kolmapäev, 10. detsember 2008

Guns N' Roses - Chinese Democracy (2008)

I got an itchy finger
An they'll be hell to play
I'm gonna pull the trigger
An blow them all away

22. novembri õhtu. Istun arvuti taga ja kuulan läbi MySpace'i GN'Ri uut albumit. 24. novembri õhtul kuulen, et Chinese Democracy on R2 nädala plaat. Nüüdseks olen juba mõnda aega seda albumit kuulanud. Kas see on väärt 14 aasta pikkust ootamist? Ütlen ausalt, et mitte miski pole nii pikka ootamist väärt. On see hea album? Minu arvates küll.

Oleks tegu mingi tundmatu bändi albumiga, oleks kõik sillas ja kiidaksid seda taevani. Kuna tegu on Guns N' Rosesiga, siis on arvamusi seinast seina. Paljud ütlevad, et see pole enam Guns N' Roses. Võib-olla, aga Axl omab õigusi nimele. Ta võib välja anda albumi krooksumise ja peeretamisega ning seda ikka Guns N' Rosesi albumiks nimetada. Kõik on juriidiliselt korrektne.

Albumil on 14 lugu. Nende seas on küllaltki palju ballaade. Üldmulje on veidi melanhoolne. Võib-olla on see tingitud kõigist nendest ballaadidest, võib-olla millestki muust. Nimilugu ja "Shackler's Revenge" rokivad täiega. Paljud ütlevad, et see pole enam see. See pole õige. Aga mis on õige?

Tunnistagem ausalt, et endast ei kirjuta keegi paremini kui Axl. Kui tahate selle mehe kohta veidikenegi teada saada, siis tuleb lihtsalt ta laulusõnu korralikult kuulata. Võtkem näiteks loo "Sorry". Selline rahulik lugu, aga piisavalt in your face. Axl andis välja enda arvates perfektse albumi. Jah, vahel on selline tunne, et võiks tüübile öelda, et kõike pole vaja viimseni lihvida. Siia on segatud päris palju erinevaid stiile ja see isegi ei häiri. Võib-olla seepärast, et Axl Rose'ist võib kõike oodata. Kui uskuda Sebastian Bachi, siis on Axlil varrukas veel 2-3 albumi jagu muusikat. Loodan, et see on tõsi ja järgmist ei pea enam 14 aastat ootama. Loomulikult tahan ma rohkem kuulda, sest albumil olevast 14-st loost olin ma enne kuulnud 11. Arusaadav, et ma tahan kuulda rohkem ja sellist kraami, mis minu kõrvu varem kostunud pole.

Ära pean veel mainima loo pealkirjaga "This I Love". Geniaalne pealkiri, sest see sobib hästi kirjeldama enamus inimeste arvamust sellest loost. Tegu on dramaatilise ja kauni ballaadiga. See on ka ainus lugu plaadil, mis on pärit ainult Axli sulest.

Kõige paremini võtab vist selle albumi kokku viimane lugu "Prostitute":
Why would they/Tell me to please those/That laugh in my face
Või siis
Ask yourself/Why I would choose/To prostitute myself/To live with fortune and shame

Ma ju ütlesin, et kõige paremini suudab endast kirjutada Axl. Ta sõnad lihtsalt panevad mõtlema kõigele sellele, mis nende taga peituda võib. W. Axl Rose'i näol on vist tegu inimesega, keda vihatakse või armastatakse. Ei tea, kas vahepealne variant ka võimalik on...

Chinese Democracy ei ole tavaline album, see on ühe mehe eepiline suurteos. Kahju ainult, et see nii kaua aega võttis, sest just seepärast on paljud selja keeranud. Oleks pidanud aasta alguses ikka mõne inimesega kihlveo sõlmima. Ma ütlesin juba siis, et album tänavu välja tuleb, aga keegi ei uskunud.

*Pilt taas netiavarustest.

2 kommentaari:

  1. Nad uskusidki endasse... ilmselgelt :), miks nad muidu uskusid, mis nad arvasid :DD

    Aga sa oled väga head tööd teinud!

    VastaKustuta