laupäev, 9. juuli 2011

No, I won't forget that I'm a country girl

Juhul, kui mõni veel aru pole saanud, siis elan ma talus. Ilusas looduslähedases kohas linna külje all. Lähimad naabrid on paarisaja meetri kaugusel. Julgelt võib väita, et ma olen läbi ja lõhki maatüdruk.

Minu suve juurde kuuluvad metsmaasikad ja muulukad, lambakarjas käimine, heinategu, pääsupoegade sirgumine, peenarde rohimine. Sekka ka mitmete kiletiivaliste tapmine, aga see kuulub igaühe suve juurde. Vähemalt ma arvan nii.

Viimased paar päeva olen palju aega kadakate vahel veetnud. Nimelt ei pea meie lambaid see okastraataed ning neil tuleb silma peal hoida, et nad kuhugi paha peale ei lähe. Põõsaste vahel on rahulik istuda ja lambad söövad siis ka palju rohkem, kui sa nende läheduses oled. Nagu kavatseksid sa nende eest rohu ära süüa. Täna õnnestus kotkast näha. Too tiirutas kadakate kohal nii rahulikult nagu polekski seal inimest olnud. Nojah, tavaliselt ei olegi. Tegi paar tiiru ja kadus mere poole.

Käisin täna ka vanades maasikakorjamiskohtades vaatamas, kuidas tänavu lood on. Enamus kohti kasvab iga aastaga üha rohkem rohtu ning maasikaid jääb aina vähemaks. See-eest leidsin palju muulukaid. Suured, küpsed muulukad. Muulukad kasvavadki kuivade ilmadega paremini kui maasikad. Kuigi tehniliselt on ka nende näol tegu maasikatega. Tore nostalgia tuli kohe peale, kui sai vanu lapsepõlvest tuttavaid radu tallatud ja ühelt marjaplatsilt teisele mindud. Ega tihti enam selle jaoks aega ole ju.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar