esmaspäev, 9. detsember 2013

The tea that's brewed too strong

Oh kuidas mulle meeldib see talvine ilm, mis meil viimased paar päeva olnud on. Kahjuks tundub, et see jääb üürikeseks ning taas tuleb sula. Vähemalt selline olevat prognoos. Tundub, et selline ilm meeldib ka meie kutsadele. Või meeldib neile lihtsalt mult nõuda, et ma nad välja jooksma laseksin... Igatahes käisime jalutamas ning daamid otsisid aiast viimaseid õunu. Nad on ikka päris napakad, kraabivad vähest lund ja näksivad külmunud õunu.

Mina mängisin vahepeal aga paparatsot ning sain päris suure staari kätte. Võite ise altpoolt vaadata. Siis aga hakkasid mul sõrmed külmetama ja meie jalutuskäik pidigi lõppema. No ilus on küll, aga natuke külm ikka ka. Seega tuligi tuppa jõudes teed teha. Mul õnnestus tee natuke kange teha. Teist päeva järjest. Värskes õhus viibimine on kahjulik.

Nüüd ma siis joongi oma veidi liiga kanget teed ja kuulan jõulumuusikat. Mul on ikka igav elu, millestki huvitavast kirjutada pole. Istun ja ootan, et ahjus olev kana ilusti küpseks. Varsti tuleb tööle minna ja siis ongi päev õhtus. Niisama vaikselt nagu enne lumi langes...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar