Veel elan ehk käisin Rabarockil

Hääl ära. Kael valutab. Tegelikult kõik kohad, aga ma ei tee sellest enam välja. Vähemalt sain seekord tulema ilma suuremate sinikatega. Jee! Ja taas kord lasime rabakalt enne lõppu jalga.

Esimene päev algas pikka bussisõiduga Raplasse ja siis chillisime natuke aega seal ringi. Järvakanti viiva bussini oli veel aega. Ja siis sinna jõudes tuli veel oodata festivali algust. Seda sai tehtud tutvusi sobitades. Ma räägin kogu aeg, et rokirahvas on üks suur pere, aga keegi ei usu. 

Esimene päev oli ülikõva, ilm oli hea ja bändid olid head. Pilti sai ka tehtud. Pildid jõuavad ka kunagi üles. Vaadatud sai siis Psychoterrorit, Truckfightersit, natuke HU?d, Electric Eel Shocki, Helloweeni ja loomulikult Danko Jonesi. Helloween hakkas isegi mu vennale meeldima, veelgi rohkem aga Danko Jones. Danko ise küsis, miks nad varem Eestis esinenud ei ole. Kurat, mina ka ei tea, aga parem hilja kui mitte kunagi. Hea, et ära nägin. Võin kohe öelda, et kõik bändid - va. HU? - meeldisid mulle kohe väga. Loodan, et keegi ei solvu, kuid HU? ei ole lihtsalt minu maitse.

Teisel päeval sadas vihma. Lava ette kobisin ainult Pitchshifteri pärast. Plaan oli ka Black Lipsi vaatama minna, kuid see ei õnnestunud. Pilti sita ilma pärast ka ei teinud. Polnud tahtmist oma pisikest digikat ikka märjaks teha. Kahetsen, sügavalt kahetsen.

Pidasime ka Hixi sünnat. Oli selline vanakooli sünnipäev. Meil olid telgi laes õhupallid ja kartulisalatit ning Napoleoni kooki sai. Siinkohal tänaks kohalikku AjaO-d, kes festivali ajal pidi saama teise aastakasumi :) See pole muidugi sugugi üllatav.