Hägune udukogu, milles ei kehti reeglid
Kuldsed raamid, milles purunenud peeglid
Valus igatsus, mis on kasvanud suureks
suuremaks kui õhkõrn elu
Piirid kadusid... või pole neid kunagi olnudki?
Inimesed, keda tegelikult siin polnudki
Magus valu, mis on paisunud suureks
suuremaks kui igaõhtune melu
Unelmad reaalsusega liialt segunesid
Haldjad ja deemonid ellu siginesid
Mälestused, mis on jäänud kaugele
kaugemale kui portselannõud
Veri, higi, pisarad - liiga palju sai neid
Roosamannas tegelikult käidi eri teid
Ühised hetked, mis taandunud kaugele
kaugemale kui armastuse jõud
esimesed paar rida seostusid ühe õudukaga, mille pealkiri oli vist mirrors x) was scary xD Ma kartsin see öö peeglitest mööduda x'D
VastaKustutaväga armas, et minu luuletus meenutab õudukat :D
VastaKustutanujh xD ega ma siis halvasti seda mõelnud... mu aju lihtsalt seostas kohe (AA)
VastaKustuta