esmaspäev, 5. oktoober 2009

If I put faith in medication

Keegi seal üleval vist vihkab mind. Muidu poleks ma pidanud nii jubeda ilmaga kusagile minema. Mulle arstid meeldivad. Nii tore, et ma oma perearsti nii mõnestki tuttavast rohkem näen. Veel rohkem meeldib mulle see, et kogu mu raha ravimite peale läheb. Apteegis vaadatakse mind ka juba veidi imelikult. Kui ma veel korra sinna minema peaks, siis oleks see nagunii selline "jälle see siin" nägu. Nojah, mis mina sinna parata saan.

Kapipealne on ilusasti ravimikarpe täis. Mõni külaline võib selle pildi peale sita püksi ehmatada. Hea, et mul külalisi ei käi :) Bussi oodates lugesin tähelepanelikult pakendi infolehte. Ootasin peatuses oma 10 minutit. Enne seda tegin poes aega parajaks, aga ma ei suutnud seal riiulite vahel kaua siiberdada. Kuidagi imelik hakkas. Süümekad sellest, et ma midagi ei ostnud?

Tehti EKG, võeti vereproov, pandi röntgenisse aeg. Ma jumaldan selliseid asju. Ma olen nii palju kiiritada saanud, et ei tahaks nagu enam :P Aga kes see ikka minu arvamust küsib? Kui arst ütleb, et teeme kopsudest röntgenpildi, siis järelikult on seda ka vaja. Kes olen mina, et arsti arvamuses kahelda? Mina olen ju kõigest loll patsient, kes apteeki minnes vihaseks saab. Eriti veel siis, kui välja on kirjutatud 30 tabletti, aga ravimit on ainult 20 tabletti karbis. Seega tuleb osta 2 karpi, mis on ju kallim.

Tegelikult võiks keegi mulle rahusteid kirjutada :P Mul oleks neid vist vaja. Vana hea palderjan on minusuguse närvipuntra jaoks veidikene lahja. Kangemat tahaks... Kõlab imelikult, või mis? Nagu mingi meeleheitel koduperenaine. Oh jah, tahaksin tegelikult rahus elada ilma pidevalt tablette neelamata. Ja arsti juures käiks korra või paar aastas niisama kontrollis. Tore oleks iga kord kuulda, et olen terve. Kahjuks on kord juba nii, et ma pole kunagi terve. Kogu aeg olen selline põdurakene olnud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar