Can you believe what a year it's been

Ongi taas üks aasta läbi saanud. Nagu ikka on nüüd teie ees iga kuu "esimese" postituse esimene lause. Üleval on aasta piltides. 2014 oli üsna normaalne aasta, kui haiglaskäik ja pereliikmete kaotus välja jätta. Mis teha, selline see elu kord juba on...

Jaanuar
Nüüd on lõpuks need suured söömispühad kõik läbi ja võib natuke kergemalt hingata.

Veebruar
Käes on veebruar ning taas toon ma teieni nädala soovitused.

Märts 
Kuna eelmisel esmaspäeval oli tähtis päev, siis puhkas ka nädala soovituse rubriik.

Aprill 
Mõnus rahulik lugu sellesse nädalasse siis ;)

Mai 
Kui te arvate, et kevadekuulutajateks on linnud või pargipingil (või poe taga) istuvad parmud, siis te eksite.

Juuni 
Seekordne nädala soovitus tuleb Dolly Partoni uuelt albumilt.

Juuli 
Ma mõtlesin, et prooviks iga kuu mingi laheda käsitööprojektiga hakkama saada.

August 
Tere ilusat lõikuskuud!

September 
Seekordne pala on Steveri uuelt albumilt Idiot Savant.

Oktoober 
Kuna meil on käes uus kuu, siis on paras aeg eelmise kuu käsitööprojekt teieni tuua.

November 
Ilusat hingedepäeva teile!

Detsember
Maagilist jõudu avaldavad mitmed tegevused, kui neid võetakse ette tavalisest korrast vastupidises korras, seega tagurpidi.

A house that's filled with joy and laughter...

Kuuldused minu surmast on kergelt liialdatud. Ma lihtsalt ägasin selle ärasöödud toidukoguse all siin natuke. Ei, tegelikult ei olnud see asi üldse nii hull, aga selline hädaldamine tundub in olevat. Ma ju tahan ka ikkagi lahedate inimeste sekka...

Tegelikult on pühade juures liigsöömisest hullemaid asju ka, näiteks külalised. Kui iga päev keegi uksest sisse sajab, siis võtab võhmale ikka küll. No, jõululaupäev oli rahulik, siis ei käinud keegi külas. Oli selline hingetõmbepaus, mille jooksul tuli lihtsalt 7-9 korda süüa ;)

Olgem ausad, kui keegi oleks näinud seda toidukogust, mis me varusime, oleks nad arvanud, et me lähme Aafrikasse nälginud lapsi toitma. Tühja sest, et lapsed ka siin nälgivad. Kui aga igal õhtul peab laud külaliste pärast lookas olema, siis ei saagi teisiti. Ülejäänud aja võib käppa ka imeda, peaasi, et teistele hea mulje jääb.

Olgu-olgu, ma niisama. Piparkooke ja jõulukooki oleks nagunii teinud, nüüd lihtsalt on endal kergem ning ei pea koerale märtsikuus piparkoogimehikest lõugade vahele pistma. Sülti ja verivorsti on vaatamata rahvahulga sisse-välja voorimisele ka järel, nii et aasta lõpuni on mureta. Peale seda ongi paastuaeg ja üks suur trennitegemine. 

Kui külaliste juurde aga tagasi pöörduda, siis olen ma õnnelik, et pühad läbi on. Kogu see võõrustamine ja lõbustamine röövis mult palju energiat. Ma olen kord juba selline inimene, kes peab akude laadimiseks üksi olema. No ja kui iga päev külalised on, siis sellist aega ei tekigi. Nüüdseks olen ma siiski oma akud peaaegu täis saanud, väljas ju jalutamiseks sobiv talveilm ka. Loodan siiralt, et ka teie jõulud olid vaatamata väsitavatele külalistele ja lookas laudadele toredad. On ju tegemist aasta kauneima ajaga, mõnes mõttes.

23. detsember: viimase hetke jõulusalmid

Ikka ju juhtub, et suures tuhinas on luuletuse päheõppimine ära ununenud. Sel juhul tulebki viimasel hetkel üks lühem salmike selgeks saada. Igaks juhuks võib spikri ka taskusse pista

Ei hakka mina pugema
ja taadil salmi lugema!
Kui juba vedas kingid siia,
eks katsugu neid ära viia!

***

Päkapikk on väike mees,
kõnnib tasa sambla sees.
habe kohev, habe lai,
tahaks teha talle pai.

***

Jõulu eel üks täheke
tukkuma jäi väheke.
Kui ta ärkas, olid tal
lillepotis juured all!

***

Et su sussi sisse teeks
pesa jõulupäkapikk!
Seal on apelsin ja keeks,
õun ja kommirida pikk.

***

Jõuluõlled vahused,
piparkoogid jahused.
Verivorstid meetrit viis,
alles õiged pühad siis.

***

Ilma oma emmeta
salmi öeldud ma ei saa.
Seni, kui ta seda loeb
olen mina talle toeks.

***

Kes küll sebib kuuse all?
punamüts ja mantel tal.
Poetab kuuse alla kinke, 
komme, karusid ja sinke. 

***

Jõuluvanal habe ees
ise paksu mantli sees,
aga jalas on tal - vaata
need ju naabrionu saapad!

22. detsember: Kuum õunajook

• 1 l õunamahla
• pruuni suhkrut (vajaduse korral)
• 1 pikk kaneelikoor
• 1 vanillikaun (võib olla ilma seemneteta, varem kasutatud)
• väike viil ingverit
• (1,5 dl brändit või calvadost)

Kuumuta õunamahl, vajaduse korral magusta suhkruga. Lisa kaneelikoor, vanillikaun ja ingveriviil. Pane potile kaas peale ja lase joogil 20 minutit tõmmata. (Kui soovid jooki alkoholiga kangestada, lisa pärast kuumutamist ja enne tõmmata laskmist calvadost ehk õunabrändit.) Eemalda vanillikaun, kaneelikoor ja ingveriviil. Paku kuumalt.

*Retsept raamatust "Nii meil jõulud tuppa toodi"

Ma ise ei ole seda jooki proovinud, nii et kui keegi teist seda teeb, andku pärast teada, kuidas maitses. Peale selle võib aga teha ühte neist šokolaadijookidest. Samuti võib ju talve jooksul need kõik järele proovida. Siin veel mõned kuumad joogid. Selle kõige peale teeks nüüd ühe kakao või vähemalt tee...

20. detsember: Lumi

Sajab lund, laia lund,
sajab juba terve tund.
Puud on valged, maa on valge,
loodus saanud uue palge.

Lumesadu, lumesadu,
see on päris rõõmupidu.
Lapsed õue ruttavad,
kelgumäele tõttavad.

Lund on tõesti palju vaja,
et saaks korda teed ja rajad,
sest et valgest lumeteest
tunneb rõõmu iga mees.

Kui sa mänguks kindlust vajad,
siis sa selle lumest rajad.
Aga meie ukse ees
seisab valvur - lumemees.

See siis minu ema ja vanaema koostöös valminud luuletus. Kunagi oli emal koolis vaja ning mamma kirjutas siis suurema osa tema eest. Kuna täna on mamma surma-aastapäev, siis mõtlesingi teiega seda toredat talveluuletust jagada. Ilus mälestus temast.

19. detsember: So kiss me on this cold December night ehk 10 romantilist komöödiat jõuluajaks

Sel aastal otsustasin kirja panna romantilised jõulufilmid. Või noh, pühadega seotud filmid siis. Osasid neist näeb suurel pühadeajal ka telekast, mõnda juba homme. Kui teile romantilised komöödiad üldse ei istu, siis võite endale sobiliku filmi leida eelmise aasta nimekirjast. Nüüd aga filmide juurde.

10. Surviving Christmas 

Kas teie arvates on hea mõte maksta kellelegi, et nad siis su peret mängiks? Drew arvates on. Normaalne inimene saab aga aru, et see lõhnab katastroofi järele. Paljud näitlejad on meile tuttavad ning vahel tekib küsimus, miks nad selle osa vastu võtsid. Siiski pole see film pooltki nii hull kui mõned arvavad. Film on täpselt samasugune nagu selle peategelane - tüütu ja kõike üle võlli keerav.

9. The Christmas Consultant 

See pole küll romantiline komöödia, aga komöödia on see sellegipoolest. Romantikat jagub ka. Pealegi, kes suudaks Hoffile ära öelda ;) Liigagi palju jõule ja klišeesid ja tegevust, aga miski selle filmi juures köidab. Võib-olla on see pereema närvivapustus? Või Hoffi tegelaskuju motiivide ilmsiks tulek, mis suudab oma etteaimatavuses siiski liigutada.

8. 12 Men Of Christmas 

See ei ole nüüd otseselt jõulufilm, aga mis siis. Alguses on jõulud ja lõpus on jõulud, see et vahepeal terve aastaring täis saab, pole tähtis. Mulle meeldib peategelane, sel näitlejannal on natuke tüütu hääl. Fran Drecherile jääb küll alla, aga närvidele võib käia sellegipoolest. Närvidele käib ta ka härra detsembrile, aga õnnelik lõpp on sellegipoolest garanteeritud ;)

7. Holiday Engagement 

Tegu pole jällegi jõulufilmiga. Sündmused leiavad aset tänupüha nädalavahetusel, peale mida algab "ametlikult" jõuluaeg. Isegi maja kaunistatakse enne filmi lõppu ära. Peresündmused võivad tüütud olla, eriti siis, kui ema sult ei tea mida ootab. Kui meie kangelanna jääb ilma nii tööst kui kihlatust, siis palkab ta kellegi üheks nädalavahetuseks oma kihlatut mängima. Siis juhtub aga paratamatu ning
ta armub oma libakihlatusse.

6. The Christmas List 

Teate ju küll, et kõik jõulusoovid tuleb kirja panna ning see kiri siis põhjapoolusele jõuluvanale saata. No, kaubamaja jõuluvana kirjakast sobib sama hästi. Mis aga saab siis, kui su soovid hakkavad täide minema? Kahjuks mitte just täpselt nii, nagu sa soovinud oleksid, aga oma viga, et asju nii täpselt ei kirjeldanud. Pole põhjust muretsemiseks, lõpuks saab ka meie peategelane kõik, mida ta tegelikult ka tahab.

5. Four Christmases

Kolme aasta jooksul pole Brad ja Kate jõule perega veetnud. Kui nad aga järjekordse valega lausa televisioonis vahele jäävad, siis pole neil lihtsalt mingit võimalust perede eest peitu pugeda. Nii peavadki nad veetma neljad jõulud ühe päeva jooksul. Asi on üsna katastroofiline ning enne päeva lõppu jõuavad nad lahku minna. Kuna aga õnnelik lõpp on selliste filmide puhul kohustuslik, siis lepivad ka meie loo kangelased ära.

4. Just Friends 

Chris oli keskkoolis kiindunud oma parimasse sõpra, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kui ta 10  aastat hiljem uue mehena kogemata oma kodulinna satub, tekib tal plaan friendzone'ist välja murda. See aga ei suju sugugi nii lihtsalt, kui ta lootnud oli. Üks jabur olukord ajab teist taga ning Jamie paistab eelistavat konkurenti. Kõige koomilisemad stseenid on enamasti Anna Farise mängitud lauljaga. Nii absurdsed asjad lihtsalt ajavad naerma, pole midagi teha.  

3. Recipe For A Perfect Christmas 

Meie kangelanna saab äkitselt assistendist toidukriitikuks ning peab oma esimese artikliga kõik pahviks lööma. Raske on aga keskenduda toidule ja sellest kirjutamisele, kui sinu juures peatub su liiga heatujuline ning sinu suhtes kriitiline ema. Nii ei jäägi tal muud üle, kui et ühe noore kokaga kokkulepe sõlmida. Nimelt lubab ta väikeses restoranis toitu maitsmas käia, kui mees ta ema välja viib. Nii tekibki suhete sasipundar, mille kõrvalt naine oma artikli sootuks unustab...

2. Christmas In Boston

See on hea, see on tõesti hea. Kui tuleb lõpuks aeg kohtuda oma kirjasõbraga, kellega oled 13 aastat kirju vahetanud, siis võid natuke närvis olla küll. Mis aga teha siis, kui sa oma kirjasõbrale enda pildi asemel oma sõbra pildi saatsid? No siis saadad oma sõbra ka sellele kohtumisele. Asjad muutuvad kiiresti väga keeruliseks ja väga naljakaks. Lõpuks aga leiab igaüks oma, sest see on ju ikkagi "naistekas".

1. 12 Dates Of Christmas 

Tunnistan ausalt, et see on üks vähestest romantilistest komöödiatest, mis mulle ka tegelikult meeldib. Mida teha, kui sa kogu aeg üht ja sama päeva läbi elad? Nagu ikka, tuleb peategelasel midagi muuta, et siis elu jälle rööbastesse saada ning hommikul ikka uues päevas ärgata. Selline südamlik ja naljakas ja kohati ajuvaba jõulufilm. Kerge meelelahutus selle kõige paremas mõttes.

10. detsember: Lehttaignarullid pohlamoosi ja verivorstiga

Kõigil, keda lihtne verivorst juba ära tüüdanud on, soovitan küpsetada neid kiiresti valmivaid saiakesi. Meie leidsime sellise retsepti ühest vanast ajalehest ning see läks kohe katsetamisele. Päris head said.

• pärmilehttainast
• pohlamoosi
• majoraani või punet
• verivorsti
• muna

Rulli lehttainas veidi õhemaks, määri pohlamoosiga ja pudista üle hakitud verivorstiga. Puista peale veidi punet või majoraani. Keera tihedasti rulli. Seejärel lõika rull 2 cm paksusteks juppideks ja tõsta need pabervormidesse asetatuna ahjuplaadile. Pintselda pealt munaga, küpseta ahjus 225 kraadi juures 10 min.

2. detsember: Mahlane ja rikkalik jõulukook

Olen teiega jaganud piparkookide ja jõuluküpsiste retsepte. Isegi pühadeaega paslike muffinite retsept on siit läbi käinud. Nüüd on aeg aga rikkaliku jõulukoogi käes. "Koogi võib valmis teha 4-6 nädalat enne jõule. Selle aja jooksul torkige kooki nõelaga ja tõstke lusikaga peale 30-45 ml (2-3 sl) brändit." Praegu on jõuludeni 3 nädalat, aga kooki võite ikka küpsetada.

Koostisained

• 225 g sultana rosinaid
• 225 g korinte
• 225 g rosinaid
• 115 g hakitud kivideta musti ploome
• 50 g poolitatud suhkurdatud kirsse
• 50 g tsitrusviljade koorte hakitud sukaadi
• 45 ml (3 sl) brändit või šerrit
• 225 g jahu
• soola
• 2,5 ml (1/2 tl) riivitud muskaatpähklit
• 2,5 ml (1/2 l) jahvatatud kaneeli
• 15 ml (1 sl) kakaopulbrit
• 225 g võid
• 225 g pruuni suhkrut
• 4 suurt muna
• 1 apelsini või sidruni peeneksriivitud koor
• 50 g jahvatatud mandleid
• 50 g hakitud mandleid

Kaunistamiseks

• 60 ml (4 sl) aprikoosimoosi
• 25 cm läbimõõduga ümmargune koogialus
• 450 g martsipani
• 450 g valget pumatikatet
• 225 g munavalgeglasuuri
• 1 1/2 m kaunistuslinti

1. Päev enne koogi küpsetamist pange kõik kuivatatud puuviljad likku brändisse või šerrisse, katke nõu toidukilega ja jätke üle öö seisma. Määrige võiga 20 cm läbimõõduga ümmargune koogivorm ja vooderdage see kahekordse küpsetuspaberiga.

2. Järgmisel päeval kuumutage ahi 175 kraadini C. Sõeluge kaussi jahu, sool, vürtsid ja kakaopulber. Vahustage või suhkruga, kuni segu on hele ja kohev, ning kloppige vähehaaval juurde munad. Lõpuks segage sisse apelsini- või sidrunikoor, jahvatatud ning hakitud mandlid, kuivatatud puuviljad (koos vähese vedelikuga) ja jahusegu.

3. Tõstke segu ettevalmistatud koogivormi, siluge pealt tasaseks ja koputage õrnalt vastu vormi külgi, et segu vajuks alla ja õhumullid kaoksid. Küpsetage 3 tundi või kuni koogi keskele torgatud peen varras jääb välja tõmmates puhtaks. Tõstke koogivorm jahutusrestile ja jätke tunniks ajaks jahtuma. Siis lööge kook ettevaatlikult restile välja, kuid jätke paber peale, sest see aitab hoida kooki niiskena. Kui kook on jahtunud, mähkige see tihedalt fooliumisse ja säilitage jahedas kohas.

4. Soojendage aprikoosimoosi ja suruge sõelast läbi, et valmistada glasuuri. Võtke koogilt paber pealt ära ja tõstke kook koogialusele ning pintseldage üle kuuma aprikoosiglasuuriga. Pange koogile peale üks kiht martsipani ja siis kiht pumatikatet. Pigistage munavalgeglasuuri koogi ümber alusele. Siduge lint ümber.

5. Rullige lahti pumatikatte ülejäägid ja vajutage lõikevormiga välja 12 väikest lehekest. Vormige küpsisevormi abil kelluke ja puistake see üle läbisõelutud glasuursuhkruga. Veeretage 36 väikest munakest iileksimarjadeks. Jätke küpsetuspaberile 24 tunniks kuivama. Kaunistage kook lehtede, marjade ja kellukesega, kattes need vähese munavalgeglasuuriga. 

Retsept pärit Sue Maggsi raamatust "Jõulutoidud. 50 retsepti jõuluajaks". Mina olen kooki tehes ka martsipani ja pumatikatte ise teinud. Samas raamatus on mõlema jaoks retsept ilusti olemas. Kui aga kaunistamisega üldse ei viitsi jännata, siis pole ka hullu midagi. Netis on küllalt pilte jõulukookidest, mis lihtsalt moosiga "läikima löödud" ja millele siis pael ümber seotud. Polegi alati igasuguseid masse vaja koogile pähe toppida.

1. detsember: vanarahva uskumusi

• Maagilist jõudu avaldavad mitmed tegevused, kui neid võetakse ette tavalisest korrast vastupidises korras, seega tagurpidi. Jõululaupäeva ööl tuleb sõel tagurpidi silmade ette siduda. Kui nii kolm korda vastupäeva ümber maja käiakse ja siis aknast sisse vaadatakse, nähakse tulevast teistpoolt. 

• Vanasti usuti, et jõulus - 25. detsembrist 6. jaanuarini - iga kaevu, allika, oja ja jõe vesi viinaks muutub, kuid püsib niisugusena ainult silmapilgu või paar sekundit.

• Jõulu- ja vana-aastaööl peab tuli hommikuvalgeni toas põlema, et kurivaim sisse ei pääseks. Kuid aknad olgu kaetud, sest kui tulevalgus viljapuude peale paistab, ei kanna need enam vilja.

• Suurema maagilise väe kui kolm avaldab kolm korda kolm. Jõuluööl süüakse üheksa korda. Niisugune üheksakordne söömine hoiab järgmisel aastal sööja priske ja tugeva.

• Pihelgat peetakse heaks abinõuks pahede ärahoidmisel. Jõuluööl lüüakse pihlaka seitsmeharulise vitsaga kolm korda laudavärava pihta - siis ei tule tõbesid loomade kallale.

• Jõulus võtab peremees kaevust pange vett ja paneb hõberubla sisse: selle veega pesevad kõik nägu, et haigused jääksid tulemata.

• Üks neid tavasid, mida paiguti tänini järgitakse, on jõuluõhtul (või -öösel) loomadele leiva lauta viimine. Vanasti riputati leivale mõni tera soola ja sooviti seda pakkudes loomadele häid pühi.

• Jõululaupäeval saunaskäimine oli sama oluline kui jõulukirik. Lääne-Eestis ja saartel käis sauna juures jõuluhani, kes kippus lapsi näpistama (ikka laiskuse ja pahategude eest, see tava elas veel 1980. aastatel).

• Üldise tava järgi ei mindud külla jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal. Varem on seda põhjendatud mh halbade kontaktide välistamisega, nii et ootamatule külalisele visati pastlad või pajalapid kaela, soola või tuhka jälgedesse ja tehti muul viisil häbi.

• Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud.

Allikad: "Väike jõuluraamat" ja BERTA

Bandito

Roundtable Rival

The Devil Is A Lonely Night

Tibutants vol. 3 ehk mardipäeva muna!

Mardid toovad muidu küll viljaõnne, aga tundub, et seekord tõid hoopiski munaõnne. Tänane päev läheb ajalukku kui päev, mil me saime oma esimese muna. Hea tõdeda, et kanad hakkavad end nüüd ära tasuma. Kui nii edasi läheb, siis saab ehk tänavused jõuluküpsetised koduste munadega valmistada. 

5. november

roosa pargipink
must-valges sügispäevas
killuke Barbie't

Tariner

Seekord siis midagi hoopis teistsugust...

Sixx:A.M. - Modern Vintage (2014)

Sixx:A.M.-i kolmas stuudioalbum on nüüd fännide suureks rõõmuks ilmunud. Kannab see nime Modern Vintage ning tegu esimese plaadiga neilt, mis pole raamatu soundtrack. See võib olla isegi nende seni parim album. Lihtsalt seepärast, et siin saavad kokku mitmed erinevad stiilid ja mõjutused ning need töötavad koos hästi. 

Albumi avalöök "Stars" on üpriski võimas ning jõud ei rauge niipea. Kõva andmine käib nii spordimeeskondade seas juba lemmikuks saanud palas "Let's Go" kui ka kaheksandas loos "Hyperventilate". Plaadi keskel võtab korraks hoo maha albumi ainus ballaad, milleks on cover The Carsi kunagisest hitist "Drive".

Modern Vintage'ilt leiab muidugi ka vastakaid arvamusi tekitanud esiksingli "Gotta Get It Right", mis üllataval kombel ei kõla mitte ühegi teise looga sarnaselt. Kui neljas rada "Get Ya Some" loob kujutuspildi grotesksest maskiballist, siis "Miracle" on hoopiski tõeline diskolugu. Nagu vana hea Bee Gees. Samade mõjutustega on muideks ka deluxe versioonil leiduv pala "Let It Haunt You (So Beautiful)". Kõige selle juures pole mehed aga ära unustanud seda, kust nad tulnud on. Albumi kolmas lugu "Relief" sobiks samahästi ka The Heroin Diaries Soundtrackile. Samuti on lugude temaatika üpriski sünge nagu Sixx:A.M.-i puhul ikka.

Kui kaks eelmist albumit kõlasid üsna ühtemoodi, siis Modern Vintage on küllaltki erinev. See on sügav kummardus muusikale, millega mehed üles kasvasid ja mis neid aastate jooksul inspireerinud on. See on erinevate stiilide kompott roki mahlas. Samas on see kõik piisavalt teada-tuntud Sixx:A.M.-i nägu, nii et fännid peaksid rahul olema.

Let 'Em Eat Cake

Selle nädala soovituseks on Alexzi uue albumi nimilugu. Enjoy!

Kooselamisest ja muust

Viimasel ajal kütab kirgi jälle see kooseluseadus. Või noh, tegelikult kütavad kirgi mingid kindlad indiviidid, kes rahvast ässitavad. Õnnestunult. Ma siiralt kahtlen, kas kõik need plakatite ja õhupallidega protestijad on üldse kooseluseaduse tekstiga tutvunud. Arvatavasti mitte, sest tegelikult ei oma see ju ka tähtsust. Peaasi et on, mille vastu võidelda. Tunnistan, et sellisel kujul jätab see seadus tõesti veidi sellise kiirelt kokku klopsitud mulje. Samas võib lahti võtta ükskõik millise teise seaduse ning ka sealt vaatab vastu peaaegu et mittemidagiütlev ja laialivalguv tekst. Egas muidu saa seadusi paragrahv paragrahvi järel isemoodi tõlgendada.

Ma ei teagi, kas minu tutvusringkonnas on omasooiharaid. Võib ju olla, aga nad lihtsalt ei julge "kapist välja tulla". Kas saakski seda neile pahaks panna? Kui kapiukse taga ootab sind hangudega varustatud matsikari, siis jääks ise ka vist sinna kappi. See on turvalisem. On ju ka paljude kooseluseaduse vastaste seas levinud arusaam, et "omas kodus tee, mis tahad". Justkui peale kooselu registreerimist koliksid kõik metsa kuuse alla. Ma võin loll olla, aga minu arust kooselu toimubki inimeste kodudes. Kus mujal inimesed elavad? Omas kodus võid naist vägistada ja lapsi peksta, kedagi ei huvita. Siis ei tule inimesed plakatitega tänavaile pereväärtusi taga nõudma, kuigi just siis peaks. Sellised asjad ei tundu kedagi häirivat, aga kui kaks samast soost inimest tahavad ka seaduslikult koos elada, siis on jama majas. Kummaline maailm, kas pole?

Mingil põhjusel on kõik veendunud, et kui see seadus vastu võetakse, hakkavad kõik homod lapsi kasvatama. No ma ei tea, ma ei taha seda eriti uskuda. Jah, registreeritud elukaaslasel on lihtsam teise osapoole bioloogilist last lapsendada, aga see ei tähenda, et kõik seda ka teha tahavad. Pealegi, kolmanda isiku lapse võib ta lapsendada, kui piirangud oleksid "registreeritud elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglased". Iga ametnik võib ise otsustada, mis on äärmiselt ebaõiglane ja mis mitte. Seega on hirmul taas suured silmad. Pealegi ei leia ma, et samasoolised vanemad nüüd inimkonna hävingu alguseks oleks. Miskipärast arvatakse, et samasooliste vanematega kasvanud lapse maailmavaade on väärastunud. Kui kaks isa või ema kasvatavad oma last (või lapsi) teadmises, et armastus ei küsi peale vanuse ka sugu, siis mis selles halba on. Kui lapse vanemad on erilised sitapead või lihtsalt katkised inimesed, siis pole sealt tavaliselt head nahka loota. Sellel pole aga mingit pistmist vanemate soo ega ka arvuga. 

Leidub ka selliseid, kes siiralt väidavad, et neil pole homode vastu midagi. Peale mida hakkavad nad pikalt ja laialt jahuma sellest, kuidas see pole ikka normaalne, et üks mees teisele "perse kütab". Seepeale tahaks küsida, kas nad ise ka kuulevad mida nad suust välja ajavad. Kõige tipuks lähevad nad koju naisega anaalseksi proovima. Imetabasel kombel pole sel juhul "perse kütmisel" midagi viga ja seda nähakse jälle kui normaalset tegevust. Samuti pole neil midagi erilist ka lesbide vastu, sest kaks naist omavahel asjatamas on nii seksikas. Kui needsama kaks naist peaks juhtumisi tahtma koos last kasvatada, siis on jälle asi ebanormaalne. Kõik on justkui okei seni, kuni see nende seksuaalfantaasiaid toidab ning nende armastatud "traditsioonilist" peremudelit ei ohusta. Mis on üldse see traditsiooniline peremudel? Kas pole ka see koos kõige muuga aastasadade jooksul muutunud? 

Vahel tahaksin lihtsalt küsida kõigi nende inimeste käest, kas teiste, neist natuke erinevate, inimeste õnn ja heaolu tõesti nende endi minapilti mõjutab. Oleksin peaaegu öelnud valikud, aga seksuaalne orientatsioon pole ju tegelikult valik. Mina ei ole kunagi teadlikult otsustanud hetero olla, ma lihtsalt olen. Ma ei saa sinna midagi parata ning seda ei anna ravida. Miks siis osa ühiskonnast siiamaani arvab, et homoseksuaalsust annab?

You Ruin Me

Mul on nii hea meel, et The Veronicas tagasi on. Mulle meeldisid nii mõnedki nende lood, nii et jään huviga novembris ilmuvat uut albumit ootama.

Make new friends with pots of mushroom tea...

Kuna meil on käes uus kuu, siis on paras aeg eelmise kuu käsitööprojekt teieni tuua. Sel korral siis tikkisin ristpistes ühe ilusa sügisese pildi. Tunnistan, seal raamis polnud ta pildistamise hetkel veel ilusti-õigesti sätitud, aga pole hullu. Pealegi, ma ei teagi, kas see pilt jääb selle raami sisse või vaatan ma mõne teise talle.

Igatahes on see siiamaani vist kõige kiiremini valminud töö. See ei tähenda nüüd muidugi seda, et ma oma pildi poole tunniga valmis tikkisin. Teose valmimiseks kulus ikka mitu päeva, sest seda aega tuli ikka näpistada natuke siit ja natuke sealt.

See pilt jäi juba ammu mulle ühes käsitööajakirjas silma ning nüüd oligi paras aeg asi ette võtta. Allpool paar pilti ka töö valmimisest.

Always The Last To Know

Emma oma tuntud headuses, aga seekord uue projektiga.

Tibutants vol. 2 ehk kuidas siga kanu kamandab

Mäletate veel, kuidas me oma igavasse ellu veidi vürtsi lisada otsustasime? Või noh, ema mõtles, et nad on ju "nii armsad". Sama arvamust jagasid teised ka, aga nüüdseks enam mitte. Onupoeg vaatas meie noorkanu paar nädalat tagasi nii nördinud näoga, et mul hakkas väikemehest lausa kahju. Mis teha, kõik väiksed ja armsad kasvavad suureks ning muutuvad peletisteks. Poiss oli laudast kadunud kiiremini kui mõni pätt kuriteopaigalt.

Kahjuks tuleb tõdeda, et päris kõik tibud pole suureks kasvanud. Paar broilerit läksid üsna alguses manala teele. Siis aga hakkasime neile vitamiine andma ning ka kõige viletsam tibu muutus paari päevaga tugevaks. Nüüdseks on meie kuked juba üsna ülbeks muutunud, nii et neist tasub eemale hoida. Nokad käivad neil kiirelt ja võivad päris valusad olla. Õnneks pole karta, et nad liiga ülbeks lähevad, sest varsti saab nad üksteise järel potti löödud. Jah, ma saan aru, et kõikse suuremad loomasõbrad tahavad mind nüüd kividega loopida või risti lüüa, sest kuidas ma ometi saan nii julm olla. Mis teha, sitta juhtub. Pealegi, palju jubedam oleks, kui me kõik kuked alles jätaks ning neil siis omavahel kakelda laseks. Vot see oleks julm.

Laudas on meil peale kanade-kukkede vaid üks asukas, kes alguses uutest naabritest vaimustuses polnud. Nüüdseks on ta aga leppinud sellega, et need lollakad linnud ta kõrval on. Siiski, kui mõni kukk liiga valjult ja kaua oma kikerikiid harjutab, röhatab Ruts valjult. Peale seda on enamasti rahu majas, sest ilmselgelt on siga boss, nagu loomade farmis ikka.

Places To Go

Green

Seekordne pala on Steveri uuelt albumilt Idiot Savant. Album saab teoks tänu PledgeMusic kampaaniale ja fännide toetusele. Ilmub see sobivalt Halloweeni ajal :) Teades palju aega ja tööd on sellesse videosse panustatud, oleks lausa patt seda teiega mitte jagada.

Vürtsikas ananassikook

• 250 g heledat maisisiirupit
• 1 puhastatud ja peeneks hakitud punane tšillikaun
• 1 laimi riivitud koor
• 450 g konserveeritud ananassirõngaid + 1-2 spl siirupit
• 250 g toasooja võid
• 250 g suhkrut
• 4 suurt muna
• 225 g nisujahu
• 2 tl küpsetuspulbrit

Kuumuta ahi 180 kraadini (gaasiahjul aste 4). Määri 23 cm läbimõõduga lahtikäiv vorm rasvainega. Lisa maisisiirupile hakitud tšilli ja riivitud laimikoor. Kuumuta pidevalt segades keskmisel kuumusel 2 minutit. Kalla pool siirupist vormi ja kalluta seda, et siirup põhja ühtlaselt kataks. Lao seitse ananassirõngast ühe kihina vormi põhja. Mikserda või suhkruga suures kausis keskmisel kiirusel heledaks ja kreemjaks. Lisa ükshaaval munad, vahustades iga kord põhjalikult. Lülita mikser aeglasemale kiirusele ja sega sisse jahu, küpsetuspulber ja 1-2 spl ananassimahla, kuni tainas on ühtlane. Haki ülejäänud ananassirõngad peeneks ja sega tainasse. Kalla tainas ananassirõngaste ja siirupikihi peale ning silu lusikaga pealt tasaseks. Küpseta 45-50 minutit, kuni kook on kerkinud ja kuldpruuniks tõmbunud ning selle keskele torgatud hambatikk jääb puhtaks. Lase koogil 10 minutit vormis jahtuda, siis keera ettevaatlikult tagurpidi vaagnale. Soojenda ülejäänud siirup ja vala koogile. Serveeri soojalt või toatemperatuuril.

Retsept pärit raamatust "Hõrgud ja ahvatlevad koogid".

But I'm still still stuck in the August rain

Tänavune köögiviljasaak jääb vist üsna tagasihoidlikuks, aga pole hullu. Kasvuhoones hakkavad tomatid punaseks tõmbuma ning paprikatele sobib sealne "kliima" kohe eriti hästi. Nii ilusaid ja suuri paprikataimi pole meil enne olnud. Suur oli minu rõõm, kui esimene kaun punaseks läks ja mõni aeg hiljem teine oranžiks muutuma hakkas. Peenralt aga peale porgandite ja mõne peedi ei saa suurt midagi. Mõne kaalika saab ehk ka, aga muu kraam on lihsalt surnud. Kadusid kõik mu (lill)kapsataimed ja kurk ei idanenudki. Herned ja oad jäid kiduraks ning hernesaak - 2 kauna - on koristatud. Küll aga kasvab peenramaal till, mida ma ei pidanud külvamagi, sest eelmisest aastast oli ikka seemneid jäänud. Nüüd aga palun vabandust, et tüüpilise hobiaednikuna teid tüütasin. Võite oma tegevuste juurde naasta...

 

Daze

Seekordne nädala soovitus on Poets of the Falli uus lugu Daze. Tegu esimese singliga nende 19. septembril ilmuvalt albumilt Jealous Gods. Kuna karnevali- ja maskiballiteema mulle üldiselt meeldib, siis läheb ka see video mulle peale.

Because Raggedy Ann is in the closet picking posies

Olen lõpuks jõudnud selle tähtsa postituseni. Lubasin ta valmis teha ning tõestus ongi nüüd teie ees. Kaltsunuku tegemine polegi tegelikult raske ning hakkama saab igaüks, kes vähegi õmmelda oskab. Polnud see ka nii töömahukas nagu ma kartnud olin. Õmblemine iseenesest läks lausa ludinal.

Minu punapäine kaunitar on inspireeritud Emilie Autumn'ist.  Täpsemalt tema Opheliac "ajastu" välimusest - punase ja valge kombinatsioon. Isegi see väike süda põse peal on olemas. Lõiked on mitme erineva nuku lõigetest kokku pandud. Natuke siit ja natuke sealt..

Kuna tegu on ikkagi kaltsunukuga, siis on ta valmistatud riidejääkidest. Nagu üks õige kaltsunukk olema peabki. Juuksed on lõngast ning just nende tegemine võttiski kõige kauem aega. Eks süüdi oli ka natuke materjal, millest nukk tehtud sai. Too oleks võinud natuke kergem kangas olla, aga tagantjärele tarkus on täppisteadus. 

Tegemise käigus juhtus aga nii, et üks jalg on teisest natukene pikem. Seda ei pane õnneks aga eriti tähele. Riided käivad seljal takjakinnisega, nii et täitsa uhke värk. Peale pildil oleva kleidikese on nukul veel ka püksid ja pluus.

Seda, mis mu punapeast edasi saab, ei oska ma praegu öelda. Eks ta kogu riiuli peal mingi aeg tolmu, sest nukkudega mängimiseks olen ma siiski liiga suur...

10 John Cusacki filmi ehk enesepiinamise kõrgem pilotaaž

Mõni aeg tagasi tegin ma midagi üpriski eriskummalist ja vaatasin ära peaaegu kõik filmid, milles on mänginud selline tore näitleja nagu John Cusack. Ma võin ausalt öelda, et ma sain Cusacki üledoosi ning filmide vaatamise ja selle postituse tegemise vahel jõudis palju vett merre voolata. Ma ei soovita sellist lollust mitte kellelegi, aga kui te soovite sama teha, siis laske käia. Ise teate, millega riskite.

Päris raske oli välja valida kümmet filmi, mida siis nö soovitada, aga ma sain sellega siiski hakkama. Avastasin aga peale nimekirja valmimist, et mingil imelikult põhjusel on välja jäänud The Grifters. Nojah siis, vaadake seda siis nimekirjaväliselt ;) Samas on ka mitu head filmi, kus John Cusackil on üsna väike roll, nagu The Thin Red Line või siis Map of the Human Heart, milles on ta ekraanil ikka väga lühikest aega. Välja jätsin ka oma guilty pleasure'i The Raven... peakski seda millalgi uuesti vaatama. Nüüd aga võitegi nimekirja uurima hakata, kui te seda juba teinud pole.

10. The Road to Wellville

Täiesti absurdne lugu ühest sanatooriumist ja hommikusöögihelvestest. Sellist janti vaadates on raske tõsiseks jääda, nii mõnigi stseen on puhas kuld. Kui siis aga meelde tuleb, et päris kõik ei olegi väljamõeldis ja Dr. Kellogg päriselt ka olemas oli ning sanatooriumiga seotud, siis muutub asi kuidagi isegi veel naljakamaks. Kui te nüüd esimest lauset ja Dr. Kelloggit kokku ei pane, siis pole te ilmselt kunagi maisihelbeid söönud ega poes käinud.

Kui sulle see film meeldis: Sulle võib meeldida ka näiteks Hot Tub Time Machine, mis on küll kõvasti teistsugune, aga sama absurdne.

9. Adult World

Peategelane Amy (Emma Roberts) on enda arvates väga hea luuletaja, aga seda arvamust ei paista keegi jagavat. Cusacki tegelases näeb ta oma mentorit, olgugi et mees on üks paras sitapea. Pean mainima, et sitapea mängimine tuleb härra Cusackil päris hästi välja. Päris komöödiaks Adult World'i pidada ei saa, kuigi just sellena filmi reklaamitakse. Jah, naljakaid kohti on, võtame kasvõi tagaajamisstseeni tandem jalgrattal või purjus Amy oma "mentorit" võrgutamas.

8. Igor

Teate ju küll, et (tihti hullude) teadlaste küürakad assistendid on Igorid. Seda ka antud filmis, kuid siin saab Igor ise võimaluse särada. Pealegi on ta oma isandast ka parem leiutaja. Animafilmi pildikeel on sarnane Tim Burtoni omale, seega Burtoni fännidele peaks see päris hästi peale minema. Peale John Cusacki on tegelastele hääle andnud veel sellised tuntud nimed nagu Steve Buscemi, Eddie Izzard ja John Cleese.

Kui sulle film meeldis: Võib-olla meeldib sulle ka vana hea muusikaline joonisfilm Anastasia.

7. Martian Child

Ulmekirjanik David Gordon (Cusack) pidi oma naisega lapse adopteerima, siis aga jäi ta leseks. Nüüd pakutakse talle võimalust pakkuda kodu poisile, kes arvab end olevat Marsilt. Tundub, nagu tegu oleks täiusliku sobivusega. Koos aga tuleb neil nii mõndagi ületada, sest ikka veel leinava mehe ja antisotsiaalse poisi sobivuses pole kindlad ei ametnikud ega mehe tuttavad. Tunnistan, et film suutis pisara välja kiskuda ka minugususe kalgi inimese silmast, nii et teid on hoiatatud.

Kui sulle see film meeldis: Vaata ka natuke tumedamates toonides Grace Is Gone'i.

6. Better Off Dead

Mida teeksid sina siis, kui su tüdruksõber su maha jätab? Lane Myer arvab, et kõige etem on end ära tappa. Kahjuks või õnneks ei taha see tal õnnestuda, nii et tal ei jäägi muud üle kui üritada tüdruk tagasi saada. Selle käigus saab ta tuttavaks uue tüdrukuga ning ülejäänu on ajalugu. See film on põhjuseks, miks inimesed John Cusackilt 2 dollarit küsivad. Minu lemmikstseeniks on aga see.

Kui sulle see film meeldis: 80ndatest on neid Cusacki filme võtta küll, näiteks hitt Say Anything... või täiesti absurdne, kohati lausa paroodiahõnguline, Hot Pursuit.

5. Midnight in the Garden of Good and Evil

Film, mis põhineb raamatul, mis põhineb päriselul. Võib-olla meeldib see film mulle värvikate tegelaste Minerva ja Chablis Deveau pärast. Samas võib vabalt olla, et põnev kohtuasi on piisav põhjus, miks mulle see film meeldib.

Kui sulle see film meeldis: Soovitan vaadata City Hall'i või sama põnevat True Colors'it.

4. Grosse Pointe Blank

No olgem ausad, palgamõrvari minek keskkooli kokkutulekule on alus heale filmile. Eriti tore on see, et keegi ei usu teda, kui ta neile ausalt ütleb, et palgamõrvar on. Võrdses koguses huumorit ja vägivalda ning superhea soundtrack teevad sellest ühe mõnusa filmi, mida võib vabalt üha uuesti ja uuesti vaadata.

Kui sulle see film meeldis: Heida pilk peale filmile War, Inc., mida peetakse ka Grosse Pointe Blank'i mitteametlikuks järjeks.

3. Eight Men Out

Spordidraama, mis põhineb tõestisündinud lool. Kui pesapallimängijatele ikka piisavalt ei maksta, siis leiavad nad mõne muu viisi, kuidas rohkem raha teenida. Isegi, kui selleks viisiks on meelega kaotamine. Film on kaasakiskuv ja vaataja tunneb meestele kaasa, olgugi et nad on ise oma õnnetuses süüdi. Pildikeel on lummav ning isegi pallimäng tundub loomulik. Pole mingi ime, et nii mõnigi seda parimaks pesapallifilmiks peab.

Kui sulle see film meeldis: Raske on leida soovitust, sest spordifilme Cusacki arsenalis rohkem pole. Võib-olla läheks sulle peale The Jack Bull, kus Cusacki tegelane taas õiglust nõuab, küll aga selle eest kallimat hinda maksma peab.

2. High Fidelity

Mida teha siis, kui sind taas kord maha jäetakse? Eks ikka järjestada oma lahkuminekute Top 5 ja uurida, miks kõik suhted lörri läinud on. Täiesti tavaline tegevus ju. Veel üks film, mille soundtrack on ikka päris hea. Olgem ausad, kui peategelane omab plaadipoodi, siis peab taustal hea muusika mängima. Kõige toredam kogu linateose juures on aga see, et sellised inimesed on päriselt olemas. Alati filme vaadates sellist tunnet ei teki. 

Kui sulle see film meeldis: Vaata Serendipity't. See pole küll päris see, aga väikseid sarnasusi on.

1. Identity

Kui midagi vältida, siis selleks on vana hea motell pärapõrgus. Oleme neid näinud filmides küll ja küll. 10 võõrast saabuvad tormisel ööl ühte sellisesse motelli ning üllataval kombel hakatakse neid ükshaaval maha nottima. Kõik hakkavad kõiki kahtlustama nagu sellisel puhul ikka. Kõige loogilisem kahtlusalune pole süüdi ning lõpetab ka ise surnuna. Ka see on üsna tavaline. Kõike seda on üsna põnev jälgida, olgugi et nii mõnigi kord on aimatav, mis juhtuma hakkab. Kirss tordil on aga filmi lõpp. 

Kui sulle see film meeldis: Soovitan vaadata ka filmi 1408, kus ei notita küll inimesi ükshaaval maha, aga põnev on vaadata ikkagi.

Anything Goes

See lugu on septembris ilmuvalt albumilt Cheek to Cheek. Usute või ei, aga ma olen seda albumit kaua oodanud. See on see. *tantsib ja laulab kaasa*

Gotta Get It Right

Midagi rõõmsat siia nädala algusesse. Sixx:A.M.'i kolmanda kauamängiva esimene singel, mis kütab fännide seas kõvasti kirgi, jagades neid kahte leeri. Mehed ise keskenduvad positiivsele ning eks ta õige ole, las koerad hauguvad. Teie aga nautige lugu ja üritage mitte tantsima hakata ;)

Valge Daami laat

August ja täiskuu tähendab seda, et Haapsalus on Valge Daami aeg. Käisin käsitöölaadal ja sain sedasi selgi korral pidustustest osa. Lettidel oli igasuguseid nipsasjakesi ja kodumaist söögikraami, pakuti nii villast kui linast, oli nii keraamikat kui puitu. Kes kunagi laadal käinud, eks see teab, mis kraami tavaliselt müüakse. Müüjaid ise leidus nii üsna osavõtmatuid kui ka lahkesti kaamerale poseerivaid. Kui aga sel korral Haapsallu ei jõudnud, siis võib pilte uudistada.

Miss You

Gunshot

I am siren, I am ivy 

I am no one, I'm nobody 

I am longing for your honey 

I am longing for your love

Aristocats are never found in alleyways...

Prints Tiny Tim Punasilm ehk omadele lihtsalt Timmu. Lähematele sõpradele tihtipeale ka boss või siis opossum. Kui 9 tonni kaaluv mammut võib olla opossum, siis võib meie 5-kilone kassipoiss seda ammugi olla. (Kui te nüüd aru ei saanud, siis pole te ilmselt Jääaeg 2 vaadanud.)

Selle blogi vanemad lugejad-jälgijad on Timmuga juba ammu tuttavad. Ega hullul kassimammal polegi ju muust kirjutada kui oma kõutsist. Samas, ta on piisavalt huvitav kiisu, et temast kirjutada. Nime on ta saanud geniaalse artisti järgi, kelle kõige kuulsam lugu on see. Kuna meil ei tulnud tol hetkel ühtegi ilusat poisslapse nime pähe, küsisin paari tuttava käest. Tiny Tim tundus tol hetkel väga sobilik, sest ta oli siis ju tõesti tiny (pisike). Ajapikku sai sellest lihtsalt Timmu, sest heal lapsel on ikka mitu nime.

Boss on tõeline jahimees. Kui ta oma esimese hiire püüdis, siis sai see ka blogis ära mainitud. Nüüdseks on palju vett merre voolanud ja küllaldaselt närilisi püütud. Karihiirte populatsioon on vast märgatavalt vähenenud, sest neid saab ta kõige rohkem kätte. See tähendab aga seda, et meil tuleb päris palju laipu kokku korjata, sest karihiiri kassid enamasti ei söö.

Kui te aga arvate, et poisu (veel üks hüüdnimi) oma kihvad ainult saagi sisse lööb, siis te eksite. Ta võib vabalt oma suured valged kihvad ka inimese sisse lüüa. Selle tõestuseks on mul käsivarre peal üks arm. Või noh, tegelikult on neid rohkem, aga see konkreetne on ikka tõeline kihvaauk. Rõhk siis sõnal "auk". Ma vahel kutsun teda nende suurte kihvade pärast ketšupivampiiriks. Ma loodan, et te ikka mäletate seda multikat. Igatahes meenutab ta neid nunnusid nahkhiiri sealt.

Peale hammustamise meeldib talle ka küünistada. Eriti meeldib talle vihahoos jalga kinni karata. Taas on mul tõestuseks armid. Küünistab ta ka kogemata, sest ta arvab siiamaani vist, et on pisike ja võib mööda inimest üles ronida või inimesele turja peale hüpata. Ma ütlesin küll emale, et ta ei tohi seda lubada, aga kuna kassipoiss oli siis väike ja nunnu, ei suutnud ema teda keelata. Nüüd teeb ta seda kõigiga, aga ta pole enam väike, vaid on suur ja raske ning hiiglaslike küüntega. See ei ole meeldiv.

Seda, et loodus tühja kohta ei salli, teame me kõik. Timmu puhul peab see kohe eriti paika. Ta on kohe platsis, kui keegi peaks tugitoolist püsti tõusma. Sinna tagasi istumine on ainult omal vastutusel, kuid see pole eriti hea mõte. Samuti on ta kohe platsis ka siis, kui laua peal või riiulis või kapi peal peaks hetkeks rohkem ruumi olema. Seda võite ka pildilt näha. Igatahes on ta sel juhul seal riiulis nii kaua, kui ise tahab. Kui Timmul igav hakkab ja ta ära läheb, saab alles asjad riiulisse tagasi panna. Õnneks on laudadega teine lugu, sest sealt saab ta veel ära tõsta. 

Muide, Timmu arvates oleks väga tore, kui te toetaksite Kassikohvikut. Nimelt on meie bossi arvates täiesti normaalne see, et inimene teda ka koogitükki süües kõrva tagant sügab. See on lausa iseenesestmõistetav. Kuna kõik ei saa aga teda paitada, siis Kassikohvik oleks neile inimestele õige koht. Eriti seepärast, et südamelähedaseks saanud kassi võib endale võtta, et siis iga päev teda kõrva tagant sügada. Minu arvates on Kassikohviku idee väga tänuväärne, sest koostööd tehakse MTÜ-ga Kasside Turvakodu. Kui kohvikusse minnes võib leida uue pereliikme, siis on see väärt koht. Igal kassisõbral võiks olla oma prints või siis printsess. Ja miks mitte ka mõni ketšupivampiir ;)

I'm burning up with fever ehk järjekordne "müstiline" haiguslugu

Olen sel nädalal elanud vee, paratsetamooli ja õunamahla peal. Ei noh, nii hull see asi pole, sest ma ikka olen üritanud tahket kraami ka manustada. Edukalt. Siiski, vedelikutarbimine on oluliselt tähtsamal kohal olnud.

Kõik algas ühel vaiksel esmaspäeva pärastlõunal peavaluga. Teisipäeva hommikul kell viis oli ka palavik platsis. Vähemalt siis panin ma esimest korda kraadiklaasi alla ja paar pügalat üle 39 ta näitas. Päeval helistas ema mingi aeg kiirabisse, kuid suurt abi sealt ei saanud. 

Kolmapäeval helistas ema uuesti kiirabisse, sest kraadiklaas näitas juba 40. Õnneks oli peavalu selleks ajaks kadunud. Sel korral tuli tunni aja pärast ka auto kohale. (Neil oli mitu väljakutset üksteise järel.) Tegid kohapeal oma mõõtmised ära, andsid paratsetamooli ja viisid haiglasse. Ja nii ma veetsingi järgmised 5 tundi umbses päevapalatis. Võeti vereproovid, tehti EKG, isegi röntgenis sain korra käia. Kuulati kopsu, vaadati kurku, kästi pastakat jälgida jms. Kõigi testide ja vestluste tulemusena otsustati, et küllap mingi viirus on. No ma ei tea, mulle on kogu see kõrge palaviku värk veel suhteliselt uus teema, sest aastaid kulgesid mul absoluutselt kõik haigused palavikuga 37,4. Siiski tundub 40 viiruse jaoks liiga palju. Igatahes tilgutati mulle 2 korda rohtu otse veeni, mis lõpuks palaviku ka kolinal alla tõi. Haiglas näitas viimane kraadimine 37,4.

Nii ma siis ravin oma palavikku, sest midagi muud mul ravida pole. Õnneks pole täna seda palavikku ka enam eriti. *ptüi-ptüi-ptüi* Kui oleks, siis seda siin ma ei kirjutaks. Jõudu lihtsalt ei jätkuks. Kuigi jah, ega seda jõudu praegugi palju ole. Olen üks tühjakspigistatud sidrun. See ei ole hea tunne, aga vähemalt pole mul külmavärinaid. Ja ma ei higista. Kuna ma röntgenis käisin siis, kui ühe portsu rohtu olin kätte saanud, siis olid mu riided kõik läbihigistatud. See tädi seal arvas küll, et ma endale seal haiglas ühe korraliku kopsupõletiku külmetan niimoodi. Et kui enne ei ole, siis pärast on ikka. 

Kiirabi pean ma uuesti kutsuma endale aga juhul, kui süda jälle kloppima hakkab. No ma ei tea, see on meil ka juba justkui läbitud teema. Põhjalikult läbitud teema. Kõige toredam oli muidugi see, kui öeldi, et tegu pole millegi eluohtlikuga. Alati on hea teada, et elu pole ohus, eriti siis, kui päris täpselt ei teatagi, mis viga on. Diagnoosina pandi aga kirja täpsustamata äge neelupõletik. Muide, kurk ei valuta mul siiamaani.

With doilies on tables and cats on the couch

Ma mõtlesin, et prooviks iga kuu mingi laheda käsitööprojektiga hakkama saada. Juunikuus valmis üks linik. Juhendi leidsin interneeduse avarustest. Kel soovi, võib ise ka endale ühe linikukese meisterdada. Seda loomulikult juhul, kui te heegeldada oskate. Samas, mingisugune algoskus peaks ikka kõigil olema, sest koolis õpetati/õpetatakse ka sedasorti asju. Isegi poisid õppisid seda natuke, aga see vist oleneb koolist.

Mina printisin õpetuse välja, et ka ilma arvutit käima panemata saaks heegeldada. Kui te aga ei taha paberit raisata ja valutate südant vihmametsade pärast, siis võib ju mõnest nutiseadmest ka seda juhendit järgida. Kahjuks on juhend ingliskeelne, nii et siin on üks takistus neile, kes keelt ei oska.

Ma ei tea, kui palju aega mul selle liniku heegeldamisele kulus. Tegin seda ju ikkagi jupikaupa ja otseselt kella ei vaadanud. Mõni päev möödus nii kiiresti, et heegelnõela ei jõudnudki kätte võtta. Samas tundub, et vilunud tegijal kulub üsna vähe aega, sest ahelsilmustest koosnevate kaarte ühendamine ei ole raketiteadus. Ka lilled ja lehed valmivad üllatavalt kiiresti. Kuna need ühendatakse heegeldamise käigus, pole ka muret ühendamisele kuluva aja pärast.

Hoiatan, et kassiomanikel võib kuluda natuke rohkem aega. Nimelt otsustas Timmu, et ta peab ka aitama. Või noh, heegelniiti püüdma, sest tegu on ilmselgelt vaenlasega. Samas on täiesti võimalik, et ta tegi seda lihtsalt suurest tähelepanuvajadusest. Õnneks jäid nii töövahendid kui ka valmiv töö terveks. Kogu heegeldamise käigus ei saanud ka ükski kass viga, nii et lõpp hea, kõik hea.

Tibutants ehk kuidas kanakari tibusid kasvatab

Kuna meil on ilmselgelt liiga igav elu, siis otsustasime kanad võtta. Või noh, tegelikult otsustas ema ühel päeval poe parklas tibusid nähes mõned koju ka tassida. Spontaansed ostud on ju alati kõige paremad, või mis? Ja nii me siis kasvatamegi tibusid, et neist mõne kuu pärast kanad saaks. Eks paistab, kui uhked need sulelised siis olema saavad.

Ei ole see tibukeste kasvatamine kergete killast. Koju toodi nad küll pappkastis, aga praeguseks elupaigaks on saanud vana küülikupuur. Sobib neile piiksuvatele tennisepallidele praegu küll, hiljem kolivad nad juba lauta Ruudi juurde. Seniks aga paterdavad nad puuris ringi, kust Timmu neid ilusti vaadata saab. Eks ta üritab käpaga ka katsuda, aga selle tegime me tema jaoks raskeks. Puuri alumine osa on papiga ümbritsetud ning pealt ei ulatu ta tibudeni. Nii ta siis istubki mõnikord puuri katusel ja lihtsalt vaatab neid.

Puuri kohal on vana lamp, mis tibudele sooja annab. No meil ei olnud kuskilt linnumammat võtta, kes siis tibude eest hoolitseks. Neil endil on kama kaks, mis neile sooja annab, peaasi et annab. Süüa nõuavad nad ka iga 2-3 tunni järel. Nii me siis toidame neid munaga, porgandiga, muruga, odrajahuga... Isegi kohupiima oleme paar korda andnud. Joogivesi on neil kogu aeg olemas ning nüüdseks on neil ka liivakarp. Nad peavad nimelt ka natuke liiva nokkima.

Ma ütlen, ilmselgelt on meil liiga igav elu, sest miks muidu peaks keegi endale tibud koju tassima. Normaalne inimene võtab kassi või hamstri või mõne muu toreda lemmiklooma. Meie aga avasime omaenese väikese tibula.

Everything At Once

Selle nädala soovituseks on küll paari aasta tagune lugu, aga sellegipoolest on see hea. Lenka lood on sellised toredad ning tänasesse pilvisesse/vihmasesse jaanilaupäeva sobib üks tore lugu nagu rusikas silmaauku.

How do I feel this good sober?

Uskumatul kombel pole ma juba kuus kuud tilkagi alkoholi joonud. Oma viimased paar pokaali veini võtsin ma ühel "jõulupeol" ning rohkem pole tahtnud ka. Kuigi jah, eks ikka kiputakse peaaegu igal üritusel pakkuma. Alkohol tundub olevat meie elu lahutamatu osa, nii et pole siin midagi imestada. Küll aga paneb imestama see, et inimesed ei suuda tihtipeale uskuda, et keegi vabatahtlikult vägijoogist loobub, ilma et tal selleks mingi mõjuv põhjus oleks. Mõjuvaks põhjuseks on ravimite tarvitamine ja autoroolis olemine. Tundub, et ma liigun üsna kultuurses seltskonnas, sest on ka inimesi, keda need asjad ei sega. 

Muidugi ei suuda naljahambad jätta kasutamata võimalust, et küsida kas ma olen rase. Kahjuks olen pidanud neile iga kord pettumuse valmistama. Titevarbaid ei saa niipea, nii et peavad nad millegi muu puhul jooma. Leidub ka selliseid, kes kardavad, et ma olen haige ja seepärast ei saa juua. Samas leiavad nad, et haigus on nagunii vähese viina viga ning seda annab parandada. Mul ei ole tõesõna mitte midagi viga, lihtsalt pole seda viinasoolikat. Tegelikult on asi vastupidi, mul on nüüd hoopiski palju parem olla. 

Mul hakkas pea alati valutama, kui ma olin alkoholi tarbinud. Ma ei räägi siin suurtest kogustest ja järgmisest päevast, vaid ühest klaasist ja umbes poolest tunnist. Ei aidanud ka see, et ma kõrvale vett jõin, peavalu tuli ikka. Mõne joogiga hullem, mõnega kergem, aga ta tuli. Seega otsustasin, et aitab küll. Nagunii maitseb kange alkohol jubedalt ning kokteilid on suhkrut täis. Lahjem kraam hakkab põiele ja kõik tekitab rämpstoidu isu. Mitte joomiseks põhjuseid küll ja küll. Ja nii ma siis nüüd keeldungi viisakalt alkoholist, kui seda pakutakse. Uni on parem, nahk ilusam ja, mis kõige tähtsam, peavalusid pole. 

'Cause I wanna be
Of alcohol or any drug at all completely free
But I self medicate with tea ;)

Hideaway

Seekord siis midagi teistsugust...

The Common Linnets - The Common Linnets (2014)

Albumi avarajaks on Eurovisioonilgi kõlanud esiksingel "Calm After The Storm". Lugu, mis on tõeline pärl ning mille atmosfäär on üsnagi eriline. Ilse DeLange'i ja Wayloni hääled sobivad hästi kokku ja tegelikult loobki esimene lugu terve albumi kuulamiseks õige meeleolu. Ei tasu aga ekslikult arvata, et duo kauamängiv koosnebki ballaadidest. Ka paari nädala taguse soovituse põhjal saab aru, et tegelikult on sel albumil ka rütmikamaid lugusid. "Arms Of Salvation", järjekorras kolmas pala, ongi just selline. Ja see on vana hea kantri.

Ballaadide juurde tagasi tulles aga peab tõdema, et "Broken But Home" on lihtsalt imeilus. Kui nii mõnegi arvates on "Calm After The Storm" terve albumi kõige ilusam lugu, siis minu arvates on selleks "Broken But Home".

Curled up in your sweater, took your coffee cup
You kiss me awake every time you wake up
There's a piece of my heart that you own, and it may be broken...
Broken but home

Kogu albumil kõlab rohkem DeLange'i hääl, mis on osalt ka mõistetav, sest just tema on ka enamus lugude kaasautoriks. Näiteks "Before Complete Surrender" ongi ainult tema päralt, meenutades natuke The Carpentersi, lihtsalt veidike folgilikum. Samas on albumi järgmine lugu Wayloni päralt. "Where Do I Go With Me" on mõnus kantriballaad, millist oleks võinud vabalt laulda nii mõnigi vanameister. Lugu on pärit Wayloni enda sulest, nii et pole ka ime, et ta seda üksi laulab. 

Mehe vokaal kõlab ainsana ka vesternpalas "When Love Was King". Tegu on tõeliselt hea looga, mis tekitab tahtmise üht korralikku vesterni vaadata. Albumi viimane pala on Ilse DeLange'i austusavaldus oma isale. Tegu on kauni looga, mis mõjub kui kirss tordil. Kogu plaadi ära kuulamine võtab 47 minutit kopikatega ning tegu pole kaugeltki mitte raisatud ajaga. 13 lugu tundub hoopiski vähe, aga kahjuks peab tõdema, et lisa ei pruugigi tulla. Loodan siiski, et duo otsustab samanimelise debüütalbumi järel veel mõne albumi välja anda. Samas, seda imelist sooritust võib olla üsna raske ületada.

And I've seen your legs, yeah, they're hairy too

Lady Gaga oma tuntud headuses/hulluses. (Pildi leidsin siit)

Kas mulle ainult tundub, või on suve saabudes ka rohkem igasuguste karvaeemaldustoodete reklaame? Talvel ma nagu ei täheldanud nii paganama palju Veeti oma teleriekraanil. Samas ei vaata ma tegelikult eriti palju telekat ja äkki ma lihtsalt satun siis vaatama, kui nemad seda reklaami näitavad. Kuigi jah, nii suurtesse kokkusattumustesse ma ei usu. Ja olgem ausad, Veet ja Scholl on lausa kõrvuti vaatamiseks/ostmiseks välja pandud, et suveks ikka jalad korda saaks. Ilusalongides on spetsiaalsed pakkumised samal teemal, nii et võib vabalt olla, et ka reklaame näidatakse rohkem. 

Soojemate ilmade saabudes kuulsin nii mõnelgi korral, kuidas naised kurtsid, et peab nüüd jälle karvu ajama hakkama. Nojah, talvel on karupüksid, aga suvel tahaks ju ikka seelikuga käia, seega tuleb tüütust karvkattest vabaneda. Sellest mina aga aru ei saa, miks seda kohustusena võetakse. Ja seda nimelt suvel. Mina arvan ikka, et kui raseerida/depileerida, siis igal ajal. Kui aga see nii jube tundub, siis seda mitte teha. Samas, meie ühiskond on nii "tolerantne", et eriti ei saagi muudmoodi. Me elame siiski maailmas, kus juhtub selliseid asju. Tuleb välja, et kogu selles raseerimisjamas võime aga süüdistada Gilette'i, sest just tema arvas, et peab oma toodet ka naistele müüma. 

Õnneks on siiski ka inimesi, kes teevad just seda, mida ise tahavad. Eemaldavad karvu sealt, kust ise tahavad. Teevad seda viisil, mille nad on ise valinud. Ütlevad aidaa just nii paljudele karvadele, kui ise soovivad. Alles hiljuti nägin üht naabrinaist karvaste kaenlaalustega. Tädi oli palava ilma puhul varrukateta särgi selga pannud ja teda ei häirinud need karvad üldse. Au ja kiitus talle, ma ütlen. Ka kuulsused jäävad tihtipeale kaamerate ette karvaste kaenlaaluste või jalgadega. Seejärel tehakse sellest küll suur uudis ja kuulutatakse tegu moefopaaks, olgugi et see igaühe enda otsustada peaks olema. Amanda Palmer on harjunud karvaseid kaenlaaluseid eksponeerima ja teda ei paista absoluutselt huvitavat, mis teised sellest arvavad. Samas, tegu on naisega, kes kirjutas sellise loo. 

Ma ei saa väita, et ise patust prii olen - eemaldan ju ka ise soovimatud karvad. Siiski ei leia ma, et see mingil kindlal aastaajal kohustuslik oleks, sest teen seda kogu aeg. Samas ei tee ma ka suurt paanikat, kui paar päeva raseerimata jääb. Võib-olla olen ma aga lihtsalt laisk logard. Ehk seepärast leiangi, et see olgu igaühe enda otsustada, kas seda teha või mitte. Kui sa ikka igal suvel kurdad, et pead talvel hoolega kasvatatud kasuka maha ajama, siis äkki polegi sel mõtet. Samuti ei arva ma, et see ainult naiste pärusmaa oleks. Tean mõnda meest, kes kaenla alt karvu ajavad või piiravad. Olen korra isegi venna selga vahatanud, sest tal viskas üle see, et ta libahundiga sarnanema hakkas. Seega mingu oma karvade kallale need, kes ise tahavad, mitte need, kelle peale lihtsalt paari karva pärast kõõrdi vaadatakse.