Allakäik või?

Jõime L-iga eile kahepeale poolese Jägermeistri ära. (Ma räägin ju, et sööge enne joomist kõht täis, aga ise ei tee seda vist kunagi xD) Otsustasime Africasse minna, nii et sel ajal, kui meie jõime, sättis I end valmis. Kui lapsehoidjad saabusid, saimegi minema hakata. Selleks ajaks oli Jäger otsas ning me naersime, et "kallis kraam on ära joodud". Võisime neile selle tilga Cocat jätta :) Igatahes oli meil väga lõbus juba siis. 

Klubisse minnes, pidin ma peaaegu et pikali käima. Mu tennisepael oli lahti ning ma koperdasin seepärast trepil. Hea, et ma käsipuust kinni sain. Igatahes olin ma seal üliveidras asendis. Tõusin korralikult püsti, ajasin selja sirgu ja läksin kusele. No selline põiekas oli, et jube... Ostsin rummi koolaga ning läksime lauda. I-l olid seal mingid tuttavad ka ees ning siis ta rääkis seal nendega. Tutvustas mind kõigile nokastanud isikutele, kes mind arvatavasti hommikul enam ei mäletanud. Meie L-iga hakkasime omavahel rääkima. Meil olid "salajutud"... Meil pole nii ammu nii avameelset vestlust olnud. Saime nii palju teineteisele ära öelda. Kergem hakkas. Ma kujutan ette, et teistele tundusime me lihtsalt nagu kaks joodikut, kes ajavad mingit pläma, millest nad ise ka nagunii aru ei saa. Tegelikkuses ajasime me isegi väga tarka ja normaalset juttu. Rääkisime põhiliselt küll ühest teemast, aga sinna kõrvale mainisime natuke ka teisi asju. 

Vetsus käies (ja me käisime seal oma jookidega) kohtasin endisi klassiõdesid. Avastasin, et kõigil on alati hea meel mind näha. Ma vist olen selline populaarne inimene... Arusaadav, nad pole minust ka nii kaua midagi kuulnud. Eks neid huvita ka, kuidas mul läheb ja mis ma teen. Mul endal oli ka hea meel neid näha. Eks siis nüüd saa nad koolis rääkida, et ma joogisena klubi peldikus neid kallistasin x) 

Kusjuures tuleb välja, et me L-iga oleme vargad. Igatahes selline mulje taheti meist jätta. Lapsehoidjad küsisid, kas me võtsime nende siidri ära. Ma pidin alguses naerukrambid saama. Tuled teise inimese last hoidma ning kavatsed siis jooma hakata? Teiseks oli naljakas see, et me peaksime Jägermeistri peale mingit siidrit jooma hakkama. No tõesti, nii hullu mixi pole mul ka oma sisikonda vaja. Koju jõudsin kahe ajal ning magama jäin kuskil peale kolme. Ärkasin juba seitsmest ning nii sitta hommikut pole mul kunagi olnud. See oli kohutav!!! Hommikusöögist ei tulnud midagi välja, sest ma hakkasin ropsima. Süda oli räigelt paha. Ja nüüd see tavaline lubadus, et ma ei joo enam kunagi.