Kill The Drama on: Jason - trummid
Steve - kitarr
Mars - bass
Bryan - vokaal/kitarr
Ma saatsin poistele mõned küsimused ning neile vastas kitarrist Steve Stiller.
1. Kuidas te muusika juurde jõudsite? Või jõudis muusika teie juurde?
Me kõik alustasime oma piirkonna erinevates bändides. Mina ja meie trummar Jason olime ühes Pittsburgh'i bändis, mis läks 2006 aasta lõpus laiali. Alguses lisasime naislaulja, kes osutus parajaks nuhtluseks (sealt ka nimi Kill The Drama) ja me pidime ta bändist eemaldama. Lisasime mõni nädal hiljem Bryani ja Kill The Drama oligi moodustatud. Üsna pea võitsime kohaliku bändide konkursi ja võidusumma abiga salvestasime oma esimese albumi "Close Friends with Sharp Knives". Sealt alates on kõik olnud nagu üks suur keeristorm.
2. Kes on teie eeskujud, lemmikbändid?
Bryan pooldab eriti bände nagu Coheed And Cambria ja Deftones ning ka 80-ndate rocki nagu Iron Maiden ja Randy Rhoads. Mulle meeldib Muse, Placebo, Failure, Rage... lmselgelt meeldib mulle kitarririffidel põhinev muusika. Marsile imponeerib rohkem Tool, Alice In Chains, raskem ja tusasem muusika. Ja J (trummar Jason) kuulab bände nagu Dredg ja 90-ndate grunge ajastu asju nagu Screaming Trees. See on veider kombinatsioon, mis teeb meist selle, kes me oleme.
3. Millised lood albumil on teie enda lemmikud? Miks?
'Close Friends with Sharp Knives' on minu lemmik, sest ma arvan, et selle tempo ja ülesehitus on meie lugude seast parim. Sõnad on teravmeelsed ja ausad ning see tõmbab alati käima nii meid kui ka publikut. Ma arvan, et see on nagu meie oma hümn reetmisest ja mässumeelsusest, millega minu arvates suudavad kõik mingil eluhetkel samastuda.
4. Kas mõne laulu taga on ka sügavam lugu?
Paljud meie laulud on bändisisesest segadusest. Sunshine ja Close Friends on sellised, mis teeb nad live-is mängides nii tugevaks. Mõned 'Collapse-i' sõnad kirjutasin ma duši all olles, mõeldes ühe sõbra peale, kes sai ragbit mängides viga, kui ta jalust maha joosti. Selle tagajärjel tekkis tal õhkrind (ingl. k. collapsed lung) ("run until I collapse a lung") ja mingil moel seostas Bryan selle millegagi oma elus. Tihti on nii, et ma tulen lagedale ühe reaga või mõnede absurdsete ridadega ja Bryan teeb selle sisukaks. Me oleme selline meeskond.
5. Rääkige mõni lugu bändiga juhtunud asjadest, kas siis kontserdil või niisama.
Meiega asutamisest saadik koos olnud bassimängija ja lihtsalt hea sõber Ben "Skinny" Solnik lahkus bändist aprillist, et investeerida firmasse, mis peab beer pong'i turniire (beer pong on ameerika joomismäng, otsetõlkes oleks siis tegu õlle pongiga). See oli veider ja järsk tagasilöök, arvestades meie saavutatud edu, aga nüüd, kuid hiljem, ei saaks me olla õnnelikumad. Meie uus bassist Mars on meie võitlusvaimu tõstnud ja toob bändile uut liikumapanevat jõudu. Meie uus muusika näitab uut iseloomu ja uusi mõjutusi ning ma arvan, et seni oleme me tulemusega rahul. Ma arvan, et Kill The Drama kombib piire ja teeb julgemaid asju, mida inimesed lootsid, et me praegusel ajal teema, ning me näeme siis, kui oma järgmise albumi salvestame, kas meil oli õigus või ei.
Lõpuks küsisin, kas nad ka Eestis esineda tahksid, kui neid keegi kutsuks.
JAH! Meil läheb ka USA-st väljaspool päris hästi ja meie arvates on edasine edu paljuski seotud Euroopas ja mujal tuuritamisega. Mida rohkem meist maailmas teatakse, seda lähemale saame me massilisele edule, mille nimel me elame.
Nii et kõik, kellel tutvusi, võtke ühendust ja kutsuge poisid Eestisse esinema :D
Steve - kitarr
Mars - bass
Bryan - vokaal/kitarr
Ma saatsin poistele mõned küsimused ning neile vastas kitarrist Steve Stiller.
1. Kuidas te muusika juurde jõudsite? Või jõudis muusika teie juurde?
Me kõik alustasime oma piirkonna erinevates bändides. Mina ja meie trummar Jason olime ühes Pittsburgh'i bändis, mis läks 2006 aasta lõpus laiali. Alguses lisasime naislaulja, kes osutus parajaks nuhtluseks (sealt ka nimi Kill The Drama) ja me pidime ta bändist eemaldama. Lisasime mõni nädal hiljem Bryani ja Kill The Drama oligi moodustatud. Üsna pea võitsime kohaliku bändide konkursi ja võidusumma abiga salvestasime oma esimese albumi "Close Friends with Sharp Knives". Sealt alates on kõik olnud nagu üks suur keeristorm.
2. Kes on teie eeskujud, lemmikbändid?
Bryan pooldab eriti bände nagu Coheed And Cambria ja Deftones ning ka 80-ndate rocki nagu Iron Maiden ja Randy Rhoads. Mulle meeldib Muse, Placebo, Failure, Rage... lmselgelt meeldib mulle kitarririffidel põhinev muusika. Marsile imponeerib rohkem Tool, Alice In Chains, raskem ja tusasem muusika. Ja J (trummar Jason) kuulab bände nagu Dredg ja 90-ndate grunge ajastu asju nagu Screaming Trees. See on veider kombinatsioon, mis teeb meist selle, kes me oleme.
3. Millised lood albumil on teie enda lemmikud? Miks?
'Close Friends with Sharp Knives' on minu lemmik, sest ma arvan, et selle tempo ja ülesehitus on meie lugude seast parim. Sõnad on teravmeelsed ja ausad ning see tõmbab alati käima nii meid kui ka publikut. Ma arvan, et see on nagu meie oma hümn reetmisest ja mässumeelsusest, millega minu arvates suudavad kõik mingil eluhetkel samastuda.
4. Kas mõne laulu taga on ka sügavam lugu?
Paljud meie laulud on bändisisesest segadusest. Sunshine ja Close Friends on sellised, mis teeb nad live-is mängides nii tugevaks. Mõned 'Collapse-i' sõnad kirjutasin ma duši all olles, mõeldes ühe sõbra peale, kes sai ragbit mängides viga, kui ta jalust maha joosti. Selle tagajärjel tekkis tal õhkrind (ingl. k. collapsed lung) ("run until I collapse a lung") ja mingil moel seostas Bryan selle millegagi oma elus. Tihti on nii, et ma tulen lagedale ühe reaga või mõnede absurdsete ridadega ja Bryan teeb selle sisukaks. Me oleme selline meeskond.
5. Rääkige mõni lugu bändiga juhtunud asjadest, kas siis kontserdil või niisama.
Meiega asutamisest saadik koos olnud bassimängija ja lihtsalt hea sõber Ben "Skinny" Solnik lahkus bändist aprillist, et investeerida firmasse, mis peab beer pong'i turniire (beer pong on ameerika joomismäng, otsetõlkes oleks siis tegu õlle pongiga). See oli veider ja järsk tagasilöök, arvestades meie saavutatud edu, aga nüüd, kuid hiljem, ei saaks me olla õnnelikumad. Meie uus bassist Mars on meie võitlusvaimu tõstnud ja toob bändile uut liikumapanevat jõudu. Meie uus muusika näitab uut iseloomu ja uusi mõjutusi ning ma arvan, et seni oleme me tulemusega rahul. Ma arvan, et Kill The Drama kombib piire ja teeb julgemaid asju, mida inimesed lootsid, et me praegusel ajal teema, ning me näeme siis, kui oma järgmise albumi salvestame, kas meil oli õigus või ei.
Lõpuks küsisin, kas nad ka Eestis esineda tahksid, kui neid keegi kutsuks.
JAH! Meil läheb ka USA-st väljaspool päris hästi ja meie arvates on edasine edu paljuski seotud Euroopas ja mujal tuuritamisega. Mida rohkem meist maailmas teatakse, seda lähemale saame me massilisele edule, mille nimel me elame.
Nii et kõik, kellel tutvusi, võtke ühendust ja kutsuge poisid Eestisse esinema :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar