Käisin nädala sees teatris, nagu kultuursed inimesed ikka. Kõik ju teavad juba ammu, et ma kultuurne inimene olen. Viimasest teatrikülastusest oli ka omajagu aega möödas. Provintsis elades ei satu just tihti midagi toredat vaatama ning kohalik kultuurikeskus on ikka midagi muud kui päris teater. Pealegi tuleb vahetevahel kollektiiviga midagi ette võtta ja sel korral saigi siis kambaga pealinna põrutatud.
Vaatamas käisime tükki "Teed juuakse kell viis". (Vana hea The Ladykillers.) Tegu siis kriminaalse komöödiaga, mis mulle isiklikult väga meeldib. Kuigi jah, kriminull ta tegelikult pole, ikka korralik komöödia. Seda tõestasid ka rohked naerupahvakud publiku seas. Kahe vanema proua omavaheline jutuajamine vaheajal ka muidugi, kui üks teisele teatas, et "eks see üks jant ole". Iseenesest võttis see lause kogu asja väga hästi kokku.
Minu lemmiktegelaseks sai Üksraund (Tõnu Kark). No selline natuke totakas mehemürakas, kes on väga heasüdamlik ja kes liiga palju lobiseb. Emale meeldis kõige rohkem Louis Harvey (Ain Lutsepp) kogu oma olemusega. Mainitud tegelased on kaks viiest pangaröövlist, kes vanaproua Wilberforce'i (Ita Ever) välja üüritud toas "proovi teevad". Nimelt on nad väidetavalt pillimehed ning see toob endaga kaasa ka väikese kontserdi. Just see on üks tüki parimaid hetki, minu arvates vähemalt.
Tegelikult sai seda vaatama mindud just Ita Everi pärast. See naine on võrratu. Oma kõrgele eale vaatamata liigub kärmelt, kiiremini kui nii mõnigi noorem inimene. Stseenide vahel on laval päris pime, aga isegi see ei morjenda teda. Trepist alla tuli ka nii, nagu käiks iga päev mööda sedasama treppi. Ja kogu tema miimika. Kui ta peab olema mõtlik, siis on ta seda iga oma keharakuga. Kui ta on šokeeritud, siis on ta seda taas iga oma keharakuga. Lihtsalt võrratu.
Muide, mul on hea meel tõdeda, et publik oli end ikka üles löönud. Mõned teksades meesterahvad jäid küll silma, aga neil olid ka triiksärgid ja pintsakud üll, nii et polnud väga hull. Mina nägin ainult ühte paarikest, kes natuke pead vangutama pani. Mõlemal teksad jalas ning mehel oli lihtsalt T-särk, naisegi top oleks rohkem ööklubisse sobinud. Alati leidub mõni tõrvatilk. Üldmulje aga oli väga viis, eriti vanemad prouad oma rätsepakostüümides.
Lavastuse kohta veel niipalju, et see meeldis isegi mu emale. Talle on väga raske meeldida ning veel raskem on teda naerma ajada. "Teed juuakse kell viis" sai mõlemaga hakkama. Seega plusspunktid tegijatele. Tundub, et tükis pettunud inimesed on oma ootused-lootused liiga kõrgeks ajanud. Mina läksin lihtsalt üht komöödiat vaatama ning sain täpselt seda. Vahel ongi ju meelelahutust vaja, sügavamat sisu leiab rohkem mõnest teisest lavastusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar