Uskumatul kombel pole ma juba kuus kuud tilkagi alkoholi joonud. Oma viimased paar pokaali veini võtsin ma ühel "jõulupeol" ning rohkem pole tahtnud ka. Kuigi jah, eks ikka kiputakse peaaegu igal üritusel pakkuma. Alkohol tundub olevat meie elu lahutamatu osa, nii et pole siin midagi imestada. Küll aga paneb imestama see, et inimesed ei suuda tihtipeale uskuda, et keegi vabatahtlikult vägijoogist loobub, ilma et tal selleks mingi mõjuv põhjus oleks. Mõjuvaks põhjuseks on ravimite tarvitamine ja autoroolis olemine. Tundub, et ma liigun üsna kultuurses seltskonnas, sest on ka inimesi, keda need asjad ei sega.
Muidugi ei suuda naljahambad jätta kasutamata võimalust, et küsida kas ma olen rase. Kahjuks olen pidanud neile iga kord pettumuse valmistama. Titevarbaid ei saa niipea, nii et peavad nad millegi muu puhul jooma. Leidub ka selliseid, kes kardavad, et ma olen haige ja seepärast ei saa juua. Samas leiavad nad, et haigus on nagunii vähese viina viga ning seda annab parandada. Mul ei ole tõesõna mitte midagi viga, lihtsalt pole seda viinasoolikat. Tegelikult on asi vastupidi, mul on nüüd hoopiski palju parem olla.
Mul hakkas pea alati valutama, kui ma olin alkoholi tarbinud. Ma ei räägi siin suurtest kogustest ja järgmisest päevast, vaid ühest klaasist ja umbes poolest tunnist. Ei aidanud ka see, et ma kõrvale vett jõin, peavalu tuli ikka. Mõne joogiga hullem, mõnega kergem, aga ta tuli. Seega otsustasin, et aitab küll. Nagunii maitseb kange alkohol jubedalt ning kokteilid on suhkrut täis. Lahjem kraam hakkab põiele ja kõik tekitab rämpstoidu isu. Mitte joomiseks põhjuseid küll ja küll. Ja nii ma siis nüüd keeldungi viisakalt alkoholist, kui seda pakutakse. Uni on parem, nahk ilusam ja, mis kõige tähtsam, peavalusid pole.
'Cause I wanna be
Of alcohol or any drug at all completely free
But I self medicate with tea ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar