Ja siin ma taas olen. Ma ei läinudki täna kooli. Poole kuue paiku hommikul hakkas kõhus niimoodi keerama, et ma mõtlesin, et panen iga hetk ropsi maha. Õnneks pole ropsinud. Ma vihkan oksendamist! Kõht hakkas hiljem valutama ka... Maailma sitem hommik!!! Pool päeva oli selline tunne, et kohe-kohe tuleb. Kas see on mingi kõhuviirus?
Mul õnnestus matemaatika ülesannete seast 2 veel ära teha. Seega nüüd on kuus seitsmest. Tegelikult oleksin ma pidanud selle täna ära andma, aga kuna ma ei läinud, annan homme :) Homme pidavat veel vist mingi töö ka olema... Eks tuleb pärast ekoolist järgi vaadata. Miks mul mitte miski meeles ei püsi? Miks?
Eile õhtul taheti mind ära tappa. No tegelikult polnud asi nii hull, aga tol hetkel oli küll selline tunne. Õde tahtis polkat tantsida. (Naerukoht ;) ) Hüppas oma õlaga täpselt mu kõri vastu. Tükk aega oli hingamisega raskusi ja neelata ei saanud üldse. Ma vannun, et nii valus ja vastik pole mul kunagi varem olnud. See oli ikka jube. Viimane kord, kui ma end nii tundsin, oli siis, kui mul lõug krampi läks. Kas teiega on seda kunagi juhtunud? See on lihtsalt jube... *väristab õlgu*
Ma hakkan nüüd kirjandust tegema. Mõtlesin homme hommikul eesti keelt tegema minna, aga lähen vist järgmine teisipäev hoopis. Bioloogia töö tuleb mul ka mingi aeg nüüd ära teha. Loodan, et mitte miski ei tule mu teele enam ette, sest ma tahan neljapäeval selle geograafia töö ikkagi ära teha. Ma ei saa geograafiat enam edasi lükata, see tuleb enne eksamit ju ikkagi ära teha..
Ma vist lähen teen endale teed, sest mul on vaja midagi, mis mu aju ideid genereerima paneks. Tegelikult on mingid ideealged olemas, aga sealt edasi enam ei saa. Pealegi on siin veidi külm ka, tee teeb mõnusalt soojaks ;)
Mul õnnestus matemaatika ülesannete seast 2 veel ära teha. Seega nüüd on kuus seitsmest. Tegelikult oleksin ma pidanud selle täna ära andma, aga kuna ma ei läinud, annan homme :) Homme pidavat veel vist mingi töö ka olema... Eks tuleb pärast ekoolist järgi vaadata. Miks mul mitte miski meeles ei püsi? Miks?
Eile õhtul taheti mind ära tappa. No tegelikult polnud asi nii hull, aga tol hetkel oli küll selline tunne. Õde tahtis polkat tantsida. (Naerukoht ;) ) Hüppas oma õlaga täpselt mu kõri vastu. Tükk aega oli hingamisega raskusi ja neelata ei saanud üldse. Ma vannun, et nii valus ja vastik pole mul kunagi varem olnud. See oli ikka jube. Viimane kord, kui ma end nii tundsin, oli siis, kui mul lõug krampi läks. Kas teiega on seda kunagi juhtunud? See on lihtsalt jube... *väristab õlgu*
Ma hakkan nüüd kirjandust tegema. Mõtlesin homme hommikul eesti keelt tegema minna, aga lähen vist järgmine teisipäev hoopis. Bioloogia töö tuleb mul ka mingi aeg nüüd ära teha. Loodan, et mitte miski ei tule mu teele enam ette, sest ma tahan neljapäeval selle geograafia töö ikkagi ära teha. Ma ei saa geograafiat enam edasi lükata, see tuleb enne eksamit ju ikkagi ära teha..
Ma vist lähen teen endale teed, sest mul on vaja midagi, mis mu aju ideid genereerima paneks. Tegelikult on mingid ideealged olemas, aga sealt edasi enam ei saa. Pealegi on siin veidi külm ka, tee teeb mõnusalt soojaks ;)
Hmmm... sick again?
VastaKustutaoi... teil oli armas polka siis :)tants tekitab vigastusi, ärge tantsige enam!
Ja sain ka vasruse eelmise postituse kommile x)
mina temaga enam ei tantsi :)
VastaKustutasaid jah oma vastuse