepärast, et hammas on tundlik. (Ja mul on veel kõige tervemad hambad meie peres.)

3. Peldikus käimine võib lõppeda surmaga. (Meil on tore ja armas välikäimla. Peldik, mis peldik. Kuna väljas sadas mingit lobjakat, siis on lootus jõuda ennast kergendama ilma luumurdudeta eriti väike. See ollus metallplaatidel (mingid vanad lennuvälja omad) on libisemiseks ideaalne alus.)

4. Teie lemmikbändideks on sellised bändid nagu Guns N' Roses & Mötley Crüe. Te teate peast kõigi liikmete sünnipäevi. (Rääkimata pärisnimedest, perekonnaseisust, laste arvust jne.)

5. Te olete närvivapustuse äärepeal. (It's a thin line...)

6. Teil ei ole midagi targemat teha, kui ennast YouTube'i unustada ja leida sealt selliseid asju. (P.S. See tundub teile jube naljakas, sest te jagate jalgpallist ka veidi ning tegu on ikkagi ühe teie lemmikbändi "liikmega".)

7. Te räägite sellistest asjadest nagu ajude söömine, uriini joomine nagu need poleks midagi. (Ise te nimetatud tegevusi loomulikult teha ei taha.) Valu on alati kannatatav ning inimene, kellel on "2 keelt" pole teie arvates väärakas. Näide siit :)

8. Teil seisab ees paberite välja võtmine koolist. Jälle! (See juhtub aga alles jaanuaris, sest detsembris ei kavatse ma enam selliste asjade peale mõelda.)

9. Te põete ilgelt, sest pole ikka veel näinud seda filmi. Loomulikult tahate te seda hullult näha. Miks muidu põdeda?

10. Teil ei ole öösiti midagi paremat teha, kui koostada igasuguseid lollakaid nimekirju ja neid oma blogisse postitada. Loomulikult ei eelda te seda, et keegi neid loeb. (Postitamine on selleks, et ise mingi aeg lugeda ja ennast debiilseks tembeldada.)

kolmapäev, 10. detsember 2008

Guns N' Roses - Chinese Democracy (2008)

I got an itchy finger
An they'll be hell to play
I'm gonna pull the trigger
An blow them all away

22. novembri õhtu. Istun arvuti taga ja kuulan läbi MySpace'i GN'Ri uut albumit. 24. novembri õhtul kuulen, et Chinese Democracy on R2 nädala plaat. Nüüdseks olen juba mõnda aega seda albumit kuulanud. Kas see on väärt 14 aasta pikkust ootamist? Ütlen ausalt, et mitte miski pole nii pikka ootamist väärt. On see hea album? Minu arvates küll.

Oleks tegu mingi tundmatu bändi albumiga, oleks kõik sillas ja kiidaksid seda taevani. Kuna tegu on Guns N' Rosesiga, siis on arvamusi seinast seina. Paljud ütlevad, et see pole enam Guns N' Roses. Võib-olla, aga Axl omab õigusi nimele. Ta võib välja anda albumi krooksumise ja peeretamisega ning seda ikka Guns N' Rosesi albumiks nimetada. Kõik on juriidiliselt korrektne.

Albumil on 14 lugu. Nende seas on küllaltki palju ballaade. Üldmulje on veidi melanhoolne. Võib-olla on see tingitud kõigist nendest ballaadidest, võib-olla millestki muust. Nimilugu ja "Shackler's Revenge" rokivad täiega. Paljud ütlevad, et see pole enam see. See pole õige. Aga mis on õige?

Tunnistagem ausalt, et endast ei kirjuta keegi paremini kui Axl. Kui tahate selle mehe kohta veidikenegi teada saada, siis tuleb lihtsalt ta laulusõnu korralikult kuulata. Võtkem näiteks loo "Sorry". Selline rahulik lugu, aga piisavalt in your face. Axl andis välja enda arvates perfektse albumi. Jah, vahel on selline tunne, et võiks tüübile öelda, et kõike pole vaja viimseni lihvida. Siia on segatud päris palju erinevaid stiile ja see isegi ei häiri. Võib-olla seepärast, et Axl Rose'ist võib kõike oodata. Kui uskuda Sebastian Bachi, siis on Axlil varrukas veel 2-3 albumi jagu muusikat. Loodan, et see on tõsi ja järgmist ei pea enam 14 aastat ootama. Loomulikult tahan ma rohkem kuulda, sest albumil olevast 14-st loost olin ma enne kuulnud 11. Arusaadav, et ma tahan kuulda rohkem ja sellist kraami, mis minu kõrvu varem kostunud pole.

Ära pean veel mainima loo pealkirjaga "This I Love". Geniaalne pealkiri, sest see sobib hästi kirjeldama enamus inimeste arvamust sellest loost. Tegu on dramaatilise ja kauni ballaadiga. See on ka ainus lugu plaadil, mis on pärit ainult Axli sulest.

Kõige paremini võtab vist selle albumi kokku viimane lugu "Prostitute":
Why would they/Tell me to please those/That laugh in my face
Või siis
Ask yourself/Why I would choose/To prostitute myself/To live with fortune and shame

Ma ju ütlesin, et kõige paremini suudab endast kirjutada Axl. Ta sõnad lihtsalt panevad mõtlema kõigele sellele, mis nende taga peituda võib. W. Axl Rose'i näol on vist tegu inimesega, keda vihatakse või armastatakse. Ei tea, kas vahepealne variant ka võimalik on...

Chinese Democracy ei ole tavaline album, see on ühe mehe eepiline suurteos. Kahju ainult, et see nii kaua aega võttis, sest just seepärast on paljud selja keeranud. Oleks pidanud aasta alguses ikka mõne inimesega kihlveo sõlmima. Ma ütlesin juba siis, et album tänavu välja tuleb, aga keegi ei uskunud.

*Pilt taas netiavarustest.

teisipäev, 2. detsember 2008

dreamin in a casket

Kena hommikut kõigile! In a good mood again.
Siit tuleb selle nädala soovitus. Jajah, jälle see Hardcore Superstar. Miks? Mulle nii ilgelt meeldib see bänd. Ja kui Hixile ka, siis ta tõesti hakkab minuks muutuma. (Hiljutist Jägermeistri joomist ei tasu enam mainida. Täitsa minuks muutub, hirmu ajab nahka kohe.)

Anyway, enjoy!

esmaspäev, 1. detsember 2008

It's December!

Detsember! Kuna jõulude ootamisaeg on ametlikult käima lükatud, siis ei jää ka mul midagi muud üle, kui kõigi maniakkidega liituda. No offence, aga nii see on.

Katal on juba jõulumasendus. Seda nimelt seepärast, et tal ei lubata advendiküünlaid närima minna. Õde kaunistab täna koolis klassi ja eile siis otsisime mingid lambid ja natuke karda ta jaoks välja. Kiisupreili tahtis loomulikult kõigest osa saada, aga see oleks lõppenud katastroofiga. Ta solvus ja nüüd on tal jõulumasendus käes. Ümberringi toimub kogu aeg midagi, aga tema ei saa asju käpaga katsuma minna.

Siit aga leiate maailma lahedaima advendikalendri. No, vähemalt minu jaoks. Ma pakun, et see meeldib ka Hixile :) Igatahes, me lovin' it...

Ja Rabarocki passid on tänasest müügil! Hind on 555 krooni, aga ma arvan, et asjast huvitatud teavad seda juba niigi. Ja kui ei tea, siis kardan, et kõik seda blogi siin lugemas ei käi. Tegelikult isegi tean ;) I have my sources... Nüüd tuleb mul veel natuke oodata. See tähendab, et oodata tuleb hetke, mil rahasüst tuleb ja passid ära ostetakse. Mingil imelikul kombel on nii, et vanavanemad on nii toredad, et tahavad ise sellise asja eest maksta. Ja siis öeldakse, et vanainimesed ei mõista noori. See ju puha lollus!

Ja siit siis soovitused

Albumid:
Guns N' Roses - Chinese Democracy (kirjutan sellest veel pikemalt)
Skid Row - Thickskin (Skid Row Sebastianiga on ikka parem)
Eve To Adam - Queens To Eden

Lood minu playlistist:
White Label - Kõikide Laps
Cinema Bizarre - Dysfunctional Family
The Ark - Rock City Wankers (ma ei leidnud paremat :D:D:D Sorry, et pole terve lugu)
Alexz Johnson - Running With The Devil
Evestus - Sacrifice
Maria Taylor - Xanax
Spinnerette - Valium Knights
Gackt - Jesus (This one goes out to Hixi :D)
The Last Vegas - I'm Bad
Vince Neil - Breakin' In The Gun (mida pole, seda pole)
Farchild - Red Moon
Jana Kask - Leaving You For Me
House Of Games - Evil In Needle
Bif Naked - Daddy's Getting Married
Skid Row - Breakin' Down

Ja raamatutest saan ma teile soovitada ainult Tõde ja õigust. Vaevalt, et keegi seda nii väga vabatahtlikult lugeda tahab. Mine sa tea, äkki niisama uudishimust :)

esmaspäev, 24. november 2008

Paint A New World

Ja kuna on see manic Monday, siis pean ma teile ka midagi soovitama. Seekordne nädala soovitus tuleb ühelt maailma lahedaimalt bändilt, mida paljud tänavu ka ise live'is nautida said. Me too! Lugu tuleb Helloweenilt. Leiate selle laheda pala siit.

Enjoy, you lucky bastards!

laupäev, 22. november 2008

Valge kui lumi

Valged lumehelbed langevad ta pikkadele ripsmeile
Keegi ei pööra tähelepanu punastele verepritsmeile
Mis kaunistavad ta uhket pitsilist pruutkleiti
Mis juhtus enne, kui ta siit tänavalt leiti?

Paljajalu kõnnib värkses lumes, jättes veriseid jälgi
Oma mõtteis näeb lumisel väljal jooksmas noori sälgi
Teemantpisarad voolavad mööda ta õhetavat palet
Just täna juhtus ta nägema teiste suurimat valet

Ta viskab loori rentslisse ja laseb juuksed valla
Sai oma oodatud kättemaksu, mis ei lase rahus olla
Siis viskab oma pruudikimbu lähimasse prügikasti
Kuidas tal ennast niimoodi lolliks teha lasti?

Vajub põlvili keset tänavat, verised käed lumes
Miks ei olnud kõik nii, nagu oli varem olnud unes?
Mida on ta küll teinud? Autotuled pimestavad...
Lebab pruut surnuna tänaval, inimesed imestavad...

esmaspäev, 17. november 2008

Haual Sosistatud Sõnad

Vaikselt peitud väikse toa pimedaimasse nurka
Seda kohta mõttes kutsud ikka väikseks urkaks
Esimesed lumehelbed akna taga langevad alla
Mitte miski ei suuda sind meelt muutma panna
Asi on otsustatud, kuid teised seda veel ei tea
Ja mõtled, et kõik seda teadma tegelikult ei pea
Küünal tekitab kollasele seinale uusi varje
Lased äkki kuuldavale kõige õõvastavama karje
Mida inimkõrv veel siin maamuna peal kuulnud
Arvad, et seda pidid kuulma ka kõik koolnud
Viimases hädas langed põlvili ja lausud palve
Kuigi Jumalat ei usu, üks kuul jäänud salve
Tõused, laua juurde lähed, kastad sule tindipotti
Kirjutad paberile kolm sõna, paned relva enda kotti

Pimedas sa surnuaial otsid õiget kohta kaua
Lõpuks leiad aga selle murtud ristiga haua
Põhjatuul kisub raevukalt su musti juukseid
Külm vihm püüab vaigistada kurbi nuukseid
"Mitte kunagi enam," vannud vaikselt enda ette
Oma mured kaotad ära kõik soolasesse silmavette
Paljajalu tammud ümber värske hauaplatsi
Tuules lehvivad juuksed ja kleidisatsid
Lõpuks väsinu ja nõutuna langed taas maha
Ütled, et tõesti enam mitte midagi ei taha
Kõrvus kostuvad ikka seinale kirjutatud read
Selle kõige pärast end südamepõhjani nead
Tema aga leiab sinu jäetud kirja, otsides sind
Kostub lask, sosistad:" Ma armastan vaid sind."

Save You

Esmaspäev! Teate ju küll, mis nüüd juhtuma hakkab. Selle nädala soovitus tuleb bändilt Simple Plan. Mina olen seda lugu juba päris tükk aega jumaldanud. Vaadata ja kuulata saate seda siit ja siit. Ma ei oska selle kohta enam midagi öelda. Kes lugu kuulnud, see teab, miks see nii eriline on...

Seinale Kirjutatud Read

Vihmapiisad peksavad vastu aknaklaasi
Viimane punane roos närbub kristallvaasi
Kurgus kipitavad pisarad langemast keelduvad
Kõik valgusekiired musta masendusse neelduvad
Tuule sosin vanad armid lahti taas kisub
Ümberringi on kõikjal vaid see vana risu
Õudusunenäod tulemiseks sult kunagi luba ei küsi
Su ees kõrgub valge sein, kirjutamiseks käes süsi
Meie kõigi elusid korraldab saatusesõrm
Sul janu on justkui su ees laiuks kõrb
Aga ei, see on sinu enda loodud väike maailm
Juba ammu tegelikkust ei seleta su kumbki silm
Musta söega kirjutad seinale need read:
"Ma olen lihtsurelik, ka mul on vead."

Elekter kaob ja pimeduses küünla süütad
Iseennastki kõigi oma juttudega tüütad
Nurgas maas on suur vana roostes kööginuga
Uued mõõtmed on saanud hämaras su valge tuba
Viskud põrandale ja vahid tühjalt toalakke
Naerad, sest loodad liigutada oma ajurakke
Otsid vastuseid teistest, kuid need on sinu sees
Järsku tunned, et justkui lebaksid jääkülmas vees
Mälestused tulevadki su juurde tulvaveega
Ära tahaksid nad uhtuda aga oma silmaveega
Kargad püsti ja tormad noa juurde pimedasse toanurka
Sa poleks kunagi uskunud, et end lõikad selles urkas
Oma verega kirjutad seinale uued read:
"Sind, mu arm, surmatunnini ma nean."

laupäev, 15. november 2008

Dead is the new alive

Elu Plastmassist Imedemaal on nii kuradi lõbus, tore ja armas ja... The list goes on. Ma otsustasin ühe testi uuesti teha ja siia postitada. Seda ainult seepärast, et Hixi ka kätte võtaks ja selle ära teeks. Ma nii tahan ta vastuseid teada :) Ready or not, here I go...

Put your media player on the shuffle mode and answer the following questions with the exact order of song names that come up no matter how weird they might sound in the context.

1. How am I feeling today?
Hole - Celebrity Skin

2. Will I get far in life?
Kiss - Reason To Live

3. Where will I get married?
Mötley Crüe - Home Sweet Home

4. What is my best friend’s Theme Song?
Leona Lewis - Angel

5. What is the Story of My Life?
Trouble Tribe - Here Comes Trouble

6. What was Highschool like?
Girls Aloud - Biology

7. How can I get ahead in life?
Dog Days - Nikki Sixx U2 Death

8. What is the best thing about me?
Hot Boy - Young, Wild And Free

9. What is today going to be like?
Terra Naomi - The Vicodin Song

10. What is in store for this week?
HIM - Wicked Game

11. What song describes my parents?
Guns N' Roses - Anything Goes

12. To describe my Grandparents?
Metallica - Mama Said

13. How is life going?
Cher - Walking In Memphis

14. What song will they play at my Funeral?
Hardcore Superstar - Someone Special

15. How does the world see me?
Papa Roach - Alive (N' Out Of Control)

16. Will I have a happy life?
Faster Pussycat - Bottle In Front Of Me

17. What do my friends really think of me?
Van Halen - Runnin' With The Devil

18. Do people secretly lust after me?
The 69 eyes - Only You Can Save Me

19. How can I make myself happy?
Panic At The Disco - Lying Is The Must Fun A Girl Can Have Without Taking Her Clothes Off

20. What should I do with my life?
Poison - Ride The Wind

21. Will I have children?
Tigertailz - Tear Your Fucking Heart Out

22. What is some good advice for me?
Paramore - Born For This

23. How will I be remembered?
Slash's Snakepit - The Alien

24. What is my signature dance song?
The Ark - Clamour For Glamour

25. What is my current theme song?
Skid Row - Get The Fuck Out

26. What does everyone else think of my current theme song is?
Hanoi Rocks - Lost In The City

27. What type of men/women do you like?
Emilie Autumn - Dead Is The New Alive


Kokkuvõtteks võin ma öelda, et tegelikult olen ma tulnukas, kelle parim sõber on ingel. Ma olen elus ja segane ning jooksen saatanaga. Minust saab joodik ning ma olen täielik nekrofiil, aga ikkagi mängivad nad minu matustel lugu Someone Special :D



laupäev, 8. november 2008

Sex Machine

Ja et teie nädalavahetus nii üksluine ei tunduks, siis tuleb siit midagi väga huvitavat. Kahjuks olen mina vaene inime ja ei ole ennast kuhugi seda bändi vaatama vedada suutnud. Äkki keegi oleks hea ja kutsuks nad siia maarjamaale kah? Dream on!

Long hair big lips
Little doll frame round her plastic tits
She's automatic super clean
Little bang baby all American dream
American dream

Ja te saate kõik nüüd vähemalt esimese salmi kaasa laulda ;)


You know you love me,
Trixi

esmaspäev, 3. november 2008

Hollywood Whore

Ja siin ma jälle olen korralikke inimesi terroriseerimas. Tunnistage ausalt, et see meeldib teile. Kuna on esmaspäev, siis tuleb mul teha jälle nädala soovitus.


Hollywood whore, passed out on the floor
I’m sorry but the party’s over

pühapäev, 2. november 2008

A thousand shades of gray just like November

Kuna käes on november ja oktoober on läbi, siis ma peaksin teile - nagu ikka - igasugu pahna soovitama. Loomulikult pole mul õrna aimugi, kas mõni teist päriselt ka kohe neid lugusid, albumeid või raamatuid otsima hakkab :) Tegelikult tunnen isegi neile kaasa, kes seda teevad. (Loodan siiski millegipärast, et keegi ei otsi neid asju minu pärast.)

Kui te nüüd arvate, et ma teile raamatuid soovitan, siis unistage edasi. Oktoobris suutsin lugeda läbi Nipernaadi. Ja Gailiti novelli "Viimne romantik". Sisse ahmisin ka Tuglase "Süveöö armastuse" ja "Popi ja Huhuu". Seda kõike kohustuslikus korras. Nüüd aga alles läheb see õige raamatute ahmimine mul lahti.

Albumid
Kill The Drama - Close Friends With Sharp Knives
Ink Dot Boy - Beautiful Murder
Metallica - St. Anger (nagunii te lootsite Metallica uut albumit seal sidekriipsu taga näha :D)

Lood minu playlistist (hoiatan, eelarvamusega ei tasu mitte ühtegi neist lugudest suhtuda)
The Veronicas - Popular
Freezepop - Plastic Stars
Chris Crocker - Mind In The Gutter
Guns N' Roses - Chinese Democracy
Negative - Still Alive
Helloween - Halloween
Schoolyard Heroes - Plastic Surgery Hall Of Fame
Porcelain And The Tramps - My Leftovers
Mary Magdalan - Pity Girl
Magicmad - She Wants The Rock'n'Roll
Malice In Wonderland - A Tear And A Whisper
Jeffree Star - Starstruck (feat. Danger Radio)
Ultraviolet Sound - Brainwashed
Davey Suicide - The Plague Of Popularity
The Ark - Little Dysfunk You
Terra Naomi - The Vicodin Song
Oh, hush - Going Down In Style
DNR - Break Out And Live

This is it folks!

Teil ei jää muud üle, kui oodata novembri lõppu :) Küll siis tuleb uus ports ;)




esmaspäev, 27. oktoober 2008

Pity Girl

Ja ärge arvake, et ma kogu selle sita sees unustasin teid lõbustada :D Loomulikult tuleb teile ka sel nädalal mingit lugu soovitada. Oleks see siis midagi, mida ma teadsin juba varem, et soovitan, aga ei. Kõige spontaansem soovitus on siin. Mary Magdalani lugu "Pity Girl". Ja ainult kiitus sellele segasele tibile :D Ning kiitus ka sellele, kes video tegi. See kukkus tal kuradi hästi välja.

P.S. Varsti pean ma hakkama vist oma lugejaid hoiatama, et minu sõnavara ei ole just ühele noorele daamile kohane :D

pühapäev, 26. oktoober 2008

Kill The Drama

Kill The Drama on: Jason - trummid
Steve - kitarr
Mars - bass
Bryan - vokaal/kitarr

Ma saatsin poistele mõned küsimused ning neile vastas kitarrist Steve Stiller.

1. Kuidas te muusika juurde jõudsite? Või jõudis muusika teie juurde?

Me kõik alustasime oma piirkonna erinevates bändides. Mina ja meie trummar Jason olime ühes Pittsburgh'i bändis, mis läks 2006 aasta lõpus laiali. Alguses lisasime naislaulja, kes osutus parajaks nuhtluseks (sealt ka nimi Kill The Drama) ja me pidime ta bändist eemaldama. Lisasime mõni nädal hiljem Bryani ja Kill The Drama oligi moodustatud. Üsna pea võitsime kohaliku bändide konkursi ja võidusumma abiga salvestasime oma esimese albumi "Close Friends with Sharp Knives". Sealt alates on kõik olnud nagu üks suur keeristorm.

2. Kes on teie eeskujud, lemmikbändid?

Bryan pooldab eriti bände nagu Coheed And Cambria ja Deftones ning ka 80-ndate rocki nagu Iron Maiden ja Randy Rhoads. Mulle meeldib Muse, Placebo, Failure, Rage... lmselgelt meeldib mulle kitarririffidel põhinev muusika. Marsile imponeerib rohkem Tool, Alice In Chains, raskem ja tusasem muusika. Ja J (trummar Jason) kuulab bände nagu Dredg ja 90-ndate grunge ajastu asju nagu Screaming Trees. See on veider kombinatsioon, mis teeb meist selle, kes me oleme.

3. Millised lood albumil on teie enda lemmikud? Miks?

'Close Friends with Sharp Knives' on minu lemmik, sest ma arvan, et selle tempo ja ülesehitus on meie lugude seast parim. Sõnad on teravmeelsed ja ausad ning see tõmbab alati käima nii meid kui ka publikut. Ma arvan, et see on nagu meie oma hümn reetmisest ja mässumeelsusest, millega minu arvates suudavad kõik mingil eluhetkel samastuda.

4. Kas mõne laulu taga on ka sügavam lugu?

Paljud meie laulud on bändisisesest segadusest. Sunshine ja Close Friends on sellised, mis teeb nad live-is mängides nii tugevaks. Mõned 'Collapse-i' sõnad kirjutasin ma duši all olles, mõeldes ühe sõbra peale, kes sai ragbit mängides viga, kui ta jalust maha joosti. Selle tagajärjel tekkis tal õhkrind (ingl. k. collapsed lung) ("run until I collapse a lung") ja mingil moel seostas Bryan selle millegagi oma elus. Tihti on nii, et ma tulen lagedale ühe reaga või mõnede absurdsete ridadega ja Bryan teeb selle sisukaks. Me oleme selline meeskond.

5. Rääkige mõni lugu bändiga juhtunud asjadest, kas siis kontserdil või niisama.

Meiega asutamisest saadik koos olnud bassimängija ja lihtsalt hea sõber Ben "Skinny" Solnik lahkus bändist aprillist, et investeerida firmasse, mis peab beer pong'i turniire (beer pong on ameerika joomismäng, otsetõlkes oleks siis tegu õlle pongiga). See oli veider ja järsk tagasilöök, arvestades meie saavutatud edu, aga nüüd, kuid hiljem, ei saaks me olla õnnelikumad. Meie uus bassist Mars on meie võitlusvaimu tõstnud ja toob bändile uut liikumapanevat jõudu. Meie uus muusika näitab uut iseloomu ja uusi mõjutusi ning ma arvan, et seni oleme me tulemusega rahul. Ma arvan, et Kill The Drama kombib piire ja teeb julgemaid asju, mida inimesed lootsid, et me praegusel ajal teema, ning me näeme siis, kui oma järgmise albumi salvestame, kas meil oli õigus või ei.

Lõpuks küsisin, kas nad ka Eestis esineda tahksid, kui neid keegi kutsuks.

JAH! Meil läheb ka USA-st väljaspool päris hästi ja meie arvates on edasine edu paljuski seotud Euroopas ja mujal tuuritamisega. Mida rohkem meist maailmas teatakse, seda lähemale saame me massilisele edule, mille nimel me elame.

Nii et kõik, kellel tutvusi, võtke ühendust ja kutsuge poisid Eestisse esinema :D

Kill The Drama - Close Friends with Sharp Knives (2007)

Kill The Drama on neljaliikmeline punt USA-st. Tegu päris andekate muusikutega. Stiililiselt on neid päris raske kuhugi paigutada nende erinevate mõjutuste pärast, kuid lihtsalt võttes on tegu rockmuusikaga. Bändi kohta võib rohkem uurida nende kodukalt või MySpace'i lehelt. Hea uudis neile, kes videosid armastavad. Neil on ka oma YouTube'i kanal, mis viimasel ajal artistide seas üha populaarsem. Endale hankisin selle albumi siis, kui nad seda tasuta internetist alla laadida lubasid. Mina seevastu lubasin sellest kirjutada. Nüüd siis aga albumi juurde.

Tegu väga tugeva ja hea albumiga, kuid nagu ikka, eks aernguruumi veel ole. Ära on mahutatud 11 rada. Lood on kõik hea minekuga. Loomulikult on sõnad väga head. Nt. "hands together with bullets in our backs" teises loos "Shudder" või siis "for you I'll run till I collapse a lung" viiendas rajas "Collapse".

Album tõmbab kuulaja enda kütkeisse juba esimesest loost, milleks ongi kauamängiva nimilugu. Kuidas saakski sõnad "so send a box full of insults when a knife in the back just won't do" ja Muse'ilik pala üldse kedagi külmaks jätta. Juba mainitud Shudder ei lase samuti niisama olla, vaid paneb kuulama.

Viies rada "Collapse" on vaieldamatult plaadi aeglaseim lugu. On ta kõige lähedam ballaadile, kuid on siiski natuke tempokam, kui need imalad lood, millega kõik harjunud on. "Collapse" on üks minu lemmikutest ja loomulikult on seda lugu hea kontserditel esitada. Saabki hoo natukeseks maha võtta. "Eyes Pried Open" ja "Your Spine Quivers", vastavalt siis 7. ja 8. rada, on mõlemad kontserditel vaieldamatud publiku lemmikud. Seda nende suurepärase energia ja rütmikuse pärast. On ju vaja ka midagi, mille saatel näppu visata saab.

Kümnendana kõlav "Live Before It Kills You" on üks neist lugudest, millele ka video tehtud on. Lugu ise on päris hea ja mõtegi õige. Plaadi lõpetab toreda pealkirjaga "Death of an Arrogant Rockstar". Loos on hoogu ja minekut. Mulle meenutab midagi, aga siiamaani pole kohale ajanud, mida. Lugu lõpeb sõnadega "I'd die before I'd eat the fruit from the forbidden tree". Kas me kõik saaksime seda öelda?

*Pilt võetud siis poiste enda lehelt.

SuperHuman - As Human As We Are (2007)


Enne, kui kõige tähtsama juurde asun, siis jah, tegu on selle plaadiga, mille ma bändi trummari käest peale kontserti sain. See on nüüd siis selge, võime edasi minna.

SuperHuman on Läti bänd, millele pani aluse kitarrist Uldis. Tema on ka põhiline lugude autor, seda koos laulja Kristianiga. Kui teate, millist muusikat teeb Tanel Padar & The Sun, siis teate, mida neilt lätlastelt oodata. Eesti publikule peaks bänd tuttav olema, sest on nad ju korduvalt ka siinmail lavalaudadel üles astunud.

Albumil on 11 lugu. Nende lugude seas on ka 1 cover. Selleks on Prince'i "Cream". Alguses tundus see üllatav, aga pärast kuulamist oli see täiesti arusaadav. Avarada "Lost In Time" juhatab su kohe rock'n'rolli maailma. Plaadi teine lugu "Voices" läheb sama teed. Selle loo juures on üks huvitav fakt. Nimelt sõnad, mida sa lugeda võid ja sõnad, mida sa kuuled ei ole päris samad. Kohe soovid, et kuuleksid neid sõnu, mis kirja on pandud. Aga eks siin ole mängus tsensuur.

Ära märkimist väärib ka tõik, et bänd suudab kirjutada väga häid ballaade. On ju just ballaadid need, mis teismeliste tüdrukute südamed võitma peavad ja sedasi bändile fänne juurde võidavad. Loole "Hey You" on tehtud ka video, mida isegi MTV Eesti eetris paar korda näinud olen. Võin kohe ära öelda, et sellel lool ja ka lool "Overcome" teeb kaasa keelpillikvartett. "Overcome" on minu arvates parim ballaad. Lugu sellest, et ollakse valmis armastuse nimel oma nõrkustest üle saama.

Üks parimaid lugusid on üheksas rada "Transformation". Loomulikult on siin oma osa mängida ka sõnadel, nt. "sex and drugs are plenty". Plaat lõpeb looga "Alone". Selle südamliku ballaadi sõnum on nimelt selles, et peale suhet tuleb edasi minna. Üldiselt on tegu päris hea plaadiga. Tore on kuulda lugudes ka kitarrisoolosid. Kuna mulle meeldivad ka ballaadid, siis on see minu jaoks nagu rusikas silmaauku. Ja loomulikult kõige tähtsam pisiasi, kui rockbänd kaverdab Prince'i. See lihtsalt tekitab uudishimu.

Bändi kodukas
Bändi MySpace
Hey You video YouTube'is

*Pilt netist.

Unenägu või reaalsus

Ta jookseb paljajalu inimtühjal tänaval. Öösiti on tühjad enamus tänavaid. Enam ei pea ta oma hirmu ja pisaraid varjama. Nagunii pole neid mitte keegi nägemas. Mis juhtus, võite nüüd küsida.

Ta magas õndsalt und oma voodis väikeses katusekambris. Nii kaunis oli ta seal uinuvana. Ta pikad ripsmed olid imeilusasti kaardus. Ta nägi välja nagu ingel. Äkki aga avas ta silmad ja tõusis istuma. Ta lausa võpatas nähtavalt. Külm higi kattis kogu ta keha. Ei, see ei olnud unenäost. Alumisel korrusel toimus midagi.

Ta kuulatas, kikitas kõrvu veelgi. Alt tuli kõnekõminat. Seal oli tüli. Ta ei osanud isegi aimata, kes seal tülitseda võisid. Selles majas oli ju nii palju elanikke. Mõned tulid ja läksid, mõned jäid. Tal polnud õrna aimugi, kes ta naabritest praegu all olla võisid.

Ta otsustas alla vaatama minna. See aga oli viga. Ta hiilis vaikselt mööda treppi allapoole. Sinna, kust tulid hääled. Need tulid esikust. Järsku kõlas lask. Ta tardus paigale. Seal ta seisis keset koridori ja ootas, millal laskja ta avastab. Tal vedas, et ta trepist alla oli jõudnud, sest trepp on vana ja väsinud. Vahel kriiksub ta päris kuuldavalt.

Sammud. Ta süda pidi seisma jääma. Ta arvas, et need tulevad koridori ukse suunas, aga ei. Välisuks avati. Ta kasutas juhust ja hiilis akna juurde. Avas selle ja ronis välja. Sinna majja ta kauemaks jääda ei kavatsenud. Kuidas ta oleks saanudki?

Teda kuuldi. Ta sai sellest aru siis, kui tagasi vaadates aknal üht tumedat kuju märkas. Ta ehmus ka pani jooksu. Ainus võimalus pääseda on joosta. Lihtsalt joosta ja mitte kunagi enam tagasi vaadata. Ta ei tea, kas teda jälitatakse või mitte. Tagasi ta ei vaata ja ka kuulid ei vihise tast mööda. Seega tundub kõik veel korras olevat. Tundub, et ta on pääsenud.

Ta jookseb paljajalu inimtühjal tänaval. Öösiti on tühjad enamus tänavaid. Enam ei pea ta oma hirmu ja pisaraid varjama. Nagunii pole neid mitte keegi nägemas.

Ta aeglustab sammu. Ühte asja ta ei mõista. Kuidas on võimalik, et tema ainsana tüli kuulis? Ja lask!? Seda oleks ju pidanud kõik teised ka kuulma. Mis oli seal majas juhtunud? Ta ei tea seda täpselt. Ainus, mida ta teab, on see, et nüüd lamab seal esikus kellegi surnukeha. Kelle? Kes ta tappis? Seda ta ei tea. Miks see juhtus? Ta tunneb kaasa mõrvatu perele. Kui tal loomulikult üldse oli perekond. Kas tal üldse keegi oli? Paljudel selle maja elanikel nagu polekski minevikku ja perekonda. Neist ei räägita ja minevikku ei mainita. Ka tema oma mitte.

Ikka on tal tunne, et keegi teda jälitab. Ta vaatab selja taha, kuid seal ei ole kedagi. Ta ohkab kergendatult. Tundub, et oht on ikkagi möödas.

Ta hakkab tänavat ületama. Järsku märkab ta autotulesid, kuid on juba hilja. Auto kihutab talle otsa, jättes tema sinna tänavale surema.

Ta ärkab oma voodis katusekambris. Ta on külma higiga kaetud. Oli see vast unenägu! Ta tõuseb istuli. Järsku kuuleb ta hääli. Ta saab aru, et all tülitsetakse. Ta hiilib trepist alla, et teada saada, kes tülitsevad. Järku kõlab lask...

Edevuse tuleriit

Must taevas, ei ainsatki tähte.
Su tulevik on antud saatuse kätte.
Sa tea, sul pole enam pääsu siit,
ka sind ootab edevuse tuleriit.

Mitte keegi pole iial küllalt hea,
seepärast on nüüd pakul sinu pea.
Naersid nende üle, kes kehvemad,
nemad sinust paljuski on paremad.

Tea, et hommikul on taas kõik endine,
päikesetõusuga ei meenugi sa kõigile.
Sind keegi taga nutma ei hakka.
Äkki oleks pidanud olema vakka?

Inimesed pole sugugi nii head,
seda igaüks juba teadma peaks.
Kui saabub aeg, väärilise tasu saame.
Kui see on jube, siis iseennast neame.

Isiklik Eeden

Vahel tuleb jätta hüvasti millegagi,
mis oli armsam veel kui enese elu.
Ei, see ei ole mingi suhe kellegagi,
vaid koht, mille rikkus suur melu.

Vahel tuleb aeg, mil lahkume kodust,
sest tuleb rajada taas nullist uus.
Viimane kord sulgeda tuttavat ust,
lahkuda majast, mis su lihas ja luus.

Vahel on vaja värskust ja uut algust,
lootuses mujal leida igatsetud rahu.
Tunneli lõpust näha natukene valgust,
lootust, et kõik uude kohta mahub.

Vahel tuleb teha otsuseid väga valusaid,
sest raskusi on me kõigi eluteedel.
Valada salajasi pisaraid kibemagusaid,
et lõpuks leida omaenda isiklik Eeden.


Sain lõpuks selle Murutari "Eedeni aia" läbi loetud. Kahju, et raamatu lugemiseks viimasel ajal eriti aega ei jätkunud. Igatahes, nüüd on ta läbi ja sellest raamatus inspireerituna sündis ka luuletus. Oleks seda inspiratsiooni igas asjas ja rohkem!

kolmapäev, 1. oktoober 2008

Oktoober!

Hey!

Pakkuge, mida ma hommikul esimese asjana tegin! Huvitav, kas keegi selle ära ka arvas... Eks ikka keerasin kalendris lehte. (Et ma seda siis kuu keskel tegema ei peaks XD) Oktoober käes!

Mis siis oktoobris toimub? Polegi veel mingeid kindlaid plaane. Tuleb see, mis tulema peab. Üritan siis ka see kuu korralikult koolis käia. Arvan, et see ka õnnestub.

Tavaline asi uue kuu alguses. Teate ju küll, mis nüüd toimuma hakkab.

Raamatuid ma teile sel korral ei soovita. Pole jõudnud veel korralikult raamatuid lugema hakata. Kui tahate, sirvige vana aabitsat või siis kõigi lemmikuid nagu näiteks "Sipsik" või "Pipi Pikksukk". Ma mõtlen seda täiesti tõsiselt :)

Mõned lood minu playlistist:
Guns N' Roses - Shackler's Revenge (te aimasite seda ju ette)
Nick Black - Sorry (ma olen nii läbinähtav)
Bif Naked - October Song
Malice In Wonderland - Devil Dance
Carbon 9 - My Friend
Dilana - Solid Gold
Stever - Dream Baby Dream
Buckcherry - Next 2 You
Yes - Owner Of A Lonely Heart
The Rasmus - Livin' In A World Without You
The Distillers - The Young Crazed Peeling
Placebo - Meds
Rihanna - Disturbia
Sebastian Bach - Stuck Inside
Triinu - Crucified

Tegelikult on neid veel palju rohkem, aga jätame mõne ka teiseks korraks ;)

Laters!

esmaspäev, 22. september 2008

Inhale

Hey!

Ahjaa, nädala soovitus :) Esmaspäeva puhul ikka.


Laters!

esmaspäev, 15. september 2008

Esmaspäev ikkagi ;)

Hey!

Te peaksite juba teadma, mis teid esmaspäeval ees ootab. See lugu siis meie põhjanaabritelt. Bänd The Rasmus vist tutvustamist enam ei vaja. Kui vajab, siis klikage aga rahus siia. Enjoy!

esmaspäev, 1. september 2008

Kohustuslik postitus

Hey!

Kuna mulle enam meelde ei tulnud/tule, millest ma veel kirjutada tahtsin, siis siit tuleb mu tavaline postitus. Selline, kus soovitused :) Nagu ikka. See, kes mu blogi loeb, teab väga hästi, millest jutt. August oli tore, aga nüüd on juba september käes. Mis mul siin enam viivitada?

Albumid:
2 Wild - Iseenda Kuningas
Terminaator - Nagu Esimene Kord
Electric Six - Switzerland
Bif Naked - Superbeautifulmonster
The 69 Eyes - Devils
The 69 Eyes - Angels

Mõned lood minu playlistist:
Pimpfish - Valed
Triinu - Fallen
HND - Metamfetamiini Blues
Flobots - Handlebars
Beautiful Creatures - Anyone
Hollywood Roses - Last Cigarette
Soundgarden - Black Hole Sun
RockCrime - Vabadus
Scars On Broadway - They Say
Poets Of The Fall - Save Me
Rihanna - Disturbia
Darren Hayes - Good Enough
Garbage - Stupid Girl
Pink - Long Way To Happy
Keith Caputo - Troubles Down
The Offspring - You're Gonna Go Far Kid
Anouk - Good God
Disturbed - Inside The Fire

Raamatud:
Jane Austen - Mõistus ja tunded
Emily Jane Brontë - Vihurimäe
Charlotte Brontë - Jane Eyre
Margit Kilumets - Ita Ever. Elu suurures.

Võib vist välja lugeda, et olen viimasel ajal ka kodumaist kuulanud :) Nojah, saab seda kohalikku kraami vahetevahel ikka rohkem kuulatud-vaadatud. See juhtub ikka ja jälle. Öeldakse ju, et eelista eestimaist ;)

Lugemiseks ei jäänudki eriti aega. Hea et needki raamatud läbi sain.

September nüüd käes ja siis hakkan uue hooga uusi asju - ja palju unustatud vanu - kuulama-vaatama-lugema-avastama. Septembrikuus pidi ju kõik uus olema :)

Laters!

reede, 22. august 2008

Mötley Crüe - Saints Of Los Angeles

Album, mille nimeks pidi algselt saama The Dirt (samanimelise bestselleri järgi, mille autoriteks ei keegi muu, kui bändimehed ise). Saints Of Los Angeles on raamatu muusikaline versioon, kui nii võib öelda.

Mul kulus ikka jupp aega, enne kui seda siin kirjutama hakkasin. Nüüd on vähemalt kindel see, et ei ole esmase eufooria mõju all, vaid olen plaadi enda jaoks läbi seedinud.

On see siis hea album? Jah, minu arvates küll. Plaadi pealt fillereid nagu ei leiagi, igal lool on oma tähendus ja koht sellel albumil. Avarajaga "L.A.M.F." tervitatakse kõiki Los Angelesse. "Face Down In The Dirt" ja "What's It Gonna Take" on mõlemad otsejooneline rock. Esimseseks singliks sai "Saints Of Los Angeles", mis albumile ka nime andis. Loos teevad kaasa nende bändide ninamehed, kes koos Crüe-ga Crüefestil esinevad. Meeldejäävad on ka "Just Another Psycho" ja "White Trash Circus". Viimane neist on põhimõtteliselt bändi 27 aasta pikkuse karjääri kokkuvõtte. Viiamane lugu on ka põhjuseks, miks plaat plaanitust nädal aega hiljem poelettidele jõudis. Minu isiklikuks lemmikuks on seitsmes rada, "The Animal In Me". Selline mõnus ballaad, mille sõnad on väga huvitavad. Loomulikult ei tasu Mötley Crüe puhul sõnadest rääkida, sest need on alati huvitavad. Kuulake kasvõi selle albumi pealt sellist toredat lugu nagu "This Ain't A Love Song" :) Nüüdseks on väljas ka teine singel. Selleks on "MF Of The Year". See on ka Tommy Lee lemmik.

Väga tore on albumi juures see, et Mick Mars on kirjutamisprotsessis taas rohkem osalenud. Tommy ja Vince ei saanud sellega eriti tegelda, kuna neil oli palju eelnevaid lepinguid ning kohustusi, mis ootasid täitmist. Nikki on, nagu ikka, põhiline lugude autor. Seekord on ta albumi kirjutanud põhiliselt oma kaaslastega kõrvalprojektist Sixx:A.M. (DJ Ashba ja James Michael, kes oli ka produtsent). See, kes lootis plaadikaante vahelt leida ka pisikese raamatukese sõnade ja tänuavaldustega, peab pettuma. Selle asemel tasub aga külastada seda lehte. Seal on olemas kõik vajalik ja ka natuke ekstra :)

Seda albumit üha uuesti ja uuesti kuulates saab selgeks, et ükskõik, mida Crüe teeb, kõlab see ikka nagu Crüe. Nüüdseks on aga eksperimenteerimise aeg läbi ning kõik liikmed on ka seal, kus nad olema peavad. Aga loomulikult, oma kõrv on kuningas, nii et kõik Crüe ja rockifännid võivad ise otsustada.

*Pilt pätsatud netist.

laupäev, 16. august 2008

Tore päev oli

Hey-hey.

Täna oli nii kiire päev ja kogu aeg oli tegemist. Käisin siis õhtukas pabereid sisse andmas. Sellega ka korras. Tegelikult on vaja paar asja juurde viia, aga see-selleks.

Valge Daami aeg Haapsalus. See tähendas, et laadal tuli käia. Nüüdsest on mul 144 võtmehoidjat. Nüüd tuleb ruttu kuskilt 1 juurde hankida :) Loomulikult tuleb neid ikka rohkem juurde muretseda, aga aega on, küllap ka jõuab ükspäev 200-ni :D

Noortebändide festival "Wundament". Pärist tore oli, kuid nagu ikka, sai kinnitust tõsiasi, et eestlased on üks tuim rahvus. Me olime seal viiekesi kogu aeg lava ees. Meist jäi maha ära tallatud muru :) Päris toredaid bände oli. Pilte tegin ka. Nagu ikka, on lootus, et ka need kuhugi kunagi jõuavad. Tähelepanelikumad on vist ära jaganud, et fotoalbum.ee-s on minu konto läinud. Võib-olla tuleb uus, ei tea veel. Äkki panen hoopis kuhugi mujale, ei tea ka seda veel. Nalja sai ka kõvasti, nagu nende inimestega ikka. Õde oli, Hixi ja Maris ning mingi Marise sõber, kelle nimi mul meeles ei püsi :) Sorry, eksju. Terve päev oli lõbus, meil oli lava ees väike "laager" püsti pandud. Lava eest lahkusin vaid lava taha. Tore on loomulikult, et ikka on selliseid üritusi, kus noored ja uued bändid esineda saavad ning oma loomingut rahvale tutvustada. Sain teada, et mu endine arvutiõps on bändis. Enne polnud õrna aimugi. Üldse oli bändides tuttavat rahavast rohkem kui võõraid. Pull on selles, et ühte tüüpi olen varem kuskil näinud, kuid siiamaani ei suuda kohale ajada. Jama. Jama oli ka see, et Arno Suislep (jah, jah, sealt superstaarisaatest) tegi ainult 3 lugu. Rohkem oleks tahtnud.

Nüüd olen mina aga väss. Pildid tuleks arvutisse panna ja meik maha võtta, kuid minu maailmas tuleb kõik hilinemisega :) Jään vist iseenda matustele ka kunagi hiljaks.

Laters!

reede, 1. august 2008

August käes

Päikesevarjutus oli olnud. Mina magasin selle ikka totaalselt maha. (Nii juhtub enamikuga põnevatest asjadest siin maamuna pääl.)

Kui ma nüüd jälle oma kurguvalust jahuma kukuks, arvaksite te kõik, et ma ei oskagi millestki muust kirjutada. Kui aga istud peale operatsiooni kodus ja taastud, polegi millestki muust enam kirjutada. Oled nagu surnud. Keegi väljastpoolt ei küsi ka, kuidas end tunned. Täpselt nagu polekski sind enam olemas. Nüüd ma siis tean, et mind ei hakka keegi igatsema. Aga ma ei tahtnud siin ennast haletsema hakata, kus sa sellega.

Mötley Crüe-l on tulemas kontsert, mida saab internetist tasuta vaadata. Sellega on aga nii, et "piletite" arv on limiteeritud. Seda vist ikka seepärast, et kogu see asi lihtsalt pange ei paneks. Mina, kui tulihingeline fänn, kavatsen siis seda vaadata. "Pilet" on ilusti olemas. Kui te nüüd arvate, et kirjutan midagi rohkemat, siis unustage ära. Keda ikka selline asi huvitab? (Ja see, keda huvitab, on asjast juba nagunii teadlik või vähemalt peaks olema.) Eks ürita pärast sellest kontserdist kirjutada ;)

Kodus istumisega seosed jääb rohkem aga muusika kuulamiseks ja raamatute lugemiseks. Mida mul muud siin ikka teha?

Raamatud:
Kamille Saabre - Minu kuninganna
Peter Pohl - Ma olen ikka teiega
Helen Beaglehole - Vastu pidada või alla vanduda
Kristen Boie - Väikelinn Chicago?
Erlend Loe - Naiiv.Super.
Tyne O'Connell - Parimad asjad elus

Albumid:
Superhuman - As Human As We Are (Sain selle ju ikkagi trummari käest ja tasuta)
Mötley Crüe - Saints Of Los Angeles
Terminaator - 20
Vanilla Ninja - Traces Of Sadness (Kaevasin natuke plaadiriiulis)
Keith Caputo - A Fondness For Hometown Scars

Mõned lood playlistis:
Buckcherry - Broken Glass
Backyard Babies - Fuck Off And Die
Primal Scream - Can't Go Back
Darren Hayes - California
Disturbed - Inside The Fire
Bif Naked - Everyday (See on lihtsalt nii hea lugu)
T. Rex - 20th Century Boy
David Bowie - Life On Mars?
Billy Idol - John Wayne
Sunrise Avenue - Diamonds
Hardcore Superstar - Blood On Me
Frida - I Know There's Something Going On
Sixx:A.M. - Accidents Can Happen (Maailma parim lugu)

Päike paistab, ilm on ilus. Mina aga ei tohi praegu päikese käes olla. Mitte mingil juhul ei saa ma nautida neid suvepäevi, mis meile lõpuks antud on. Kas pole mitte ebaõiglane?

Kõige nõmedam kogu selle asja juures on see, et ega ma eriti pilte ka tee. Aga oi, kuidas ma kõike pildistada tahan. Kui parem on, siis haaran kaamera ja klõpsutan mingi pildi kuskil.

Ärge muretsege, minu hädaldamist jätkub veel kauaks. Hea asi on aga see, et kõige hullem on mul hommikuti. Siis küünal ja asi läheb paremaks. Kui kurk vähem valutab, üritan olla normaalne inimene. Mamps ütles, et näost ma ära ei ole, nii et suudaks inimesi petta küll.



esmaspäev, 14. juuli 2008

Bitch in plastic wonderland käis ameerika autosid vaatamas

Pole ammu kirjutanud. Sai American Beauty Car Show'l käidud. Ja eile polnud mingit viitsimist ega jaksu midagi kirjutama hakata. Kuna täna muud ei tee, kui sajab vihma, siis võin rahus kirjutada.

Reedel sai siis autodest pilte tehtud ja niisama mõnusalt chillitud. Esinesid Me, Myself & I ja Peer Günt. Mõlemat sai lava ees vaadatud ja ilusti kaasa elatud. Laupäev oli aga veelgi parem. Sai uuesti autodest pilti tehtud, sest päike paistis. Reedel oli enamuse ajast pilves. Sai kaasa elatud Singer Vingerile, Kosmikutele, Superhumanile ja loomulikult Hanoi Rocksile. Selle viimase pärast saigi ju tegelikult sinna mindud. Esinesid ka Groundhog Day, Agent M ja Taak. Neid vaatama ei jõudnud, esinesid nad ka väikesel laval. Minul oli suure lava juures hängida vaja :)

Väga lahe üritus oli. Tutvusin paljude uute inimestega. Siinkohal tervitangi neid kõiki. Vaevalt, et kõik enam mäletavadki, kes ma olen :) Ütleme nii, et joobeaste oli vist kõigil erinev ;) Kuna hea tuju oli kaasa veetud, siis sai lava ees kisatud ikka palju. Toodi lausa teistele eeskujuks. Jällegi sain aru, kui tuimad on eestlased. Mõne erandiga, kuid erand kinnitab reeglit. Ja kõik teised põhjamaalased, kes kohal olid, pole sugugi paremad. Põhjamaalased on aeglased ja pika taibuga, vist. Või on õllepudel või - tops parem kaaslane kui live muusika?

Väga hea energiasüsti sain Superhumani esinemisest. Kaasa laulma hakkasin kohe esimesest loost, millena tegid nad Brides Of Destructioni loo "I Don't Care". Loomulikult teadsin ma sõnu ja see jäi ka lauljale silma. Igatahes oli see üks parimaid live üldse, mida mina oma silmaga/kõrvaga siiamaani nautinud. Pärast sai bändimeestega pilti tehtud ja niisama natukene räägitud. Isegi kalli saime :D Täitsa päeva lõpus õnnestus meil juba tasuta plaatidega minema jalutada ;) Vot nii laheda bändiga tegu! Ei jõua ära oodata, et neid jälle kusagil näha.

Loomulikult oli suursündmuseks Hanoi Rocksi lavale tulek. Rahvas läks pöördesse. Me lõhkusime lava ees oleva piirde ka ära. Siis oli Meeskond kohe platsis ja sinna lava ette valvama nad jäidki. Ups! Michael Monroe on päris segane tegelane. Tema liikumist laval oli lausa lust vaadata. Arvestades seda, et tegu juba päris vana mehega. See loomulikult ei ole solvavalt mõeldud! Ronis ja hüppas ja kargas. Ka mul õnnestus paaril korral teda katsuda. Hiljem öeldi, et ma ei tohi enam kunagi käsi pesta :) Sai täiest kõrist igale laulule kaasa karjutud. Seekord õnnestus mul hääl isegi alles jätta. Hea tunne, et vahel saad ka seda, mida soovid. Tahtsin Hanoid näha, nägin. Need, kes kohal olid, teavad. See oli lihtsalt super! Neid läheks vaatama veel ja veel ja veel. Lava eest sain lõpuks tulema sõjahaavadega: sinikad ja kriimustused. Pole õrna aimugi, kuidas need sain. Aga nojah, sinikad on viimasel ajal kerged tulema. Ja seal lava ees ei saa arugi, kui midagi juhtub. Sa lihtsalt ei tee sellest välja, kui keegu sulle küünarnukiga ribidesse lööb või tagantpoolt selga lendab. Sul pole selleks lihtsalt aega, sest keskendud bändile, mida kogu oma elu näha oled tahtnud. Vähemalt nii on minuga lood :)

Kolmel õnnelikul õnnestus aga bändiga lava taga kohtuda. Selle peale lubasime meie, kes sinna lolli näoga vahtima jäime, neile pärast peksa anda. Seda me loomulikult ei teinud. Vahel on teistel lihtsalt rohkem õnne. Mõni rõõmustas nende pärast väga siiralt. Mõni ronis lavale ja said sealt lava taha ja autogrammi. Siis oli kohe jama ning Meeskond ajas nad minema. Pärast sai nendega paar sõna juttu aetud ;) Naersime, et nad on nüüd kuulsad.

Pidu käis müüride taga hommikuni. Mina hommikuni ei jäänud. Lasin varem jalga. Võtsin kogu oma varanduse. Sinna kuulusid paar setlisti, trummipulk, medikas, plaat ja mõnede uute tuttavate msnid ja telefoninumbrid. Loomulikult ka eredad ja igavesed mälestused. Investeerige mälestustesse nagu mina ;D

Tuleb järgmist aastat ootama jääda. Selliste üritustega on juba nii, et kui korra käid, tahad veel minna. Kes pole käinud, see loomulikult ei tea. Sama asi on ju ka mõne kohaga, kus sul eriliselt hea tunne on. Ja alati lähedki tagasi. Muudmoodi enam ei saa.


teisipäev, 1. juuli 2008

Ärge ehmuge :)

Praegu on ta nii must-valge ainult selle pärast, et minu lollakas peas on mõtted parema värvilahenduse leidmiseks. Ei tea ainult, kas ja kunas ma selle üles leian. Eks siis on ta siin nii sünge. Tegelikult väga lihtne ju. Must ja valge pidi klassika ka olema ;)

Soovitan teile soojalt:
Ashlee Simpson - Outta My Head
Alanis Morissette - Straitjacket
Mötley Crüe - Animal In Me
Annie - I Know Your Girlfriend Hates Me
No Doubt - Ex-Girlfriend
Blondie - Heart Of Glass
Guns N' Roses - Welcome To The Jungle (Dirty Dub Hole Remix) (Kuigi seda ei leia te vist kusagilt :D)
Kate Bush - Babooshka

Päris naljakas nimekiri, kui ma nüüd sellele mõtlema hakkan. Samas, ma ei pea ju selle peale mõtlema. Mina pean nimelt voodisse loivama. Hommikul pool üheksa on äratus. Tegelikult oleks pidanud juba kahest voodisse ronima, aga ... Nojah, kõrvalekaldeid esineb.

Kui vend hommikul läks, siis vanaemal olid silmad märjad. Õde aga puhkes venna lahkudes nutma. See ajas omakorda ema nutma. Nii nad siis kolmekesi vesistasid. Mina läksin teise tuppa, sest ei talu seda. Kui ma näen kedagi, kes nutab või kelle silmast mingil muul põhjusel vett voolab, siis hakkavad minu silmad ka kohe vett voolama. Õnneks pole ma ainus sellise probleemiga.

Ja veel selle välimuse kohta nii palju, et kui see kõik siin tehtud saab, siis jääb see nii päris pikaks ajaks. (Ma vähemalt loodan nii.) Seepärast tahangi leida selle "õige". Samuti nagu pealkirjaga oli :)


esmaspäev, 23. juuni 2008

Natuke minu elus toimuvast

Kassi sain ikka kätte. Mis sest, et ta paar tundi kadunud oli. Kräunub jälle. Terve öö lõhkus akent. Arvas vist, et saab akna lahti. Mina aga olen ka tore, söötsin kassile pärast võid ja suitsujuustu. See oli nagu preemia selle eest, et ta jalga lasi.

Terve hommiku sadas vihma. Paar tundi tagasi jäi sadu järgi ning nüüd paistab natukene isegi päikest. Tavaline jaanilaupäev, alati peab vihma sadama. See on nagu mingi traditsioon. Veider, aga siiski. Mis sellest, et see kõigile närvidele käib, see lihtsalt on juba kord nii.

Kõige toredam on aga see, et mina olen haige. Olen kuskilt külma saanud. Tee joomine ei aita enam. Ja siis tuli välja, et Coldrex Hotrem-i ei ole. Kuskilt pole seda praegu võtta ka. Pagan! Olen siin oma natuke tatise nina ja käheda hääle, valusa kurgu ja köhaga. Palavik on ka, aga mina olen nii kangekaelne, et ei kraadi. Pole vaja teada, palju seda palaviku on. Vahel on teadmatus parem, ainult vahel.

Kolmapäeval pean Tartusse minema. Mingil moel pean ülehomseks enam-vähem terveks saama. Mingi valemiga pean seda tegema. Pole õrna aimugi, kuidas ja kas see mul õnnestub. Kahtlen ise selles sügavalt, kuid kuna olen optimist, siis ütlen, et õnnestub. Peab ju õnnestuma. Ma ei saa endale lubada seda, et olen haige. Mul pole selleks aega. Ma ei tohi haige olla. Eks lähen vaatan, mis teha annab. Küll ma midagi välja mõtlen.

Jagaks teiega natuke muid asju ka :) Asju, mida olen viimasel ajal lugenud, kuulanud või vaadanud.

Raamatud:
J. D. Salinger "Kuristik rukkis"
Mötley Crüe "The Dirt"
Nikki Sixx "The Heroin Diaries"


Albumid, mis leidnud viimasel ajal tee minu CD-mängijasse:
Bif Naked - Superbeautifulmonster
Sixx:A.M. - The Heroin Diaries Soundtrack
Guns N' Roses - Use Your Illusion II
Cramp - Tuld!
Skid Row - Skid Row


Mõned lood minu playlist'ist:
Bif Naked - Rich And Filthy
Goo Goo Dolls - Iris
Mötley Crüe - If I Die Tomorrow
The Wallflowers - One Headlight
Buckcherry - Everything
Quireboys - Too Familiar
Hardcore Superstar - We Don't Celebrate Sundays
Blondie - Dreaming
Hanoi Rocks - No Law Or Order
Amy Macdonald - This Is The Life
Alanis Morissette - Thank You
Damaged Dolls - A Lonely Girl
Kerli - Creepshow
Tracy Bonham - Mother Mother
Très - Writing On The Wall


Vaatamisrõõm:
Õitsvad karikakarad tee ääres
Iga ise klõpsitud pilt
Igihaljaid hetki etendusest "Armastus kolme apelsini vastu" - seda võite kõik homme ETV pealt vaadata. Kell 10.55 kui ma ei eksi.




pühapäev, 15. juuni 2008

Veel elan

Hääl ära. Kael valutab. Tegelikult kõik kohad, aga ma ei tee sellest enam välja. Vähemalt sain seekord tulema ilma suuremate sinikatega. Jee! Ja taas kord lasime rabakalt enne lõppu jalga.

Esimene päev algas pikka bussisõiduga Raplasse ja siis chillisime natuke aega seal ringi. Järvakanti viiva bussini oli veel aega. Ja siis sinna jõudes tuli veel oodata festivali algust. Seda sai tehtud tutvusi sobitades. Ma räägin kogu aeg, et rokirahvas on üks suur pere, aga keegi ei usu. Pakun et teistele oli imelik ka see, et ma suvalisel hetkel seal telklas hüppama hakkasin. Kui keegi mind nägi, ütlen selgituseks, et sain kõne, milles öeldi, et mu raamatud jõudsid kohale. (Raamatuteks siis The Dirt ja The Heroin Diaries, mida ma oodanud olin. Esimese tellimiseni läks mul nüüd ju mitu aastat, sest enne polnud lihtsalt raha.)

Esimene päev oli ülikõva, ilm oli hea ja bändid olid head. Pilti sai ka tehtud. Pildid jõuavad ka kunagi üles. Vaadatud sai siis Psychoterrorit, Truckfightersit, natuke HU?d, Electric Eel Shocki, Helloweeni ja loomulikult Danko Jonesi. Helloween hakkas isegi mu vennale meeldima, veelgi rohkem aga Danko Jones. Danko ise küsis, miks nad varem Eestis esinenud ei ole. Kurat, mina ka ei tea, aga parem hilja kui mitte kunagi. Hea, et ära nägin. Võin kohe öelda, et kõik bändid - va. HU? - meeldisid mulle kohe väga. Loodan, et keegi ei solvu, kuid HU? ei ole lihtsalt minu maitse.

Teisel päeval sadas vihma. Lava ette kobisin ainult Pitchshifteri pärast. Plaan oli ka Black Lipsi vaatama minna, kuid see ei õnnestunud. Pilti sita ilma pärast ka ei teinud. Polnud tahtmist oma pisikest digikat ikka märjaks teha. Kahetsen, sügavalt kahetsen.

Pidasime ka Hixi sünnat. Oli selline vanakooli sünnipäev. Meil olid telgi laes õhupallid ja kartulisalatit ning Napoleoni kooki sai. Siinkohal tänaks kohalikku AjaO-d, kes festivali ajal pidi saama teise aastakasumi :) See pole muidugi sugugi üllatav.

Saime uusi tuttavaid ja taaskohtusime vanadega. Super! Ei oska kirjeldada seda tunnet, mis Rabarockil on. Seda peab ise kogema. Lihtsalt peab, teist võimalust ei ole. See, kes seal kordagi käinud pole, ei tea, millest ilma on jäänud. Ja see, kes korra käib, tuleb alati tagasi. Ka see aasta on üle elatud :)

teisipäev, 8. aprill 2008

It's a perfect crime

Siin ma nüüd olen. Peaks paar asja vist selgeks tegema.

Esiteks:
kui mu jutt seosetu tundub, siis ta arvatavasti ongi seda. Ärge pange pahaks, enamuse ajast olen mingite ravimite mõju all. (Vähemalt veel praegu.)
Teiseks: kommentaarid on teretulnud. Jumaldan kriitikat!
Kolmandaks: vahel olen liiga optimistlik, teine kord jälle liiga pessimistlik. Tujukõikumised...
Neljandaks: kirjutan, kui aega saan või kui mingi ilgelt hea idee tuleb. (See võib juhtuda tihti või väga, väga harva.) Ja kindlasti, kui mu igavas ja mõttetus elus midagi põnevat toimub.
Viiendaks: kahtlen, et keegi üldse minu blogi lugeda tahab, aga tasub ju proovida ;)
Kuuendaks: vahel lihtsalt esitan lollakaid küsimusi, millele loodan vastuseid leida.
Seitsmendaks: mu elus on praegu imelik aeg ning sellest ka see suur vajadus blogi pidama hakata.
Kaheksandaks: pean tunnistama, et need punktid võivad aja jooksul kehtivuse kaotada ning neid ei tasu liiga tõsiselt võtta. (Ma polegi liiga tõsiselt võetav isik.)
Üheksandaks: kui arvate, et kirjutan siia 10 punkti, siis eksite. See üheksas ongi viimane!

Nüüd, kui need kaela pealt ära saadud, võin öelda (õigemini kirjutada), et kõige isiklikumad asjad on kirjas minu ilusas roosipildiga kaustikus, mis on mu madratsi all ...