Natuke naabritest

Kõik peaksid juba teadma, et ma elan üpriski looduskaunis kohas. Enamasti on tore vaadata, kuidas kits või jänes köögiakna all rohtu sööb, aga see pole ainult lust ja lillepidu. Talvel tegi üks tegelane meil ikka pahandust ka. Siiski, enamasti saame kõik rahumeelselt koos elatud.

Kui keegi arvab, et maal - kuigi ega me nüüd nii päris maal ka ela - on rahu ja vaikus, siis te eksite. Praegu teevad kõige suuremat lärmi kõrvukrätsu pojad, kes öösiti süüa manguvad. Kevadel kraakles kakk varestega, et nende vana pesa õue peal üle võtta. Kakupaar võitis ning varesepere kolis kastani otsa. Ega me enne päris täpselt aru saanudki, milles asi, kui kakulapsed kuuse otsas piiksuma ja ringi kakerdama hakkasid. Praeguseks on nad küll otsaga lepikusse jõudnud, aga kisa on kuulda ikka.

Kakupere tegemiste jälgimise tähe all ongi meie suvi tegelikult kulgenud. Pesast lahkus kaks poega, aga neid oli vähemalt neli. Neid võis ka rohkem olla, aga nelja me teame, sest ühe pooleldi söödud laip visati mingi aeg pesast välja ning mõned päevad hiljem paistis kahe suurema vahelt üks väiksem tegelane. Arvatavasti söödi ka tema ära, sest rohkem me teda näinud ega kuulnud pole. 

Küll aga oleme näinud rebast, kes tihtipeale õue pealt läbi jalutab. See ajab närvi nii meie koera kui ka toas oleva kassi. Viimane jookseb aknalt aknale ja uriseb. Kitsede peale ta niimoodi ei urise, aga rebase pärast küll. Arvatavasti ajaks Timmu teda taga ka, kui vaid saaks. 

... as if to say spring will be a little slow to start

The tea that's brewed too strong

Oh kuidas mulle meeldib see talvine ilm, mis meil viimased paar päeva olnud on. Kahjuks tundub, et see jääb üürikeseks ning taas tuleb sula. Vähemalt selline olevat prognoos. Tundub, et selline ilm meeldib ka meie kutsadele. Või meeldib neile lihtsalt mult nõuda, et ma nad välja jooksma laseksin... Igatahes käisime jalutamas ning daamid otsisid aiast viimaseid õunu. Nad on ikka päris napakad, kraabivad vähest lund ja näksivad külmunud õunu.

Mina mängisin vahepeal aga paparatsot ning sain päris suure staari kätte. Võite ise altpoolt vaadata. Siis aga hakkasid mul sõrmed külmetama ja meie jalutuskäik pidigi lõppema. No ilus on küll, aga natuke külm ikka ka. Seega tuligi tuppa jõudes teed teha. Mul õnnestus tee natuke kange teha. Teist päeva järjest. Värskes õhus viibimine on kahjulik.

Nüüd ma siis joongi oma veidi liiga kanget teed ja kuulan jõulumuusikat. Mul on ikka igav elu, millestki huvitavast kirjutada pole. Istun ja ootan, et ahjus olev kana ilusti küpseks. Varsti tuleb tööle minna ja siis ongi päev õhtus. Niisama vaikselt nagu enne lumi langes...

talvine kevad

Lilled õitsevad ka vaatamata lumele.

No, I won't forget that I'm a country girl

Juhul, kui mõni veel aru pole saanud, siis elan ma talus. Ilusas looduslähedases kohas linna külje all. Lähimad naabrid on paarisaja meetri kaugusel. Julgelt võib väita, et ma olen läbi ja lõhki maatüdruk.

Minu suve juurde kuuluvad metsmaasikad ja muulukad, lambakarjas käimine, heinategu, pääsupoegade sirgumine, peenarde rohimine. Sekka ka mitmete kiletiivaliste tapmine, aga see kuulub igaühe suve juurde. Vähemalt ma arvan nii.

Viimased paar päeva olen palju aega kadakate vahel veetnud. Nimelt ei pea meie lambaid see okastraataed ning neil tuleb silma peal hoida, et nad kuhugi paha peale ei lähe. Põõsaste vahel on rahulik istuda ja lambad söövad siis ka palju rohkem, kui sa nende läheduses oled. Nagu kavatseksid sa nende eest rohu ära süüa. Täna õnnestus kotkast näha. Too tiirutas kadakate kohal nii rahulikult nagu polekski seal inimest olnud. Nojah, tavaliselt ei olegi. Tegi paar tiiru ja kadus mere poole.

Käisin täna ka vanades maasikakorjamiskohtades vaatamas, kuidas tänavu lood on. Enamus kohti kasvab iga aastaga üha rohkem rohtu ning maasikaid jääb aina vähemaks. See-eest leidsin palju muulukaid. Suured, küpsed muulukad. Muulukad kasvavadki kuivade ilmadega paremini kui maasikad. Kuigi tehniliselt on ka nende näol tegu maasikatega. Tore nostalgia tuli kohe peale, kui sai vanu lapsepõlvest tuttavaid radu tallatud ja ühelt marjaplatsilt teisele mindud. Ega tihti enam selle jaoks aega ole ju.

külalised köögiakna taga

Väga tore on vaadata hommikul köögiaknast välja ja näha täiesti ootamatuid külalis. No tegelikult pole nad enam ammu ootamatud. Jänesed ja rebased on juba tavaliseks saanud. Tihased ja leevikesed ka. Eriti just tihased, sest akna nurgas on nende jaoks pekk pandud. Nüüd siis näeb jälle kitsi. Vahepeal olid nad kadunud, aga ka see on tavaline. Igal aastal lähevad nad mõneks ajaks kaugemale, tihedamasse metsa.

Like a tombstone in a snowstorm

My heart beats in sync with the nature.
I wait for the coldest winter.
I am the Snow Soul...

Mõned minutid tagasi käis sahk teed lumest puhtaks lükkamas. Väga tore, et lõpuks selleni jõuti. Üldse polnud tore neli korda 80 sentimeetri kõrgustes hangedes sumada. Õnneks seda kõigest kuskil 90 meetrit. Edaspidi oli natuke lihtsam käia juba, sest seal olid autod ikka sõitnud ja ega suurte majade juurers palju tuisanud olnudki. Võib-olla hoovis on hanged.

Kõige rohkem kannatasid meie kutsukesed, sest hommikuks ei saanud Donna isegi kuudist välja enam. Pildil on tema lahter vasakul. Ei usukski, et hommikuks nii suur hang ka tema poole peal oli, aga oli. Bellal oli hang küll aias, aga ta sai siiski kuudist välja. Tegelikult pole kummalgi häda midagi, sest nad mõlemad armastavad lund.

Päris mõnus oli öösel tuule lõõtsumist kuulates uinuda. Vahepeal seinad ikka nagisesid nii ägedalt, et lausa ime, et need veel püsti seisavad. Õnneks oli hommikuks sadu lakanud ning see tuul üksi ei olnud meie jaoks mingi takistus. Allpool mõned päris ilusad talvepildid. Kahel viimasel tundub kõik nii rahulik ja vaikne, kuigi tuul veel ikka puhus. 

Remember September...

When autumn weather
Turns the leaves to flame
One hasn't got the time for the waiting game

Ride with the cold autumn winds...

Autumn winds
Blowing outside the window as I look around the room

September on kuidagi kiiresti läinud. Teisest küljest on see jällegi kuidagi veninud. Ma ei teagi, kas selline asi üldse võimalik on.

Külm on...nagu ikka...siin majas ei olegi vist kunagi piisavalt soe. No olgu, ainult suvel oli. Praegu tundub, et isegi väljas on soojem kui toas. Ahju kütmisest pole eriti kasu, sest ahi läheb soojaks, tuba mitte. Sealaudas on ka soojem kui selles vanas saras. 

Parema meelega vedeleks voodis teki all ja jooks meega teed. Ausõna, teki all oli vähemalt soe. Samas tuleb ikkagi voodist välja ronida, sest tuleb õppida ja muid asju teha. Kuigi ega eriti meeldiv ole õppida, kui varbad külmetavad ja sõrmed lillad. Kui juba praegu nii külm on, siis mis veel talvel saab? Külmume kõik surnuks? Kuigi umbrohi ei hävine...

When the leaves fall sadly down
When the autumn winds are blowing
They don't feel sad because they know
A new life comes at springtime's dawning

Miks on alati nii, et suve lõppedes hakkab kohe külm? Miks ei võiks soe ilm kauem püsida? Miks?

Tehke keegi mulle veel teed...

Just embrace what's everywhere.

Oh what a night is tonight
I think I'm ready to fight
Now that my broken bones all have been healed
I think I'm starting to feel

Kuna eelnevad päevad on kõik olnud ilusad päikesepaistelised, siis oli vaja teha heina. Kuna täna sadas vihma, siis lõppes tänasega orjapõli...vähemalt mõneks ajaks. Pole vaja enam kõrvetava päikese käes lolli mängida ning kõigile demonstreerida, et tegelikult olen mina Liivimaa parim riisuja. Loomulikult on asi nii ka ilma demonstreerimata ;) 

Nagu ikka, ei möödunud tööpäevad ilma vigastusteta. Reedel hammustas mind mingi räige putukas - neid hammustajaid oli ikka rohkem, kuid ühe hammustused olid kohutavad. Siiamaani on need ilusti-kenasti näha. Mingil imelikul põhjusel hakkas mu põlv, kus 2 hammustusjälge, hiljem hullult valutama. Valutas veel terve eilse päevagi. Eile õnnestus mul end rohutüükaga vigastada. Tore auk suure varba juures. Juhhei! Peale selle hakkas väikese sõrme pealt nahk maha tulema. Kõige hullemaks vigastuseks võib vist aga pidada seda, et mingist hetkest alates lakkas mu mõistus töötamast ning suust tuli ainult lolli iba, mida ise ka kuulata ei suudaks. Kõik kuulasid ja naersid...ei tea, kas see tuli sellest, et kõik olime enamuse ajast päikese käes veetnud?

Tegelikult pole see asi nii hull midagi. Täna on kõik juba korras. Mõistus töötab jälle nii nagu peab.

Päikeseloojangud on ilusad olnud. Kõige ilusam oli vist täna, aga mul ei olnud kaamerat käepärast. Ja ärge laske end pildil eksitada, tegelikult ei olnud väljas nii pime midagi :) 

Mosquito, mosquito
Buzzing around
Landing on my knee
How can I truly be angry with you?
All you want is to be part of me

Mis värvi on Timmu silmad?

There's something in your style
In the sun
You turned into the wind and took all my surprise
And like a million eyes on me, on me, on me

My guitar and old blue jeans ehk Catwalk No. 7

Olgu, tunnistan, tegu on mu õe kitarriga...mida ta maha tahab müüa, nii et võtke ühendust, kui soovi on ;) 

Grilled pussy?

Ma ei suutnud vastu panna kiusatusele fotogeenilisest kutsast üks pilt teha.

Kata jalutamas vastu päikeseloojangule...olgu, mitte just päris, aga peaaegu.

Sellega võib nädala siis lõppenuks lugeda. Päris lõbus oli...võib-olla kordab kunagi veel.

Pardid!

Me avastasime, et aias ühe õunapuu otsas on sinikaeltel pesa. Tegu on vana varesepesaga. Nad ehitasid selle eelmisel aastal, aga seal pesal ei olnud siis kedagi. Nüüd on pardid selle hõivanud.

Ema ei tahtnud sugugi uskuda, et partidel puu otsas pesa on. Vanaema oli juba ühel hommikul öelnud, et part lendas puu otsa. Ema oli vaatama läinud ning nägi parti ploomipuude all tatsamas.

Täna ronis Silver puu otsa ja pardimamma pistis lendu. Seepeale ronis ema ka puu otsa, et asjas ikka veenduda. Ma andsin talle kaamera ka, et ta siis seal olles pilti ka juba teeks. Pilt on siinsamas kõrval, nii et vaadake.

Kolm muna on pesas, aga kahe muna koored on puude all maas. Arvatavasti on varesel õnnestunud kaks muna juba kätte saada. Loodan, et pardimamma pesa pealt rohkem jalga ei lase. Samas üritame sellel lollakal varesel (Meil on erinevad varesed siin. Igaühel oma iseloom.) silma peal hoida.

Eks siis saate mingi aeg ka update'i partide tegemiste kohta. Loodetavasti saab sellest pesal istumisest ka asja ning nad ei pea tänavu lastetuks jääma.