Santa Claus Is Comin' To Town

10 põhjust, miks loomad on paremad kui inimesed

1. Loomad ei löö sulle nuga selga. Enamus loomi ei saaks nuga isegi hoida, kui nüüd päris aus olla. Loomad on lihtsalt nii ustavad, et nad ei tee midagi, mis sulle haiget teeks. Nuga seljas on muidugi väga valus.

2. Loomad ei valeta. Tegelikult ei valeta ka väikesed lapsed, aga kes neid ikka kuulab. Loomad ei oska rääkidagi, kuidas nad siis saaksid sulle näkku valetada...Ei saagi, ei taha ka. Loomad on ausad.

3. Loomad ei teeskle. (Kui sa just ei palunud oma koeral surnut mängida.) Loomad ei teeskle, et on su sõbrad - nad lihtsalt ongi seda. Loomad ei teeskle, et sa meeldid neile. Kui sa ikka ei meeldi, saad sellest ka kohe teada. Niimoodi on lihtne elada.

4. Loomad ei karju su peale ilma põhjuseta. Nad ei karjugi. Kui nad teevadki natuke valjemat häält, on see enamasti su hoiatamiseks. Nad ei kuku lõugama, kui sa pole hommikust söönud või telekanalit ei vaheta. Nad ei kisa, kui sa ei ütled. Nad ei karju ainult seepärast, et arvavaksid nagu sa neid muidu ei märkaks.

5. Loomad oskavad lohutada. Kui sa oled kurb, mõistab su lemmikloom seda kohe. Ta tuleb su juurde ja paneb pea su põlvele või ronib sulle sülle. (Oleneb looma suurusest.) See iseenesest on juba rahustav. Inimestega on tihtilugu nii, et nad lihtsalt kaovad ära. Lasevad sul nutta ja kurbusest hulluks minna, sest nad ei oska lihtsalt midagi öelda või teha. Loomad oskavad...

6. Loomad ei nõua sult pidevat koduste tööde tegemist. Neile piisab sellest, et nad saavad süüa ja häda teha. Neile piisab sellest, et sa neile pai teed või nad välja lased. Nad suudavad ka rahus elada, kui sul on masendus ning sa ei viitsi nõusid pesta ega koristada. Neile isegi meeldivad tolmurullid ja mustad. toidujäänuseid täis, nõud kraanikausis ja köögikapil. Must pesu kõlbab neile väga hästi "pesaks" ning peeglil olev kärbsesitt ei ärrita neid põrmugi.

7. Loomad ei ürita sind käsutada. Inimestel on komme "nõu anda". Tegelik eesmärk on aga hoopis see, et sa teeksid seda, mida nemad tahavad ja ütlevad. Inimestel on komme ka otse öelda, et tee seda ja tee toda. Lisamata jääb tavaliselt see, et nad ise ei viitsi seda teha. Loomad ei oska käsutada, nad oskavad sind suunata jalutusrihma või toidukausi juurde. Elementaarsed asjad, mille sa mõnikord unustad, aga hea meelega teed, sest siis on su lemmik õnnelik ja sina ise ka.

8. Loomad ei kritiseeri su välimust, muusikamaitset jne. Nad võtavad sind sellisena nagu sa oled. Neil on täiesti ükskõik, kui sa juuksed kammimata jätad ning terve päeva raskemat muusikat kuulad. Neid ei huvita, et su sukasilm jookseb või et su kingapael lahti on. Neid ei sega sinu klassikalise muusika lembus ega Lady Gaga armastus. Kui sa nende jaoks liiga valjult muusikat kuulad, annavad nad sulle märku, aga lugu vahetada ei palu nad sul kunagi. Neil on ükskõik, kui palju ja mida sa sööd. Nad ei vingu selle kallal, et su soeng või mantel on "nii eelmine hooaeg".

9. Loomad ei hädalda iga kord, kui sa reede õhtul sõpradega välja minemast keeldud. Tegelikult on nemad selle üle isegi rõõmsad. Nagunii on inimesed liiga palju ära ning veedavad liiga vähe aega oma lemmikutega. Nad ei hõõru sulle seda äraütlemist veel nädalaid või kuid nina alla.

10. Sa ei pea endale lemmikut võtma. Võib-olla sulle ei meeldi loomad või sul lihtsalt pole aega. Sel juhul ei pea sa endale lemmiklooma võtma, vaatad ainult loodussaateid ja käid loomaaias. Kui sulle ei meeldi inimesed, siis pead sa neid ikka taluma. Võid üksi elada, aga kuskil puutud nende rõvedate inimestega ikkagi kokku. Ja kui sa üksikuks tahad jääda, siis vaadatakse, et sa oled imelik. Lemmikloom ei pea olema, elukaaslane või abikaasa peab. *insert retarded smiley*

girl anachronism

don't call the doctors
cause they've seen it all before
they'll say just
let
her
crash
and
burn
she'll learn
the attention just encourages her

Seekordne nädala soovitus siis selline.
(See pidi mind iseloomustama. *naerab*)

see no evil, hear no evil, speak no evil

Kolm tarka ahvi. Ahvid on targemad kui inimesed, sest inimestel on nii tore komme kogu kuradi aeg klatšida. Mõnikord käib kolme ahvi juurde ka neljas. Do no evil... Miks on inimestel nii kuradi raske sellistest asjadest kinni pidada?

Vahel on tunne, et olen ainus loll, kes tõesti usub, et mida külvad, seda lõikad. Karma's gonna get you! Tõsiselt. Mille pärast on vaja kogu aeg kõigi kohta halba rääkida ning kõigile halba soovida? Kõik tuleb ringiga tagasi. Lase vabaks! Kui asjadel minna lasta, on elu kergem. Loomulikult on ming aeg, mille jooksul põdeda, aga seda ei saa igavesti teha. Make peace with your past so it won't screw up the present. Kui kogu aeg kõigest kümne küünega kinni hoida, siis läheb elu allamäge. Pealegi on elu liiga lühike, et seda kellegi vihkamise peale kulutada. On paremaidki asju siin ilmas.

Get rid of anything that isn't useful, beautiful or joyful. Seega lendavad prügimäele ka kõik halvad inimesed, sest nad pole mitte mingil juhul ilusad. Õelus ei tee inimest ilusaks, mõelge teie mida tahate. Nii see on ja nii see jääb. Õnneks olen mina endale piisavalt paksu naha kasvatanud, et mind miski eriti ei kõiguta. Vastik on aga olla see kõrvalseisja, kes kogu seda jama taluma peab. Tavaliselt lülitangi end mingi klatši ajal välja. Edasi rääkimine ei ole kunagi isegi mõttesse tulnud. Võib-olla olen ma tõesti imelik...

Ma ei kavatse oma elu ära rikkuda tühistest asjadest kinni hoidmisega või viha ja mineviku külge klammerdumisega. Mis oli, see oli, mis tuleb, see on alles ees. Pealegi tuleb asju positiivsest küljest vaadata ja uskuda, et parim on alles ees. Tavaliselt see nii ongi. Kahjuks peame enne selle parimani jõudmist kannatama ja natuke halvemate asjade/aegadega tegelema. 

----------------------------------
P.S. Kahjuks pean ütlema, et pilt on tegelikult sellest osast, kus naistel gripp oli. Noh, aktuaalne teema või nii.

Petrone Printi kampaania

Kuna ma lausa neelan raamatuid, siis kõik raamatutega seotu köidab kohe mu tähelepanu.

Petrone Print proovib väikest blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleks Sul postitada oma blogis järgmised viis linki:

1) 6. novembril ilmuva Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler

2) Justin Petrone intervjuu KUKUraadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”
3) Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”
4) Meeleolukas meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost

5) Ja kirjastus, kes need raamatud on ilmale toonud ja kust neid netipoest ka osta saab: Petrone Print

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).

Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa –http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo –http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

NB! Kingi saadab kirjastus Sulle tasuta koju Eesti siseselt. Kui soovid saada raamatut välismaale, tuleb Sul postikulud endal tasuda.

before/after i'm dead

Ma pean puhkama. Ma pean magama. Ma pean vähemalt üritama. Kuigi ma pole siiamaani midagi peale üritamise enda arvates teinudki. Söömisest ma parem ei räägigi.

Milles on asi, et ma ei suuda normaalse inimese kombel eksisteerida? Milles on asi, et kõik alati nii sitaks keeruline ja raske peab olema? Öeldakse, et elu ei pea kerge olema. Samas pole ju keegi öelnud, et ta raske peab olema. On siis natukenegi kergemat elu liiga palju palutud?

moon hangs round
a blade over my head
reminds me
what to do before I'm dead

Ma ei karda surma. Enam mitte. Kui ikka oled juba elule tagasi aidatud, siis ei karda sa enam midagi. (Loomulikult välja arvatud siis, kui sul mingid foobiad on.) Tunneli lõpus ei ole valgust. Ausõna ei ole. On ainult pimedus, pilkane pimedus. Vaikus. Tühjus. Mitte midagi pole. Pole tunnelitki, on vaid pimedus. Valgus on siis, kui sa silmad uuesti avad ja mõistad, et midagi juhtus. Mitte kunagi ei saa sulle aga täpselt selgeks see, mis juhtus.

Nad ütlevad, et sa olid läinud. Nad ütlevad, et oligi kõik. Nad ütlevad, et sündis ime. Isegi surm ei tahtnud mind. Sülitas mu välja nagu näritud nätsu. Mina ei saanud loomulikult sittagi aru. Tahtsin ainult koju. Kahjuks aga järgnesid uuringud. Seejärel uued uuringud, veel uuringuid. Müsteerium, mis siiamaani lahendamata on. Keegi ei tea, mis juhtus. Miks peaks üks 6aastane tüdruk mõneks hetkeks surema?

Ainus, milles ma kindel olen, on see, et peale seda polnud mind enam olemas. Vähemalt mitte sellise rõõmsameelse lapsena nagu enne. Peale seda oli väike vanainimene. Kas mulle anti teine võimalus? (Nojah, praegusel hetkel naudin ma sel juhul oma kolmandat võimalust.) Peale seda hakkasin ma haiglaid vihkama. Kahjuks olen pidanud nendes asutustes nii palju aega veetma, et ainuüksi sellele mõeldes läheb süda pahaks.

Mäletan, et kunagi küsisin emalt, mis juhtub pärast surma. Seepeale andis ema mulle banaani ning ütles, et lollustega pole lapsel vaja oma pead vaevata. Peale seda pole ma oma emalt suurt midagi küsinud. Ma ei hakka teda lollustega vaevama. Ma mõistan, et tal pole vastuseid. Seepärast ei pea aga kõike kohe lolluseks tembeldama. Võiks oma ajurakke veidi kulutada ning mõelda. Mõelda, mõelda, mõelda. Kasvõi oma seisukohti jagada. Isegi seda, et ta näiteks ei usu teispoolsusesse või mida iganes. Või ta lihtsalt kardab? Ise on ta oma elus 3 korral vaimu näinud, nii et mingisugune arvamus peab tal ju olema.

Miks oleme me nii arad, et ei avalda oma arvamust? Miks oleme me nii arad, et ei julge tunnistada, et me mõtleme? Mõtleme paljudest asjadest, aga ei räägi neist. Me kõik mõtleme vahetevahel ju surmale. Miks me sellest siis ei räägi? Miks me ei aruta kellegagi asju läbi? Miks me ei arutle? Miks me ei arutle surma ja surnute riigi üle? Nojah, usust rääkides minnakse alati vaidlema, ju on sama ka surmast rääkimise puhul. Aga miks peaksime me üldse vaidlema? Kas tõesti on nii raske mõista, et sõber, pereliige või kes iganes mõtleb teisiti? Me ei pea teise mõtteid ja arvamust kohe vaenlasena võtma. Sedasi jääks paljud konfliktid üldse olemata. Me ei tohiks kohe kaitsepositsioonile asuda. Kergem oleks lihtsalt teisi kuulata ilma eelarvamusteta. Üks usub uuestisündi, teine sellesse, et kõik hinged lähevad taevasse ega naase enam iial maa peale. Ja siis? Seepärast ei pea kohe vaidlema hakkama ning karvupidi kokku minema.

Sama põhimõte kehtib kõige puhul. Äkki nõustuks sellega, et teistel on omad arvamused, omad arusaamad, omad mõtted? Ei ole nii, et see, mis on mulle hea, on hea ka sulle või naabrinaisele. Veel vähem pruugib see hea tunduda sellele härrale vastasmaja kolmandalt korruselt jne. Kas raske on aksepteerida seda, et me kõik mõtleme isemoodi? Minu mõttemaailm toimib suhteliselt imelikult. Seostan päris imelikke asju omavahel, aga kui te küsiksite, siis võiksin ma teile lihtsalt selle seose ära seletada. Pole vaja mulle ütlema tulla, et ma olen ikka jumala imelik. Võib-olla on see ütleja ise imelik...

On asju mida me ei mõista. Teised inimesed on üks neist. Me ei mõista isegi iseend. Sellest pole ju midagi. Tuleb lihtsalt asjadega leppida nii nagu nad on. Kõike ja kõiki ei saa muuta. Muuta saame ainult iseend, aga seda ka ainult siis, kui me muutusteks võimelised oleme. Mina ei suuda veel muutuda. Mulle meeldib katki olla. Ma olen sellega harjunud. See on minu comfort zone. Kas ma tahan midagi muud? Tegelikult küll. Ma tahan olla normaalne. Normaalne on aga suhteline mõiste. Mis on normaalne? Kes on normaalne? Kas üldse ongi sellist asja nagu normaalne?

Mina olen mina. Tema on tema. Me ei ole kumbki normaalsed. Või just olemegi mõlemad seda? Ta kisub mu vahel sellest kestast välja. Alguses ma vihkasin seda, nüüd aga armastan. Me kõik vajame ju vaheldust.

to see you
to touch you
to feel you
to tell you

Alati jõuavad mu mõtted temani. Ta käskis mul puhata. Ma lubasin, et üritan. Ta keelas üritada, vaid puhata. Ma naersin. Ta pani mu naerma ühel kõige sitemal päeval mu elus. Ma olen kindel, et neid päevi tuleb veel. Ta tõi mu maa peale tagasi. Ma pole enam kusagil kaugel. Ma ei kao ära. Ma olen praeguses hetkes ja mõistan, mis mu ümber ja peas toimub. Ma tean, et pean puhkama, aga kardan, et mu organism ei nõustu taas minuga.

Ma suudan mõelda. Olen suutnud lõpuks endale kõiki oma vigu ja probleeme tunnistada. Kõik kasvas lihtsalt üle pea. Nüüd tuleb kõik jälle heaks teha. See tähendab seda, et on aeg lõpuks enda vastu hea olla. Alati olen ma teistele olemas. Minul pole aga kellegi õla najal nutta. Alati annan ma nõu. Alati kuulan ma ära. Alati ütlen ma midagi õiget õigel ajal. Alati. Enda vastu olen aga halb. Nii sitasti ei tohiks keegi ühegi inimesega käituda, veel vähem iseendaga.

Alustuseks pean puhkama. Ma pean magama. Ma pean vähemalt üritama.

song to slit your wrists by

Distortion
Out of phase
Washes over my sour face



This songs to slit
Your wrist by
This song might have a twist
This songs to slit
Your wrist by
This songs my goodbye kiss

See on lihtsalt nii hea lugu :)

If I put faith in medication

Keegi seal üleval vist vihkab mind. Muidu poleks ma pidanud nii jubeda ilmaga kusagile minema. Mulle arstid meeldivad. Nii tore, et ma oma perearsti nii mõnestki tuttavast rohkem näen. Veel rohkem meeldib mulle see, et kogu mu raha ravimite peale läheb. Apteegis vaadatakse mind ka juba veidi imelikult. Kui ma veel korra sinna minema peaks, siis oleks see nagunii selline "jälle see siin" nägu. Nojah, mis mina sinna parata saan.

Kapipealne on ilusasti ravimikarpe täis. Mõni külaline võib selle pildi peale sita püksi ehmatada. Hea, et mul külalisi ei käi :) Bussi oodates lugesin tähelepanelikult pakendi infolehte. Ootasin peatuses oma 10 minutit. Enne seda tegin poes aega parajaks, aga ma ei suutnud seal riiulite vahel kaua siiberdada. Kuidagi imelik hakkas. Süümekad sellest, et ma midagi ei ostnud?

Tehti EKG, võeti vereproov, pandi röntgenisse aeg. Ma jumaldan selliseid asju. Ma olen nii palju kiiritada saanud, et ei tahaks nagu enam :P Aga kes see ikka minu arvamust küsib? Kui arst ütleb, et teeme kopsudest röntgenpildi, siis järelikult on seda ka vaja. Kes olen mina, et arsti arvamuses kahelda? Mina olen ju kõigest loll patsient, kes apteeki minnes vihaseks saab. Eriti veel siis, kui välja on kirjutatud 30 tabletti, aga ravimit on ainult 20 tabletti karbis. Seega tuleb osta 2 karpi, mis on ju kallim.

Tegelikult võiks keegi mulle rahusteid kirjutada :P Mul oleks neid vist vaja. Vana hea palderjan on minusuguse närvipuntra jaoks veidikene lahja. Kangemat tahaks... Kõlab imelikult, või mis? Nagu mingi meeleheitel koduperenaine. Oh jah, tahaksin tegelikult rahus elada ilma pidevalt tablette neelamata. Ja arsti juures käiks korra või paar aastas niisama kontrollis. Tore oleks iga kord kuulda, et olen terve. Kahjuks on kord juba nii, et ma pole kunagi terve. Kogu aeg olen selline põdurakene olnud.

some tea for my strange Emily

Lubasin pilte kingitus(t)est, seega peate te ka need pildid saama. Midagi muud üle ju ei jää. Raamatutega jäin ma igati rahule. Arvestades seda, et Emily raamatut ma ka tahtsin. Olin vaikselt juba väikest tripi raamatupoodidesse plaanimas :P Teine raamat on aga ideaalne pildiraamat. Seda loen ja näitan ma kunagi oma lastele ;)

Teekann, minu oma teekann. Päriselt minu :D Loomulikult saab sellest minu teepidude pärl. (Naerge nüüd, sest ma ise naeran.) Nüüd tuleb üks korralik serviis muretseda, sest see pisike punane (imearmsate valgete täppidega) sobib rohkem lastele. Samas, kes ei tahaks end lapsena tunda vahel :P

Ei, ma ei ole siiamaani neid teesid proovinud. Küll ma proovin, mul aega ju on. On ju? Tegelikult ei saa ju keegi meist selles kindel olla. Arvestades minu vedamist, võin ma homme vabalt surma saada. Jään näiteks auto alla. Õnnetusi ju juhtub.

Võib-olla homme õnnistan oma kannu sisse. Mul on hakanud üle viskama tassitäie kaupa tee tegemine. Teeks korraga ühe suurema laari valmis ja siis kaaniks. Oi kuidas kaaniks. Olen ikkagi ju teesõltlane.

Tere, mina olen Triin... ma olen teesõltlane. Probleemi tunnistamine on ju esimene samm? Olen tee vastu võimetu midagi ette võtma (välja arvatud selle joomine) ning see muudab mu elu väljakannatamatuks. (seda paska ei usu ma ju ise ka xD) Teine samm on kõrgema võimu tunnistamine. See kõrgem võim peaks taastama mõistuse. Tunnistan ausalt, et kui 12 sammu programm jõuab Jumalani, lasen mina jalga. Seega loodan, et kui keegi kuskil Anonüümsed Teejoodikud Teehoolikud moodustab, siis seda meest (või naist, kurat seda teab) asjasse ei segata. Kõik ei ole usklikud (ega ka ateistid).

of course some medication would be wise

Mul on mõned karbitäied rohtusid nüüd. Antibiootikume kirjutati. Loomulikult meeldib mulle neid tabletikesi kogu aeg krõbistada. Kellele ei meeldiks...

Köha jaoks ostsin mingid lahustuvad tabletid. Mulle meeldib tavaliselt nende vees lahustumist vaadata. Olen jah imelik, mis siis. Kuigi ma arvan, et see meeldib tegelikult paljudele.

Timmu elab sõna otseses mõttes mu kaela peal. Päris raske on tegelikult :) Aevastab ja siis jälle sikutab juustest jne jne jne. Väike elukas.

Käisin isegi raamatukogus ära. Poes käisin ka, ostsin uued tennised. Üks kolmandik rahakotis olnud rahast läks aga rohtude peale. Hea, et seda seal rahakotis üldse oli. Pärast pidin pool tundi bussi ootama. Ma kujutan ette, et võisin nii mõnegi ära hirmutada. Surnukahvatu tütarlaps musta mütsiga. Ma nagunii nägin välja selline, et kukun kohe kokku. Tunne oli ka selline. Ärkasin, tormasin bussi peale ning siis töllerdasin veel linnas ringi. Polnud midagi söönud ega joonud. Bussipeatuse poole minnes oli küll tunne, et kohe-kohe läheb pilt taskusse. Linnatänaval minestamine on loomulikult see kõige parem idee. Ma kujutan ette, et oleksin ilusti-kenasti kiirabis lõpetanud. See veel puudu...

Istusin peatuses ja vaatasin inimesi. Väljas on nii kuradi külm ja kohutav tuul tekitas tunde, et kohe lendan minema. Pakkuge, mida ma nägin. Naisi miniseelikutes ja lühikestes jakikestes. No tule taevas appi! Nii loll ei saa ju olla! Ei no, tegelikult saab, aga seda on raske uskuda. Ja veel küpses eas!! Mina käin juba pikemat aega mütsiga ning õhtupoolikul välja minnes on ka kindad käes. Olen mina imelik või on teised?

P.S. Ma ei saa sellest enam üle...

saage tuttavaks!

See on Prints Tiny Tim ehk lühidalt Timmu.

Loomaarst ütles, et Timmul võivad ussid olla. Ussirohu andmine aga ei läinud nii libedalt, kui arvata võiks. Tegelikult ei läinud see kohe üldse. Eks me proovi siis uuesti.

Talle meeldib millegipärast ikka kohe väga arvuti juures magada. Päeval magas isegi klaviatuuri peal. Seepärast otsustasin isegi msn-ist välja logida. Ma poleks nagunii kellegagi rääkida saanud :D

Kata on nagu kuri võõrasema, aga ta ei tule selle rolliga hästi toime. See tähendab, et ta polegi nii kuri, kui alguses arvasime. Eks ole asi ainult ajas, mis kiisudel teineteisega harjumiseks kulub. Timmu oli täna küll tähtsust täis ning otsustas Katat uudistama minna. Päeva lõpuks oli üks öökapil ja teine voodi otsa peal. Niimoodi vaadati siis tõtt. Praegu magatakse küll erinevates tubades, aga kui ma magama lähen, võtan selle väikese siit laua pealt ka kaasa :P

why can't i be normal?

Külmavärinad, järelikult on külm. Eks ju? Nutta tahaks, sitaks nutta tahaks. Lihtsalt lahinal nutta, et pisarad kõik selle sita ära uhuks. Selle sita, mida ma eluks nimetan. Või õigemini teised nimetavad.

Ma ei tea, kuidas ma suutsin terve tänase päeva nii kuradi perse keerata. Tegelikult ma vist isegi tean. Mul on eriline anne. Ma suudan ka kõige ilusama päeva täielikuks pasaks muuta. Õnneks sel korral oli päev juba algusest saadik jama. Polegi vaja end väga palju süüdistada.

Mingil imelikul kombel teen ma muudkui asju, mis mulle kohe kuidagi kasulikud olla ei saa. Kõige kohutavam selle juures on vist tõsiasi, et ma tunnen end veel selle juures üpris hästi. Eriti neid asju tehes. Peale seda aga hiilib vaikselt ligi häbi ja seejärel süütunne. Kuradi mõrrad! Minu poolest võiksid nad vabalt olemata olla.

Kui inimesed mu toitumisharjumusi kõrvalt vaataksid, siis enamus saaksid vist krambid. Jah, asi on nii hull, aga ma ei saa sinna midagi parata. Kui hommikul peale müslibatooni või tassitäie rohelise tee midagi sisse ei lähe, siis ei saa ju ennast sundida. Minu portsjonid on teiste omadega võrreldes üliväikesed, aga ikkagi lõpetan ma alati viimasena söömise. Nokin seal taldrikus nagu vares sitahunniku otsas. Mõni saaks kreepsu, kui teaks, et ma ei armasta suhkrut ega üldse magusat. (Jah, need müslibatoonid pole õnneks nii magusad.)

Kujutage ette, kui noormees mulle kommikarbi saadaks, siis mina saadaks selle tagasi. Juurde lisaksin loomulikult, et ma ei armasta magusat, šokolaad teeb mu naha jubedaks (mis ei ole tegelikult tõsi) või et ma ei taha inimest, kes mu paksuks sööta tahab. Midagi jubedamat ei saakski vist enam olla. (Tegelikult saab ikka küll.)

Mulle ei tasu ka lilli kinkida. Mida ma ikka nende laipadega peale hakkan? Ning potililledega on nii, et ma tapaksin nad nagunii oma egoismi ja hoolimatusega ära. Egoismi? Täitsa perses. Oleks ma natukenegi egoistlikum, ei saaks kõik mulle niimoodi pähe istuda. Mu elu oleks siis vist lill...

Samas olen ma liiga hea ning tulen kõigile vastu. Teen seda ja teen toda. Aitan üht ja aitan teist, aga see ei tähenda, et mind aidataks. Millegipärast on enamus mu ümber võtjad ja mina olen siis see loll andja. Muudkui annan ja annan ja annan mitte midagi vastu saamata. Ega ma tegelikult ootagi palju. Kuigi võib-olla on mõni abikäsi või toetav sõna tõesti liiga palju palutud.

and their eulogies sang me to sleep

Like a lullaby to the cradle is the eulogy to the casket
All my flaws swept under the table
To grieve the porcelain doll that was me

pills, demons etc.

Kas aspiriini ja paratsetamooli miksimine on hea idee? Või köhasiirupi joomine otse pudelist? Kusjuures ma ei teadnudki, et meil köhasiirupit on, aga ma leidsin selle külmkapist. Kõlbab oktoobrikuuni, seega kõik on korras :)

Te oleksite pidanud mu hommikusööki nägema. Ma ei suutnud eriti süüa, seega sõin pool kurki. Hahaha, ma olen ikka hädine. Peale selle võtsin 2 paratsetamooli ning jõin köhasiirupit. I'm so fucking weird... Kuna arseeni ega viina pole (rääkimata konnadest), siis lepin ma sellega, mis mul on.

Magada ei saa ma muide enam peaaegu üldse. Unemaailm on mingi teine reaalsus, kuhu mind ei lubata. Huvitav, kelle kuradi ma nii välja vihastasin? Asi pole selles, et mina und ei vaja. Asi on selles, et uni mind ei vaja... Võib-olla see peotäite viisi tablettide söömine ka kasuks ei tule.

purge

Oma enesetunde parandamiseks kuulan ma sellist muusikat :) See on ka nädala soovitus.



Nii kuradi hea :D

beatcrusher

Yeahh beating in my head.
Yeahh beating in your head.
Yeahh probing the wire-frame.
Yeahh feeling the same pain.

Seekordne nädala soovitus on siis Dope Stars Inc.'i lugu "Beatcrusher". Miski selles bändis on sõltuvusttekitav. Ma pean nüüd veel välja mõtlema, mis nimelt.

ring of fire

Kuna mulle meeldib Johnny Cash. Kuidas saakski mitte meeldida?

going down

Mis mul öelda on? Mitte midagi peale selle, et see on nädala soovitus.

Enjoy!

ameerika autod ja mina

Peale kahte magamata ööd oli mõnus kell kuus hommikul voodisse kukkuda ning siis 5 tundi magada. Need viis tundi tundusid igavikuna.

Samas ei saa ma siiamaani aru, miks ma üritustelt alati kehavigastustega naasen. Näidati ju ainult ilusaid ameerika autosid ja tehti head eesti muusikat. Kõige toredam on muidugi see, et mul õnnestus oma sõrm veidi ära põletada. See on juba pikem jutt, aga pikk jutt on sitt jutt. Vähemalt ei läinud mul nii viletsasti nagu sellel tüübil, kelle käe mu õde katki hammustas :D Mina ei tea, miks ta seda tegi, aga tagajärge ma nägin. Hiljem otsisime plaastrit ning tüüp sai selle mingitelt abivalmis soomlastelt.

Loomulikult oli tore vaadata laagris kakerdavaid joodikuid, kes oma pudeleid maha pillasid. Kuna reaktsioonikiirus andis neil ikka sellises konditsioonis soovida, siis voolas pool kallist märjukesest maha :)

Lapsed loopisid friikartuleid ja mängisid veega, kuni mõni mees kraani kinni keeras ja voolikust enam vett ei tulnud. Väikemeestele olid telefoninumbrid käte peale kirjutatud, sest issid pidid laagris olema. Meile teadustati valjul häälel, et nad võivad igal pool olla ja et nad võivad ka kadunud olla :) Ühesõnaga oli kõik lubatud.

Mingil hetkel avastasin ma Ultima Thulet kuulates enda kõrval kana. See kana kukkus veel mu pead nokkima. Olgu, tegu oli lihtsalt mütsiga, aga mina ei suutnud enam tõsiseks jääda.

Nii mõnigi ei uskunud, et me Tixiga õed oleme. Samas ütlesid paar tükki kohe, et me oleme õed. Tehke nüüd siis selgeks, kuidas see inimaju töötab.

Kui ma pildimajandusega mingi aeg ühele pole saan, siis näete ehk pilte ka. Mõnele sai lubatud, et laen pildid MySpace'i. Nojah, neid pilte ikka on x)

Roosamanna udukogu

Hägune udukogu, milles ei kehti reeglid
Kuldsed raamid, milles purunenud peeglid
Valus igatsus, mis on kasvanud suureks
suuremaks kui õhkõrn elu

Piirid kadusid... või pole neid kunagi olnudki?
Inimesed, keda tegelikult siin polnudki
Magus valu, mis on paisunud suureks
suuremaks kui igaõhtune melu

Unelmad reaalsusega liialt segunesid
Haldjad ja deemonid ellu siginesid
Mälestused, mis on jäänud kaugele
kaugemale kui portselannõud

Veri, higi, pisarad - liiga palju sai neid
Roosamannas tegelikult käidi eri teid
Ühised hetked, mis taandunud kaugele
kaugemale kui armastuse jõud

just another breakdown

I'm falling apart again
And I can't find a way to make amends
And I'm looking in both directions
But it's make believe, it's all pretend

Minu elu... või vähemalt nii nad seda jama kutsuvad. Kõige mõnusam asi kogu maailmas on väike paanikahoog keset ööd. Eriti toredaks teeb selle väike tõsiasi, et mitte keegi kurat ei märganud. Küll mu õel on ikka sügav uni, et edasi nohiseda suutis. Mina ärkan küll iga kord üles, kui ta unes kasvõi sosistab...

My so-called life. Viimasel ajal on see üha rohkem puntraks muutuv... võib-olla on võimalik seda kõike mingi aeg ka lahti harutada. Praegu aga on mul motivatsioonipuudus seda teha. Ma ei viitsi tegeleda kogu selle jamaga, mis mu ümber toimub. Parem oleks vist elada omas mullis ja teisi ignoreerida...

Some of the ugliest things took the longest time to make
And some of the easiest habits are the hardest one's to break
And I'm not asking for value nor the pain but I am asking
For a way out of this lie

Inimene on oma harjumuste ori. Seda peaksid kõik juba teadma. Mina tean. Alati, kui arvan, et olen mõnest lahti saanud, siis tuleb ta taas... ja hullemini. Old habits die hard. Mõni ei kaogi kunagi... kahjuks...

I wonder if the things I did were just to be different
To spare myself of the constant shame of my existence
And I would surely redeem myself in my desperation
Here and now I'll express, my situation

Võib-olla teemegi kõike ainult selleks, et teistest erineda. Selleks, et välja paista. Selleks, et natukenegi seda ihaldatud tähelepanu saada. Selleks, et ennast mitte nähtamatuna tunda. Selleks, et olla inimene. Selleks, et olla keegi, selle asemel et olla mitte keegi... Kahjuks pole tihti üheski meie teost kasu. Ikka on keegi, kes ei märka. Ikka on keegi, kes ei saa aru. Ja see teeb alati haiget, sest need, kes ei märka, on need, kelle tähelepanu me otsime.

I created the Sound of Madness.
Wrote the book on pain.
Somehow I'm still here,
To explain,
That the darkest hour never comes in the night.
You can sleep with a gun.
When you gonna wake up and fight... for yourself?

Ma vihkan inimesi, kes tulevad mulle kurtma, kui kuradi raske neil on ja kui kuradi ebaõiglane see elu nende suhtes on, ise kunagi minu käekäigu kohta aru pärimata. Võib-olla on mul sel hetkel veel sitem ja ma pole õige inimene lohutama? Kas keegi kunagi selle peale ka mõtleb? Mina pean alati kõigi jaoks olemas olema. Mina pean alati tugev olema. Mina pean alati naeratama. Mina pean alati toetama. Mina pean alati lohutama. Mina pean, aga teised ei pea? Mina pean märkama, kui kellelgi on halb olla. Mina pean alati oskama midagi öelda... Argh! Kerige perse ja elage ise oma elusid! Mul on kõrini sellest, et te ise enda eest seista ei oska!!! Mina seda enam ka ei tee... (Jah, see tähendab, et ma ei anna enam kellelegi teie eest peksa.)

How did I get here
And what went wrong
Couldn't handle forgiveness
Now I'm far beyond gone

Võib-olla on see minu elu ülesanne. Olla endaga ummikus, aga aidata teised nende ummikutest välja... Selline jama ajab mind ennastki juba naerma, aga selline mulje jääb. Ma ei saa aga aru, mis kasu minusugusest labiilse närvisüsteemiga debiilikust olla saab. Järjekordne näide, et teoorias oleme me kõik tugevad? Aga praktikas?

My eyes are open wide
And by the way, I made it
Through the day

Ja päevale järgneb öö... Viimasel ajal pole need just kõige paremad olnud. No tegelikult pole seda ka päevad... Tee seda, tee toda. Mine sinna, mine tänna. Alati nii, nagu teised tahavad ja mitte kunagi nii, nagu ma ise tahan. Minu arvamus siin ei loe. Minu vajadused siin ei loe. Minu soovid siin ei loe. Kõige parem oleks vist siit jalga lasta... aga kuhu?

Sometimes goodbye
Is a second chance

See tundub tõele vastavat. Võib-olla oleks ka minu puhul sellest kasu? Siin on mul tunne nagu ma lämbuks. Miks ma teen seda, mida ma teen? Miks nad teevad seda, mida nad teevad? Miks?

The hardest question to answer
Is why

Genius

With me its a religion



If dysfunction is a function,
Then i must be some kind of
Ge--ni--us!!!

Seekordne nädala soovitus. Kuna mul polnud midagi targemat teha, siis istusin aias pingi peal ja kuulasin üha uuesti just seda lugu. Geenius olen, mis muud :)

Koduleht ja MySpace.

finding faith

Myspace

the deadly seven

RAEV
1. Kelle peale sa viimati vihastasid? Selle jobu peale kes öösel veerand tundi lõugas
2. Relv sinu valikul? Tavaliselt see, mis kätte satub... või siis käed ja tihti ka jalad :)

3. Kas sa lööksid vastassoost isikut? Tehtud, korduvalt ja võin iga kell uuesti teha, nii et silm ka ei pilgu

4. Aga samast soost? Loomulikult, üritan ainult mitte ninaluud murda
5. Kes viimati su peale vihane oli? Seda tuleks küsida mind ümbritsevate inimeste käest
6. Mis vihastab sind kõige enam välja? Absoluutselt kõik võib seda teha, oleneb päevast
7. Kas pead pikalt viha või mitte? Tavaliselt mitte, kuid on seda ka ette tulnud

LAISKUS

1. Mida sa peaksid iga päev tegema, aga pole tegelikult päris ammu teinud? Sellist asja antud hetkel ei olegi...

2. Kõige hilisem aeg, mil oled ärganud? Kell kuus õhtul... tegelikult pole ka kell 23:00 ärkamine minu puhul võimatu... kui ma ikka magama olen läinud

3. Nimeta inimene, kellega oled plaaninud ühendust võtta, aga pole seda teinud. Kahjuks jõudis tema minuga juba ühendust võtta

4. Kõige magedam vabandus, mida oled öelnud? See on perekonnaviga

5. Oled sa kunagi vaadanud ka pikki reklaame? Vahel on seda juhtunud. Ma vaatan telekat nii harva, et naudin siis ka reklaame :D

6. Millal tegid viimati korralikult trenni? Miski pole minu maailmas korralik ehk siis mitte kunagi

7. Mitu korda vajutasid hommikul edasilükkamisnuppu oma äratuskellal, et kauem magada? Mul pole äratuskella

APLUS
1. Lihasööja? Siiamaani küll... muutke nüüd mu meelt, kui suudate

2. Suurim kogus alkoholi, mida oled korraga ära joonud? Ma ei tea, kui palju ma ära joon... ma lihtsalt joon

3. Oled dieeti pidanud? No mis te ise arvate

4. On sul kaaluprobleeme? Kas teie arvates on inimesel, kelle on söömishäiretega tihedad suhted, kaaluprobleeme?

5. Mida eelistad? Magusaid, soolaseid või vürtsikaid toite? Soola ma eriti ei kasuta... seega jäävad magusad ja vürtsikad. Mitte miski ei takista mind söömast hapukurke meega

6. Oled sa kunagi vaadanud väikest last või looma ja mõelnud:”Mmm.. Lõunasöök.”? Kahjuks küll... looma, mitte last xD

IHA

1. Mitu inimest on sind alasti näinud (arvesse ei lähe arstid ja perekonnaliikmed)? Ma ei tea, palju perverte akna taga piilumas käib

2. Mitut inimest oled näinud alasti (arvesse ei lähe filmid ja perekonnaliikmed)? Eksisin kunagi nudistide sekka :D Ma ei ole ausõna kokku lugenud

3. Oled sa kunagi avastanud, et vahid vestluskaaslase (ükskõik kummast soost) rinda või jalgevahet? Silmsidet vältides võib pilk igale poole eksida

4. Oled sa seksinud? Mis see teadmine teile annaks? Saate näpuga näidata või?
5. Lemmik kehaosa (teiste juures)? Tagumik, tagumik, tagumik
6. Kas prostituudid on sulle ettepanekuid teinud? Asi peaks ikka vastupidi käima :)
7. Oled sa kunagi teinud rasedustesti või suguhaigustetesti? Siiamaani ei ole, aga ma arvan, et aega om

AHNUS
1. Mitu pangakaarti sul on? 1 ja arve on enamus ajast tühi

2. Kui sul oleks miljon krooni, mida teeksid sellega? Kõigepealt andke mulle miljon krooni, eks ma siis vaata

3. Kas oleksid pigem rikas või kuulus? Rikas, sest inimesed vahivad mind niigi juba nagu kuulsust

4. Kas võtaksid vastu igava töö, kui teeniksid selle eest hullult raha? Ma tahaks öelda, et ei, aga kahjuks on asi vastupidi

5. Kas oled midagi kunagi varastanud? Korduvalt ja peaaegu, et kõike... kõige tähtsam on mitte vahele jääda ;)

6. Kui palju muusikat on sul arvutis? Ma ei tea, aga palju

UHKUS
1. Mida oled teinud, mille üle oled tõsiselt uhke? Ma elan veel :D

2. Mida oled teinud, mille üle su vanemad on väga uhked? Kardan, et nad ei ole mu üle uhked, sest ma ei ole just tütre musternäidis

3. Üks asi, mida tahaksid elus saavutada: psühholoogide ja psühhiaatrite ajusid nussida? Olgu, olgu, tegelikult tahaksin vähemalt 60aastaseks elada :)

4. Kas sind ärritab teisele kohale tulek? Oleneb esikoha saajast

5. Kas oled kunagi osa võtnud võistlusest, teades, et sinu oskused on palju paremad kui kaasvõistlejate omad? Tihti, eriti tore oli see, et jutuvõistlusel sain teise koha selle pärast, et minu jutt ei lõppenud õnnelikult :) Alati ei ole happy end!!!

6. Oled sa kunagi petnud, et saada paremat kohta? Kui spikerdamine siia alla käib, siis see on ainus, mida ma teinud olen... sedagi ainult paaril korral

7. Mida tegid täna, mille üle oled uhke? Magasin 4 tundi :D

KADEDUS

1. Millist asja või inimest tahaksid oma sõprade/tuttavate asemel omada? Ma tahaks ühe tutava siberi husky't, kelle üks silm on sinine ja teine pruun :D

2. Kellega tahaksid kohti vahetada? I swear I never ever once wished I was anybody else pealegi olen ma oma segase eluga liialt harjunud

3. Oled sa kedagi petnud (igas mõttes)? Defineerige petmine... olen küll, aga mingil hetkel petavad kõik

4. Oled sa kunagi soovinud, et su füüsiline välimus oleks teistsugune? Loomulikult! Küll on reied liiga paksud, küll puusad liiga laiad, nina peal on kühm ning vahel soovin väiksemaid rindu :D

5. Millist kaasasündinud iseloomujoont tahaksid oma sõpradelt endale? Ma tahaksin olla sama napakas kui Hixi... tegelikult ma peaaegu et olengi

6. Kas sa tahaksid, et oleksid ise seda küsimustikku saanud koostada? Mul läks selle täitmisega nii kuradi kaua aega, et ma juba vihkan seda! (Multitasking people) Tegelikult on asi aga nii, et minu haiglane aju ei suudaks millegi nii tavalise peale tulla


Mõnel peaks nüüd hea meel olema, et ma selle ära tegin :)

Ja tegelikult:

patt on see, kui patta situd
toidunõu sa ära rikud ;)

10 asja, milleta ma elada suudan

1. Lagrits. Mitte ei saa aru, miks inimesed selle jama kohta maiustus ütlevad. See on ju vastiku soolaka maitsega. Pealegi on see tavaliselt mingi kõva junn, mida küll närida ei viitsi. Öäkk!

2. Mehhiko seebikad. No ausõna. Ma ei suuda enam ühegi Maria või Alma vms "elulugu" vaadata. Kas siis tõesti pole midagi paremat telekanalitel näidata ?Vabandage, aga kaua sa ikka ühte ja sama jama erinevate nimedega vahid. Pealegi on neil seal näitlejate põud ka. Kogu aeg samad näod. Happy end, happy end...

3. Hernesupp. Jah, minu vastlad on ilma hernesupita. Ma ei saa sellist rohelist plöga ikkagi süüa. Võib-olla on tegu lihtsalt sellega, et see meenutab mulle okset ja okse on miski, mis seostub mulle toreda buliimiaga (või jubeda joominguga).

4. Margariin. Ma eelistan võid. Tavaliselt kasutan ma seda ka imevähe. Ma ei tea, millest see tuleb. Võib-olla on selles süüdi see, et vahel saab ka kodust võid. Sellest pole midagi paremat. Määrdemargariinid pole seda ammugi xD On ainult 1 asi, miks margariini vaja läheb, ja see on küpsetamine. Kuigi paljud asjad tehakse ka sel puhul võiga :)

5. Päikesepõletus. Jah, tavaliselt olen selles ise süüdi, aga see ei välista seda, et ma suudan ilma selleta väga hästi elada.

6. Soome turistid minu käest teed küsimas. Sorry, aga ma EI SAA soome keelest aru. Kui see tähendab, et ma olen väärakas, siis las olla.

7. Mind ahistavad perverdid. Ma suudan rahumeeli elada ka ilma selleta, et keegi mu tagumiku rabaks, patsutaks või mu tisse krabada üritab. Loomulikult suudan ma elada ka nende jobudeta, kes mokk töllakil mind kogu aeg jõllitavad.

8. Ahelkirjad. Mu suhtumist ahelkirjadesse peaksite juba teadma. Seega, ÄRGE SAATKE NEID MULLE!!!

9. Cosmopolitani testid. Ei, ma ei tunne vajadust mingi naisteajakirja teste täita. Ka isegi koos sõbrannadega mitte. See oli naljakas võib-olla siis, kui puberteet hakkas ja kõik jube naljakas oli. Tõesti, see läks ruttu üle.

10. Hommikused uudised. Ma olen niigi piisavalt depressiivne, mul pole vaja igal hommikul kuulda, kui perses see ilmaelu ikkagi on. Tegelikult pidigi positiivsem olema see, kui hommikul hoopis oma lemmikmuusikat kuulad. Eks ta nii ole.

I wanna go where the people go

Kui keegi arvab, et tuleb mingi pikk jutt Rabarocki kohta, siis arvake uuesti. Need, kes seal käisid, teavad, mis oli. Need, kes ei käinud, ei tea, millest nad ilma jäid. Parem ongi :D

Kõiki artiste peale Gary Numani nägin. Sorry Gary! Vähemalt kuulsin mõnda lugu. Mulle jäi mulje, et tänavune oli artistide poolest üks lahedamaid festivale. Jääb üle ainult järgmist oodata ja loota, et ikka tuleb järgmine.

Mina olen sinikaid täis ja kael on siiamaani väsinud. Static X-i ajal löödi mind lausa hingetuks, nii et läksin telklaagrisse õlut jooma :)

Mu vend armus KMFDMi ja Ladytroni. Mina armusin uuesti The Wildheartsi :) Anthraxi nägin ka ära, nii et kõik on korras.

Kuna teisel päeval ilusti vihma sadas (Ma olen veelgi rohkem kindel, et selles on süüdi mu vend :D) siis jäi inimestest sinna Järvakanti maha üks mudaplats. Mõni lasi muda peal ligu, teised "ujusid" kohalikus "jõekeses", mis tee peale tekkis. Üks tüüp sai selle eest pärast 500 :) Naersime uue tuttava M-iga, et peaksime riided seljast kiskuma ja mudamaadlust alustama. Meil oleks publikut ikka olnud.

Teise päeva lõpus mõtlesin juba, et ime on sündinud ja ei mingeid nokastanud jobusid. Kui telki kokku panema läksin, õnnestus telkla värava ees mingi seltskonna koperdada. Üks tüüp tahtis mind suudelda. Ta kood pidi olema 47. Sõber üritas teda veel aidata ja ütles, et tüüp näeb välja kui Jude Law. Noh, andke andeks, aga ma polnud vist piisavalt täis, et seda sarnasust näha :D Pealegi pole see Jude Law nii ilus midagi :)

P.S. Mu telk ei pea eriti hästi vett :(

10 asja, milleta ma elada ei suuda

1. Muusika. Ma ei suuda muusikata olla. Vahel on vaja vaikust, aga enamasti on vaja mõni muusikapala mängima panna. See teeb tuju kohe paremaks. Alternatiivina sobib linnulaul ka :)

2. Tee. Siin mõtlen ma rohelist teed ja taimeteed. Kui ma seedeprobleemide puhul naistepuna ja palaviku korral nurmenuku teed juua ei saaks, poleks mind enam olemas. Iga õhtusöögi lõpetab tass rohelist teed ning samaga alustan ma igat uut päeva.

3. Raamatud. Ma jumaldan lugemist. Pole midagi mõnusamat kui raamatuga tugitooli pugeda. Mõnus on lugeda biograafiaid ja eneseabiõpikutest saab nii mõndagi kõrva taha panna. Raamatute puudusel kõlbavad ka ajakirjad ja ajalehed.

4. Käsitöö. Kudumine, heegeldamine, tikkimine, õmblemine. Vajadusel ka ehete kallal nokitsemine. See on minu lõõgastus. Pealegi meeldib mulle käegakatsutav tulemus :)

5. Jäätis. Kõige parem on jäätis siis, kui see on natuke sulanud. Võin olla natuke imelik, aga vaniljeplombiirist paremat jäätist ei ole.

6. Minu kass. Loomaarmastajana tunnen temast isegi puudust, kui ära olen :D Vahel on tunne, et võtaks ta kaasa, aga ei taha looma piinata. Ise olen end ikka rohkem koerinimeseks pidanud, aga kolmeaastase kiisu omanikuna ei saa ma seda enam väita.

7. Tume/mõru šokolaad. Mida mõrum ja tumedam, seda parem.

8. Kunst. Jumaldan igasugust kunsti. Loen selleteemalisi raamatuid. Koolis oli ikka kunstiõpetus lemmiktund või siis kunstiajalugu. Eks sügisel saab seda viimast veel kuulata :) Näitustel käimine on loomulikult omaette tegevus. Kõige südamelähedasemaks on kujunenud fotograafia ja moekunst. Pole siis imestada, et mulle pildiraamatud ja Fashion TV meeldivad.

9. Looming. Kui ma ennast välja elada ei saa, olen perses. Mu luuletused, pildid, joonistused. See kõik on minu elu osa ja ilma selleta ma ei saa. Kõige paremad ideed tulevad ikka kõige imelikemates kohtades ning selle vastu ei saa ma midagi teha. Praegugi keerleb peas ühe fotosessiooni mõte. Ainult valgustusest tuleb veel mõelda ning siis saabki see teoks ;)

10. Jalutuskäigud loodusesse. Kui ma loodusega kontaktis olla ei saa, lähen hulluks. Äkki olengi looduslaps?


Nimekirjas pole perekonda ega sõpru. See, et nendeta elada ei suuda, on minu arvates iseenesestmõistetav. Liiga palju üksi olla pole kasulik.

Papercut

A face that awakes when I close my eyes
A face watches every time they lie
A face that laughs every time they fall
(And watches everything)
So you know that when it's time to sink or swim
That the face inside is watching you too
Right inside your skin

puuviljameem

Nirti viskas mind ühe toredalt puuviljase meemiga. Eks ma siis üritan sellega hakkama saada. P.S. Väga meeldiv on banaan olla ;)

Vahelduse mõttes üks suviselt magus meem ka – seekord puuviljateemaline :) Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

Ps. Tutti-Fruttil on käimas fotokate loosimise kampaania. Osaleda saab siin: http://www.spindo.eu/tutti-frutti. Aga mis veelgi parem: nad lubasid puuviljameemi edasipildujate vahel kastitäie komme loosida!

1. Pirnil on lapsepõlve maitse. Vanaisa töökoha hoovis olid pirnipuud ja sealt toodud pirnid olid kõige magusamad ja mahlasemad. Vahel sai ainult seepärast end kaasa lunitud, et puu alt (ja otsast) ise pirne valida. Kahjuks kestis see ainult mõned aastad... Samas on lapsepõlve maitse ka arooniatel. (Minu lemmikud.) Vanaonu juurest toodud või vanavanemate suvilast Keila-Joalt. Lillad huuled ja keel ning "paks" tunne suus. Mitte miski ei ületanud seda :D

2. Kõige tähtsam on kookospähkel. Miks? Sest ta üritas teha võimatut ja tappa Keith Richardsit. Kõigepealt kukkus mees puu otsast alla ja siis kukkus kookospähkel talle veel pähe, et töö tehtud saaks. Õnneks või kahjuks see ikkagi ei õnnestunud :D (Ma arvan, et keegi ei tea, kas lugu ka tõele vastab :D)

3. Tiia on õun. Oma ja hea. Kodune tunne tuleb peale. Kõlbab ta ka kõigeks: koogi sisse, pirukasse, moosiks, mahlaks või kompotiks. Oleneb inimeste eelistustest ja fantaasiast.

Gerd on kiivi. Mõnus sisu, aga koort ära järama kipu. Natuke eksootiline, aga samas kuidagi omaks saanud. Küllap on kõik kiivide olemasoluga poelettidel ära harjunud :)

Hixi ei olegi mõni kindel vili. Tema on rohkem kompott, mida vahel jagatakse. Ja siis, kui jagatakse, oled õnnelik ja rahul, et ka kausitäie said.

sensitive to the light

Sensitive to the light 

Can’t stand the sunshine

Selle nädala soovitus on Hardcore Superstari lugu "Sensitive To The Light" :) Enjoy!

donward spiral

Ma ütlen, et kõik on läinud allamäge. Ma ei mõtle niisama, et kõik, vaid ma räägin täpsemalt koolist. Lihtsalt jube on mõelda, et õpilastel lubatakse kõike teha ning neid ei saa karistada. Selline mulje jääb, et kuidagi on ära kadunud õiguste ja kohustuste seast see kohustuste osa. Tundub, et praegu on järele jäänud ainult õigused ja õigused. Ka siis, kui tegelikult tuleks neist tüütutest jobukakkudest inimesed kasvatada.

Jutt pole sellest, et meie haridussüsteem lonkab. Seda teavad kõik nagunii. Jutt on sellest, et koolisisene kord lonkab.

Meil olid küll algkoolis korrapidajad. Korrapidaja pesi tahvli puhtaks ja pühkis põrandalt suurema sodi kokku. Igaüks pidi oma tooli loomulikult ise laua peale tõstma. Korrastatud klass anti majandusjuhatajale üle. Nüüd aga ei suuda ükski õpilane oma tooli laua peale tõsta. Tahvli teeb puhtaks õpetaja või siis mitte keegi. Alles järgmisel päeval pühitakse see üle, et uusi asju sinna kirjutada. Isegi meie täiskasvanute gümnaasiumis suudab mõni õpilane tahvli puhtaks pesta.

Loomulikult on teine asi see, et oma haisvad kehalise kasvatuse riided jäetakse riietehoidu. Heal juhul viiakse need koju veerandi lõpus. Halvemal juhul alles suvevaheaja tulles. Kõige halvemal juhul jäävadki need kooli. Alles eile olid ühe klassi nurgas suusad. Mida küll kevadel suuskadega teha? Jääb mulje, et varsti hakkab lund sadama.

Kõige toredam on see, et nad ei oska isegi vett lasta. Tegelikult ma arvan, et nad lihtsalt ei viitsi ega taha seda teha. Laste arvates on vist siis naljakas, kui vetsukabiini uks seest veel kinni panna ja siis ise alt välja roomata. Nii tore on ju, kui kõik haiseb ja keegi vett tõmbama minna ei saa, sest uks on kinni. See on ju nii lahe! Jobud! Tegelikult pole see veel kõige hullem. Kui mõni oma junni kabiiniuksele laiali lükkab, on nende arvates veelgi naljakam. Karistada neid loomulikult ei saa, sest see on ju õpilase ahistamine.

Selline tunne on, et kuskil peaks keegi mingeid distsipiliinilaagreid korraldama. Arusaadav on ju see, et kodus sellist asja sisendatud ei ole ning kool ei saa tegelikult midagi teha.

After Every Party I Die

You're living but you've got no soul 

You captivate but you hold no weight at all 

So watch as I start to smile

See on selle nädala soovitus. IAMX'i lugu "After Every Party I Die". Lihtne ja loogiline. Ma suren ka peale igat pidu, aga ma ei tee narkotsi... mulle piisab oma maksa kahjustamisest kah. Olgu, olgu, kesknärvisüsteem saab ka paraja põntsu. That's good enough for me! Nautige ilusat ilma ja nädala soovitust!

Bulletproof

Been there, done that, messed around, 

I'm having fun don't put me down,

I'll never let you sweep me off my feet

Tegu on La Roux'ga. Seesama, kelle lugu "In For The Kill" igal pool laineid lööb. Pooled armastavad, pooled vihkavad. Mulle meeldib. Meenutab mõnda teist artisti natuke. Igatahes on see lugu "Bulletproof", kolmas singel nende juuni lõpus ilmuvalt debüütalbumilt (üllatus-üllatus!) "La Roux". Enjoy!

Seast

- "Järgmine aasta hakkab sinuga eesti keeles rääkima."
- "Ei, eesti keeles ei hakka. Ta räägib vietnami keelt."

Vanaisa ja vanaema Rudolfo kohta :)

Pardid!

Me avastasime, et aias ühe õunapuu otsas on sinikaeltel pesa. Tegu on vana varesepesaga. Nad ehitasid selle eelmisel aastal, aga seal pesal ei olnud siis kedagi. Nüüd on pardid selle hõivanud.

Ema ei tahtnud sugugi uskuda, et partidel puu otsas pesa on. Vanaema oli juba ühel hommikul öelnud, et part lendas puu otsa. Ema oli vaatama läinud ning nägi parti ploomipuude all tatsamas.

Täna ronis Silver puu otsa ja pardimamma pistis lendu. Seepeale ronis ema ka puu otsa, et asjas ikka veenduda. Ma andsin talle kaamera ka, et ta siis seal olles pilti ka juba teeks. Pilt on siinsamas kõrval, nii et vaadake.

Kolm muna on pesas, aga kahe muna koored on puude all maas. Arvatavasti on varesel õnnestunud kaks muna juba kätte saada. Loodan, et pardimamma pesa pealt rohkem jalga ei lase. Samas üritame sellel lollakal varesel (Meil on erinevad varesed siin. Igaühel oma iseloom.) silma peal hoida.

Eks siis saate mingi aeg ka update'i partide tegemiste kohta. Loodetavasti saab sellest pesal istumisest ka asja ning nad ei pea tänavu lastetuks jääma.

Emilie Autumn @ Tapper

Eile õhtul sai siis Tapperis Emilie Autumni kontserdil käidud. Sellest sai koheselt minu parim kontsertelamus (ja mul on neid piisavalt) üldse. See oli lihtsalt nii võimas. Mulle klubi keikkad meeldivadki rohkem.

Emilie ja tema Bloody Crumpets tegid korralikku show'd. Mitut artisti te ikka teate, kelle kontserdi juurde käib tuleneelamine, leegitsev hularõngas jne? Lihtsalt super! Vaatemäng missugune. Loomulikult ei saa ära unustada tee joomist ;)

Muusikast pole mul vaja vist enam rääkida, sest kõik peaksite sellega juba tuttavad olema. Kui ei ole, oleks viimane aeg end asjaga kurssi viia.

Ma ei suudagi seda elamust sõnadega kirjeldada. See oli lihtsalt nii võimas. Esimeste lugude ajal olid mul isegi pisarad silmas ja ma ei olnud ainuke. Mu selja taga üks tüdruk lausa nuttis. Hea on ka see, et Emilie on üks selliseid artiste, kes rahvaga ka ikka suhtleb. (Ma olen hakanud neid, kes ei suhlte, jälestama.) Ma võin öelda, et kõik, kes kohale ei tulnud, ei tea, millest nad ilma jäid ja parem neile. Need, kes teavad, saavad ainult ennast kiruda ja vaikselt omaette nutta tihkuda.

Pärast jagasid nad ka autogramme. Emilie'le meeldis minu punane sall x) Victoria oli nii sõbralik (ja flirtiv ;) ). Maggots tänas, et ma kontserdil käisin. Mina tänasin teda meie lõbustamise eest ning ta ütles, et tal ei ole midagi muud ju teha. Contessa oli lihtsalt armas. Aprella tegi mõlemale põsele musi, Victoria ainult ühele :) Ma olin pärast punase huulepulgaga veidi koos, aga see ju ei loe.

Ma ostsin endale ka Lucina plaadi. (Ta oli üks Crumpet.) Mujalt seda eriti saada ei ole olnud, nii et sealt osta tuli odavam kui ei tea kust tellida x)

Ja seda siin kirjutan ka juba terve igaviku. Miks ma küll alati mitut asja korraga teen?

P.S. Hixi, nad esinevad seal 31. juulil *vilistab*

Marionett

Pimedus katab maad
Järsku eesriie eemaldub
Prožektor lava valgustab
See on tema võimalus

Jalg jala ette käib
Seelik õrnas tuules liigub
Kõik ballettina näib
Ta muusika taktis kiigub

Publikuks elutud asjad
Kuigi praegu sosistavad
Laval edasi lähevad asjad
Nöörid teda liigutavad

Niiditõmbaja ta käike teab
Publik ainult teda jälgib
Vaikselt oma isandat neab
Kõik hetkel tunduvad jälgid

Tõrgub neid toetamast meel
Juba läbi modernne ballett
Publikule ta lehvitab veel
Pimedusse kaob marionett

The Dark

Arvan, et pole raske ära arvata, et see lugu ongi nädala soovitus. Koduleht ja MySpace.

Enjoy!

Party!

Eile siis käisime I juures. Saime L-iga poe juures kokku. Ostsime oma joogid ning helistasin siis Hixile, et teada saada, kui kaugel ta on. Ta oli peaaegu poe juures. Käskisime tal siis poodi minna ja omale ka joogid ära osta. Jutustasime pärast natuke ning hakkasime I poole minema.

Millegipärast otsustati seegi kord Africasse minna. Ma vihkan juba seda klubi. Sel korral oli muusika vähemalt parem ning me tantsisime nagu segased. Seda sõna otseses mõttes. Täielikud maniakid. Kuigi me kõik ütlesime, et ei oska tantsida, tegime me seda ikkagi. Tegelikult ütlevad vist kõik inimesed, et ei oska tantsida. Sain teada, et esmaspäeval oli koolis olnud kuumaks teemaks see, et mind Afrcias nähti. Seekord nägi mind ainult üks endine klassiõde ning ma arvan, et sel korral sellele kuulujutud ei järgne. Kuigi ma olen sellega juba harjunud. Minu eluga käivad need paratamatult kaasas. Ma arvan, et seda võivad paljud enda kohta ka öelda. Mul on mitme kuu passiivse suitsetamise ports ka juba ammu käes... 

Jalga lasime me siis, kui pidu läbi sai. Lihtne ja loogiline. Läksime tagasi I juurde ning jõime veini. Tegelikult me seda seal päris palju ei joonud, sest L tahtis koju magama ning mina tahtsin lihtsalt koju. Igatahes saime me V-ga natuke nalja. Nimelt tuli R koju ning kutsus oma sõbra V ka sinna. Kui me tagasi jõudsime, saime tühjade pudelite järgi aru, kui kuradi palju need tüübid joonud olid. V oli teki all ning mingi hetk võtsime me teki endale. Põhjendasime seda sellega, et me varbad külmetavad :) Mõne aja pärast märkas ta, et Hixi on kadunud. Küsis, kuhu me selle neljanda tüdruku panime. R ei saanud aru, kuid siis tuletasime talle Hixit meelde :) Me panime V-le nimeks Punik. Kuna mõnel inimesel on siiamaani lehmafetiš x) 

Saatsin L-i koju ning jalutasin ise ka koju. Teed olid tühjad ja lumised. Kell 5 hommikul ei peagi nad teistsugused olema. Mingi lind laulis juba. Varajane linnuke :) Täis peaga on uni nii magus. Ülejäänud ajal nagu eriti magada ei saagi. Igatahes magasin poole üheksani ning siis mõtlesin, et vara veel ärgata. Magasin seejärel veel poole 12ni. Mõnus! Nüüd libistan rahus siin Rocki ning tahan kommi. Imelik, või mis? 

I'm not a party girl, 

I don't like to smoke 

I'm not a party girl, 

I don't like to drink 

Ma ei suitseta ju :) I'm outta here!

F-F-F-Falling

Kuna ma nii ammu arvuti taha ja internetti pole saanud, siis alustan kohe nädala soovitusega. Nädal hakkab juba läbi saama ning teil on see ikka veel saamata. Sorry, aga minust mitte olenevatel asjaoludel pole lihtsalt varem võimalik olnud.

Selle nädala soovitus on The Rasmuse lugu F-F-F-Falling.

I don't go to school every monday
I've got my reason to sleep
Don't you tell me how I should be

Ma arvan, et edasi polegi enam vaja neid sõnu teile siia kirjutada, sest te saate vist ise ka aru, et see lugu lihtsalt sobib minu eluga. See on üks neist "minu" lugudest. Nojah, kes saab aru, see saab, kes ei saa, see ei saa.



Enjoy!

Allakäik või?

Jõime L-iga eile kahepeale poolese Jägermeistri ära. (Ma räägin ju, et sööge enne joomist kõht täis, aga ise ei tee seda vist kunagi xD) Otsustasime Africasse minna, nii et sel ajal, kui meie jõime, sättis I end valmis. Kui lapsehoidjad saabusid, saimegi minema hakata. Selleks ajaks oli Jäger otsas ning me naersime, et "kallis kraam on ära joodud". Võisime neile selle tilga Cocat jätta :) Igatahes oli meil väga lõbus juba siis. 

Klubisse minnes, pidin ma peaaegu et pikali käima. Mu tennisepael oli lahti ning ma koperdasin seepärast trepil. Hea, et ma käsipuust kinni sain. Igatahes olin ma seal üliveidras asendis. Tõusin korralikult püsti, ajasin selja sirgu ja läksin kusele. No selline põiekas oli, et jube... Ostsin rummi koolaga ning läksime lauda. I-l olid seal mingid tuttavad ka ees ning siis ta rääkis seal nendega. Tutvustas mind kõigile nokastanud isikutele, kes mind arvatavasti hommikul enam ei mäletanud. Meie L-iga hakkasime omavahel rääkima. Meil olid "salajutud"... Meil pole nii ammu nii avameelset vestlust olnud. Saime nii palju teineteisele ära öelda. Kergem hakkas. Ma kujutan ette, et teistele tundusime me lihtsalt nagu kaks joodikut, kes ajavad mingit pläma, millest nad ise ka nagunii aru ei saa. Tegelikkuses ajasime me isegi väga tarka ja normaalset juttu. Rääkisime põhiliselt küll ühest teemast, aga sinna kõrvale mainisime natuke ka teisi asju. 

Vetsus käies (ja me käisime seal oma jookidega) kohtasin endisi klassiõdesid. Avastasin, et kõigil on alati hea meel mind näha. Ma vist olen selline populaarne inimene... Arusaadav, nad pole minust ka nii kaua midagi kuulnud. Eks neid huvita ka, kuidas mul läheb ja mis ma teen. Mul endal oli ka hea meel neid näha. Eks siis nüüd saa nad koolis rääkida, et ma joogisena klubi peldikus neid kallistasin x) 

Kusjuures tuleb välja, et me L-iga oleme vargad. Igatahes selline mulje taheti meist jätta. Lapsehoidjad küsisid, kas me võtsime nende siidri ära. Ma pidin alguses naerukrambid saama. Tuled teise inimese last hoidma ning kavatsed siis jooma hakata? Teiseks oli naljakas see, et me peaksime Jägermeistri peale mingit siidrit jooma hakkama. No tõesti, nii hullu mixi pole mul ka oma sisikonda vaja. Koju jõudsin kahe ajal ning magama jäin kuskil peale kolme. Ärkasin juba seitsmest ning nii sitta hommikut pole mul kunagi olnud. See oli kohutav!!! Hommikusöögist ei tulnud midagi välja, sest ma hakkasin ropsima. Süda oli räigelt paha. Ja nüüd see tavaline lubadus, et ma ei joo enam kunagi.

Miss Impossible

Kuna on esmaspäev, siis tuleb mul ka nädala soovitus siia postitada. Seekordne soovitus on Poets Of The Fallilt. Jah, sellelt lahedalt bändilt. (Mul on Marko (laulja) veepudel siiamaani kuskil allesxD). Looks on "Miss Impossible".

 

Bloody interesting

Kuna ma eile õhtul ei bloginud, arvate te nüüd vist kõik, et mul on elu. Jay!

Käisime eile siis Hixi juures. Kõigepealt sai nalja sellega, et me läksime õega läbi "metsa" ning Hixi oli tee peal. Ma siis helistasin talle ja ütlesin, et näen teda. (Ta vist ei julge varsti enam telefonile seepärast enam vastatagi.) Otsustasime siiski inimesi mitte ahistama hakata. Seega ostsime popcorni ja juua. Läksime siis Hixi poole ja vaatasime seda "minu" filmi. Kuna ma olin sealsamas juures, oli Hixil veelgi parem võrrelda. Isegi mu õde ütles, et see on nii minu moodi.

Hixi andis mulle veel ühe kummipardi. Ma kardan juba temaga kokku saada. Pärast tuli välja, et Martinil pidi ka part olema. Scary!

Peale filmi vaatamist passisime me niisama ja mullitasime. Mingil hetkel ronisime akna peale mullitama. (Muide, me Hixiga ei kuule vist enam kunagi sõna mull õigesti xD Tänu mu õele.) Meil oli loomulikult ka publikut. Ega me siis niisama lollid ole, meile ikka meeldib, kui publik ka on.

Akna peal olles saime teada, et ühed Hixi naabrid on homod. Me järeldasime seda sellest, et kaks tüüpi olid mõlemad poolalasti. Vahepeal toimus ka mingi kahtlane action, millest oli suhteliselt raske aru saada. Mingi hetk aga tormas korteris ringi mingi vanamutike, kes mõni hetk hiljem lahkus. Muide, Hixi paljudele naabritele vastasmajas meeldib poolalasti ringi jalutada. Äkki paneks kardina ette? Ma saan aru, et puhkepäev ja kes see ikka vaatab, aga noh, meie ju nägime. Ühed hakkasid suitsu tegema ning vaatasid siis meie mullitamist. Mingid tüübid istusid kooli juures ning naersid seal vaikselt.

Hiljem nägime korrus homodest allpool murdvargaid. Igatahes selline mulje meile jäi. Äkki pandi korteris tuled põlema ning 2 tüüpi mustade mütsidega hakkasid ringi kõndima. Meile tundus, et korter on peaaegu tühi. Üks meestest kehitas õlgu ning teine kukkus mõni hetk hiljem helistama. Tellimustöö, oleme me nüüd veendunud. Rääkis oma jutu ära ning minut hiljem olidki nad läinud.

Ma tapsin Hixi ära. Vähemalt selline mulje jäi naabritele, kes seda varjudemängu nägid. Ma hiljem panen siia võib-olla pildi ka, siis saate aru. Ime, et keegi meile politseid ei kutsunud. Kuigi jah, politseid oleks üllatanud see plakat, mis uksel oli. (Minu meistriteos!) See tasuta kallide plakat muidugi. Väiksese kirjas oli veel, et "alates teisest 5.- tk".

Meie seltskonnaga liitus ka Martin. Sõime siis pitsat ning tegime veel mulle. Mullitamisega oli see lugu, et vahepeal käisime kaupsis mullitajaid juurde toomas. Martinil palusime ka Kastanist läbi minna ning vaadata, kas seal mullitajaid on. Kahjuks ei olnud :(

Vahepeal tundus tõesti, et hakkame lõket tegema. Minu idee oli lõke teha prügikastide läheduses asuvasse tünni. Hiljem naersin, et siis oleks naabrid arvanud, et ma üritasin laibast lahti saada. Mu õde ja Martin on aga täielikud püromaanid. Kui nad teile külla tulevad, siis peitke ära küünlad, tikud ja kuivanud toataimed x) Soovitatav oleks ka nad läbi otsida, et neil tulemasinaid või tikke endal kaasas ei oleks ;)

Siis oli aga meil aeg koju minna ning Hixi ning Martin tulid saatma. Me võtsime plakati loomulikult kaasa. Mõni vahtis plakatilt lollil ilmel, mõni naeris. Meile lasti isegi signaali. Üks auto peaaegu et peatus. Me olime nii lähedal, aga ometi nii kaugel kallidest... Peaaegu, peaaegu. Vahepeal lendasid nad kõik lumehange. (Mina sinna sita sisse vabatahtlikult hüppama ei hakanud.) Ja siis üritasid Hixi ja mu õde postitantsu teha. Me ütlesime, et see post tuleb kaasa võtta ning Hixi korterisse püsti panna. 

Mingi hetk läks põsemuside andmiseks ning Hixi lõi oma nina vastu mu õe põsenukki ära. Sellest saime me aru alles siis, kui Hixi nina verd jooksma hakkas. (Muide, mu jope on nüüd verine :( Võin täpsustuseks neile, kes ei tea, öelda, et see on põhiliselt valge :( ) Mu õde andis siis esmaabi. Kuna ta teadis, mida teha, siis ei hakanud ma enam õpetama. Ootasime ja ootasime ning olime juba valmis ka kiirabisse helistama. Õnneks jäi verejooks pidama. Läksime siis Statoili nuususid ostma. Väljas hakkas Hixi nina jälle verd jooksma. Seega taas veidike esmaabi. Sellest tuli ka postituse pealkiri. Kuna meil oli kogu aeg huvitav, siis ma mainisin, et "bloody interesting". Hixi käskis selle pealkirjaks panna ning seda ma ka tegin.

Emilie Autumn

Ma ju ütlesin teile :)

PRESSITEADE 12.03.2009

Ekstravagantne sooloartist Emilie Autumn 17. aprillil klubis Tapper.

Reedel, 17. aprillil astub Tallinnas rokiklubi Tapper lavale "The Asylum Tour - The Gate II" tuuri raames Emilie Autumn USA'st. Stiili poolest "viktoriaanliku industriaali" alla liigitatud ning show'de poolest "seksikaks gooti-kabareeks" tituleeritud kontserdid on muutnud Emilie Autumni üheks nõutuimaks alternatiivse elektroonilise muusika artistiks kogu maailmas, millest annavad tunnistust külalisesinemised Leno ja Lettermani jutusaadetes, väljamüüdud tuurid ja figureerimine edetabelite tippudes ning muusikaajakirjade esikaantel. Emilie esineb koos taustabändiga, mis on samas ka tuleneelajatest, silmamoondajatest ja akrobaatidest koosnev näitetrupp, mistõttu meenutab kontsert Broadway produktsiooniga rokishow'd.

Sissepääs kontserdile algab kell 18:00 ja Emilie Autumn astub lavale 20:00. Paaritunnisele kontserdile järgneb autogrammisessioon. Üritus on vanusepiiranguta.

Ansambli Hole laulja Courtney Love'ilt hüüdnime "anarhistlik viiuldaja" saanud Emilie Autumn alustas oma lemmikinstrumendi mängimist juba nelja-aastaselt. Kuus aastat hiljem astus ta Colburni näitekunsti kooli, kus ta oma sõnul kõigi õpetajate meelehärmiks "elas ja toitus ööpäevaringselt tuntud viiuldaja Nigel Kennedy teostest". Viieteistkümneselt võitis Emilie stipendiumi Indiana ülikooli muusikakoolis, kuid lahkus sealt paari aasta pärast, sattudes õppejõududega pahuksisse oma ebatavalise muusikalise väljendumise ja välimuse tõttu. Autumn kandis juba tollal pikki lillaks värvitud juukseid, korsette ja tanksaapaid, mis ilmestasid tema "Opheliac" plaadile järgnenud perioodi. Kodulinna Los Angelesse naastes huvitus Emilie renessansi ja barokiajastu muusikast ning alustas tõsisemalt oma loomingu kirjutamist ja plaadistamist.

Tänaseks on Emilie Autumnil kuus stuudioplaati, tal on oma parfüümisari ning riidekollektsioon ja tema sulest on ilmunud kaks luuleraamatut.

Piletid klubis Tapper toimuvale kontserdile tulevad müüki esmaspäeval, 16. märtsil kell: 10:00 kõigis Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades hinnaga 250 krooni. Piiratud koguses 195-krooniseid sooduspileteid müüakse esmaspäevast Tallinnas kaupluses "Lasering" (Pärnu mnt. 38).

Vaata ka:
http://www.emilieautumn.com/
http://www.myspace.com/emilieautumn


I really really wanna go!!!

Sweet caress the ocean blue

Lookin' at the ocean blue
Sittin' thinking' here of you
Cast in light down from the moon

Sweet caress the ocean blue
Just a stolen moment through
Coldest night the fullest moon

Lubasin teile nädala soovituse ja nüüd te selle ka saate. Võttis aega, mis ta võttis, aga lõpuks jõudsin ma ka selleni. (Olen mingi 50 minti arvuti taga juba olnud.)

Seekordne lugu on Izzy Stradlini esituses. Jah, kunagine Guns N' Rosesi kitarrist. Loo pealkirjaks on "Sweet Caress". I love that song!

Kui rohkem teada tahate, siis külastage seda veebilehte. 

Cigarettes And Chocolate Milk

cigarettes and chocolate milk 

these are just a couple of my cravings 

everything it seems i like's a little bit stronger 

a little bit thicker 

a little bit harmful for me 

Selle nädala soovitus on Rufus Wainwright'i lugu "Cigarettes And Chocolate Milk". No tuli jah natuke hiljem kui tavaliselt, aga igasugu asju juhtub ju. Kui nüüd päris aus olla, siis see versioon on palju naljakam ;) Loomulikult paar linki ka teile: koduleht ja MySpace. Enjoy!

24. veebruar 2009

Öösel eriti magada ei saanud. Magamise asemel tegin igasuguseid plaane, millest ehk kunagi ka kuulete. Hommikul ronisin üpriski vara voodist välja ning kella kahe ajal olime õega linnas.

Linna minnes läksid meie ees üks mees ja naine, 3 saksa lambakoera ning mingi kreemikas väike nähvits. (Jah, ma ütlen kreemikas, sest ma ei oska seda värvi paremini kirjeldada.) Need koerad olid ikka üliarmsad. Hixi toodi autoga kohale. Ta meil ikka nii tähtis ju x)

Lossikas oli igatahes naljakas. Hixi ja mu õde lasid koos kelguga mäest alla. Neid oli ikka koom vaadata. Nad olid ka ainsad, kes seda suure kisa saatel tegid. Täitsa hullud! Ma üritasin neist pilti teha ning isegi ühe pisikese videolõigu sain. Me pidasime seal omaette ka väikese pikniku. Nimelt tõi Hixi muffineid. Nämm-nämm-nämm... Ma siis ütlesin, et hakkame nüüd retsepte vahetama.

Jallasime üldse linna vahel ringi. Lossikas oli ka mu onu pere. Neil ei olnud kelku, sest eile sõitsid nad kõik kelgud pilbasteks. Kuna Sannu nii väga kelgutada tahtis, siis andsime oma kelgu teisel kohtumisel neile. Ise läksime hoopis linnuvaatlustorni. (Nii on selle ametlik nimetus :D) Seal olles siis Mammu helistas ja küsis, mis nad kelguga teevad. Lõpuks oli nii, et kelk jõudis enne meid koju ning seda autoga x)

Käisime siis aafrika rannas ja päikesekella juures. Hixi tahtis kuhugi minna, et sall ja riided korda sättida. Ma käskisin siis tal seda sealsamas teha. No tegigi. Ma siis hüüdsin, et tehakse strippi. Lootsin selle peale, et kõik töömehed jooksevad kohale. (Promenaadi tehakse korda xD) Mitte kedagi ei huvitanud. Hüüdsin, et lesbid strippavad, kuid ka see ei tõmmanud huvilisi ligi.

Kuna me tahtsime juua ning mõni ka süüa, siis maandusime lõpuks kaubamajas. Me olime nagu väike armas pere. Mina, Hixi ja mu õde :) Igatahes on Hixi minu naine ning mu õde on nüüdsest meie lapsendatud tütar :D See ikka selleks, et te ka teaksite, mis mõttes me pere olime ;) Ladusime kogu kaba ühte kärusse ning ostsime isegi vastlakukleid. Leidsime ühe kolme kukliga karbi, mis loomulikult meile ideaalselt sobis. Kui juba kaubamajas, siis tuli loomulikult ju mänguasju vaadata. Nojah, sealjuures igasugu nuppe vajutada. Lõpuks laulis seal siis mingi kolm looma. Seda ma tean, et 2 neist olid vist lehmad. Ma võin ka eksida x)

Mõtlesime osta mingist saksa õlut, mille sildil oli kanepilehe pilt. Nojah, kanepiõlu... Sakslased on ikka veidrad küll.

Ma võin ausalt öelda, et kolmekesi oleme me hullemad kui kahekesi.

Kuna meil oli olemas koht, kuhu sööma-jooma minna, siis sai Hixi poole ronitud. Vaatasime MTV Eestit ning sõime kummikomme. Rohkem me ikkagi lollitasime nendega kui sõime neid. Teame'teame, et toiduga ei mängita. Me tegime lihtsalt pilte. Lõpuks tegime ka padjasõda. On viga hoida diivanil hunnikut patju. See on väga suur viga. Eriti veel, kui meiesugused hullud lollusi teevad. Igatahes võime õnnelikud olla, et lampi ära ei lõhkunud x)

Kui Ats koju jõudis, siis ta ehmatas küll vist ära. Igatahes kadus teise tuppa ning enam välja ei tulnud. Me lahkusime siis üsna pea ning jätsime Hixi ja Atsi kahekesi ;)

Kodus vaatasin ma siis seda "pingviinide paraadi". Ma ei oskagi selle kohta eriti midagi öelda. Paljud lonkasid ning nii mõnigi naine oli (nähtavalt) rase. Kahekesi tulid vastuvõtule ka sellised paarid, kes kusekollase ajakirjanduse järgi on juba mitu kuud lahus. Loomulikult on suured skandaalid tehtud sellest, et Lenna Kuurma ning Liis Lass seal olid. No tõesti! Pole muust kirjutada, kirjutame sellest, kes seal kellega oli ning spekuleerime, miks ta seal sellega oli. Super! Lisaksin veel seda, et mõni naisterahvas vajaks küll stilisti abi...

Kuidagi ikka...

Ja siin ma taas olen. Ma ei läinudki täna kooli. Poole kuue paiku hommikul hakkas kõhus niimoodi keerama, et ma mõtlesin, et panen iga hetk ropsi maha. Õnneks pole ropsinud. Ma vihkan oksendamist! Kõht hakkas hiljem valutama ka... Maailma sitem hommik!!! Pool päeva oli selline tunne, et kohe-kohe tuleb. Kas see on mingi kõhuviirus?

Mul õnnestus matemaatika ülesannete seast 2 veel ära teha. Seega nüüd on kuus seitsmest. Tegelikult oleksin ma pidanud selle täna ära andma, aga kuna ma ei läinud, annan homme :) Homme pidavat veel vist mingi töö ka olema... Eks tuleb pärast ekoolist järgi vaadata. Miks mul mitte miski meeles ei püsi? Miks?

Eile õhtul taheti mind ära tappa. No tegelikult polnud asi nii hull, aga tol hetkel oli küll selline tunne. Õde tahtis polkat tantsida. (Naerukoht ;) ) Hüppas oma õlaga täpselt mu kõri vastu. Tükk aega oli hingamisega raskusi ja neelata ei saanud üldse. Ma vannun, et nii valus ja vastik pole mul kunagi varem olnud. See oli ikka jube. Viimane kord, kui ma end nii tundsin, oli siis, kui mul lõug krampi läks. Kas teiega on seda kunagi juhtunud? See on lihtsalt jube... *väristab õlgu*

Ma hakkan nüüd kirjandust tegema. Mõtlesin homme hommikul eesti keelt tegema minna, aga lähen vist järgmine teisipäev hoopis. Bioloogia töö tuleb mul ka mingi aeg nüüd ära teha. Loodan, et mitte miski ei tule mu teele enam ette, sest ma tahan neljapäeval selle geograafia töö ikkagi ära teha. Ma ei saa geograafiat enam edasi lükata, see tuleb enne eksamit ju ikkagi ära teha..

Ma vist lähen teen endale teed, sest mul on vaja midagi, mis mu aju ideid genereerima paneks. Tegelikult on mingid ideealged olemas, aga sealt edasi enam ei saa. Pealegi on siin veidi külm ka, tee teeb mõnusalt soojaks ;)