pühapäev, 20. juuli 2014

Aristocats are never found in alleyways...

Prints Tiny Tim Punasilm ehk omadele lihtsalt Timmu. Lähematele sõpradele tihtipeale ka boss või
siis opossum. Kui 9 tonni kaaluv mammut võib olla opossum, siis võib meie 5-kilone kassipoiss seda ammugi olla. (Kui te nüüd aru ei saanud, siis pole te ilmselt Jääaeg 2 vaadanud.)

Selle blogi vanemad lugejad-jälgijad on Timmuga juba ammu tuttavad. Ega hullul kassimammal polegi ju muust kirjutada kui oma kõutsist. Samas, ta on piisavalt huvitav kiisu, et temast kirjutada. Nime on ta saanud geniaalse artisti järgi, kelle kõige kuulsam lugu on see. Kuna meil ei tulnud tol hetkel ühtegi ilusat poisslapse nime pähe, küsisin paari tuttava käest. Tiny Tim tundus tol hetkel väga sobilik, sest ta oli siis ju tõesti tiny (pisike). Ajapikku sai sellest lihtsalt Timmu, sest heal lapsel on ikka mitu nime.

Boss on tõeline jahimees. Kui ta oma esimese hiire püüdis, siis sai see ka blogis ära mainitud. Nüüdseks on palju vett merre voolanud ja küllaldaselt närilisi püütud. Karihiirte populatsioon on vast märgatavalt vähenenud, sest neid saab ta kõige rohkem kätte. See tähendab aga seda, et meil tuleb päris palju laipu kokku korjata, sest karihiiri kassid enamasti ei söö.

Kui te aga arvate, et poisu (veel üks hüüdnimi) oma kihvad ainult saagi sisse lööb, siis te eksite. Ta võib vabalt oma suured valged kihvad ka inimese sisse lüüa. Selle tõestuseks on mul käsivarre peal üks arm. Või noh, tegelikult on neid rohkem, aga see konkreetne on ikka tõeline kihvaauk. Rõhk siis sõnal "auk". Ma vahel kutsun teda nende suurte kihvade pärast ketšupivampiiriks. Ma loodan, et te ikka mäletate seda multikat. Igatahes meenutab ta neid nunnusid nahkhiiri sealt.

Peale hammustamise meeldib talle ka küünistada. Eriti meeldib talle vihahoos jalga kinni karata. Taas on mul tõestuseks armid. Küünistab ta ka kogemata, sest ta arvab siiamaani vist, et on pisike ja võib mööda inimest üles ronida või inimesele turja peale hüpata. Ma ütlesin küll emale, et ta ei tohi seda lubada, aga kuna kassipoiss oli siis väike ja nunnu, ei suutnud ema teda keelata. Nüüd teeb ta seda kõigiga, aga ta pole enam väike, vaid on suur ja raske ning hiiglaslike küüntega. See ei ole meeldiv.

Seda, et loodus tühja kohta ei salli, teame me kõik. Timmu puhul peab see kohe eriti paika. Ta on kohe platsis, kui keegi peaks tugitoolist püsti tõusma. Sinna tagasi istumine on ainult omal vastutusel, kuid see pole eriti hea mõte. Samuti on ta kohe platsis ka siis, kui laua peal või riiulis või kapi peal peaks hetkeks rohkem ruumi olema. Seda võite ka pildilt näha. Igatahes on ta sel juhul seal riiulis nii kaua, kui ise tahab. Kui Timmul igav hakkab ja ta ära läheb, saab alles asjad riiulisse tagasi panna. Õnneks on laudadega teine lugu, sest sealt saab ta veel ära tõsta. 

Muide, Timmu arvates oleks väga tore, kui te toetaksite Kassikohvikut. Nimelt on meie bossi arvates täiesti normaalne see, et inimene teda ka koogitükki süües kõrva tagant sügab. See on lausa iseenesestmõistetav. Kuna kõik ei saa aga teda paitada, siis Kassikohvik oleks neile inimestele õige koht. Eriti seepärast, et südamelähedaseks saanud kassi võib endale võtta, et siis iga päev teda kõrva tagant sügada. Minu arvates on Kassikohviku idee väga tänuväärne, sest koostööd tehakse MTÜ-ga Kasside Turvakodu. Kui kohvikusse minnes võib leida uue pereliikme, siis on see väärt koht. Igal kassisõbral võiks olla oma prints või siis printsess. Ja miks mitte ka mõni ketšupivampiir ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar