pühapäev, 28. detsember 2014

A house that's filled with joy and laughter...

Kuuldused minu surmast on kergelt liialdatud. Ma lihtsalt ägasin selle ärasöödud toidukoguse all siin natuke. Ei, tegelikult ei olnud see asi üldse nii hull, aga selline hädaldamine tundub in olevat. Ma ju tahan ka ikkagi lahedate inimeste sekka...

Tegelikult on pühade juures liigsöömisest hullemaid asju ka, näiteks külalised. Kui iga päev keegi uksest sisse sajab, siis võtab võhmale ikka küll. No, jõululaupäev oli rahulik, siis ei käinud keegi külas. Oli selline hingetõmbepaus, mille jooksul tuli lihtsalt 7-9 korda süüa ;)

Olgem ausad, kui keegi oleks näinud seda toidukogust, mis me varusime, oleks nad arvanud, et me lähme Aafrikasse nälginud lapsi toitma. Tühja sest, et lapsed ka siin nälgivad. Kui aga igal õhtul peab laud külaliste pärast lookas olema, siis ei saagi teisiti. Ülejäänud aja võib käppa ka imeda, peaasi, et teistele hea mulje jääb.

Olgu-olgu, ma niisama. Piparkooke ja jõulukooki oleks nagunii teinud, nüüd lihtsalt on endal kergem ning ei pea koerale märtsikuus piparkoogimehikest lõugade vahele pistma. Sülti ja verivorsti on vaatamata rahvahulga sisse-välja voorimisele ka järel, nii et aasta lõpuni on mureta. Peale seda ongi paastuaeg ja üks suur trennitegemine. 

Kui külaliste juurde aga tagasi pöörduda, siis olen ma õnnelik, et pühad läbi on. Kogu see võõrustamine ja lõbustamine röövis mult palju energiat. Ma olen kord juba selline inimene, kes peab akude laadimiseks üksi olema. No ja kui iga päev külalised on, siis sellist aega ei tekigi. Nüüdseks olen ma siiski oma akud peaaegu täis saanud, väljas ju jalutamiseks sobiv talveilm ka. Loodan siiralt, et ka teie jõulud olid vaatamata väsitavatele külalistele ja lookas laudadele toredad. On ju tegemist aasta kauneima ajaga, mõnes mõttes.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar