Like a tombstone in a snowstorm

My heart beats in sync with the nature.
I wait for the coldest winter.
I am the Snow Soul...

Mõned minutid tagasi käis sahk teed lumest puhtaks lükkamas. Väga tore, et lõpuks selleni jõuti. Üldse polnud tore neli korda 80 sentimeetri kõrgustes hangedes sumada. Õnneks seda kõigest kuskil 90 meetrit. Edaspidi oli natuke lihtsam käia juba, sest seal olid autod ikka sõitnud ja ega suurte majade juurers palju tuisanud olnudki. Võib-olla hoovis on hanged.

Kõige rohkem kannatasid meie kutsukesed, sest hommikuks ei saanud Donna isegi kuudist välja enam. Pildil on tema lahter vasakul. Ei usukski, et hommikuks nii suur hang ka tema poole peal oli, aga oli. Bellal oli hang küll aias, aga ta sai siiski kuudist välja. Tegelikult pole kummalgi häda midagi, sest nad mõlemad armastavad lund.

Päris mõnus oli öösel tuule lõõtsumist kuulates uinuda. Vahepeal seinad ikka nagisesid nii ägedalt, et lausa ime, et need veel püsti seisavad. Õnneks oli hommikuks sadu lakanud ning see tuul üksi ei olnud meie jaoks mingi takistus. Allpool mõned päris ilusad talvepildid. Kahel viimasel tundub kõik nii rahulik ja vaikne, kuigi tuul veel ikka puhus.