Ja läbi ta saabki...

Üks aasta hakkabki jälle läbi saama. Selgi korral pole mul iga kuu esimese postituse esimest lauset teile ära tuua, ehk järgmisel aastal läheb paremini. Tegelikult oli see 2019 üks päris raske aasta, aga elasime selle üle. Ma ei hakka praegu pikalt heietama, soovin teile kõigile lihtsalt ilusat aastavahetust ja kõike paremat uuel aastal. Mitte ainult uuel aastal vaid lausa uuel kümnendil. Lõpetuseks aga väike Spotify playlist, mis sel korral on tõesti väike, sest isegi uusi muusikapalu ei suutnud ma teile soovitada. Ma olen tänavu halb blogija olnud, kuid ma tõesti luban ennast parandada. Hoidkem siis pöidlaid!

A Hand For Mrs. Claus

Aasta viimane soovitus räägib jõuluvana kaasast, kes tegelikult ju kõik suure töö kulisside taga ära teeb. Üllataval kombel on sel teemal vähe lauldud, kuid tänavu meenutab seda inimestele Idina Menzel koos Ariana Grandega.

  

10 judinaid tekitavat jõulufilmi

Viimasest jõulufilmide nimekirjast on möödas juba 5 aastat ning vahepeal on hulgaliselt romantilisi pühadefilme televisiooni tarbeks toodetud. Meil näitab neid šedöövreid Kanal 11, isegi mu ema vaatab, sest need ei nõua erilist keskendumist ja on lihtsalt ilusad. Kui aga romantika ei tõmba ning Kevini seiklused on peas, siis tuleks ehk veidi tumedamates toonides filmide poole kiigata. Eelmised filmisoovitused on leitavad siit ja siit, nüüd aga uute soovituse juurde.

10. Ükskõik milline slasher jõulufilm

Kuna ma ei ole selliste filmide eriline austaja, siis ei hakka ma ka ühte konkreetset siin välja tooma. Kes otsib, see leiab endale sobiva. Olgem ausad, valikut ikka on. 

9. Elves

Ma ei tea, kas midagi jaburamat saab üldse välja mõelda. Natsid ja vandenõuteooriad ja insest... Ühesõnaga, see on kõik lihtalt nii halb, et mõne jaoks on see lausa hea. Peategelasel endal pole muidugi õrna aimu ka, mis tema "ülesanne" siin maailmas on. Nimelt peab just tema koos selle "päkapikuga" antikristuse eostama. Õnneks on teda aitamas üks mees, kes näeb välja täpselt nagu jõuluvana. 

8. The Day of the Beast

Ka siin filmis on antikristus teemaks. Sel korral ta aga sünnib jõulude ajal nagu kord ja kohus. Preester üritab terve filmi jooksul sooritada nii palju patte kui võimalik. Kui hästi või halvasti see tal välja kukub, võite juba ise vaadata. Tegu olevat lausa kultusfilmiga, mis mind sugugi ei üllata. 

7. Anna and the Apocalypse

Sekka ka üks tore jõulumuusikal, või siis zombiemuusikal. Päriselt, tegelased laulavad ja tantsivad ja tapavad zombiesid. Maailma lõpp tuleb ju ikka jõulupühade ajal. 

6. Wind Chill

Siin on jõule küll otseselt vähem kui näiteks eelmises filmis, aga see on lihtsalt nii hea. Kaks tudengit sõidavad pühadeks koju, aga nendega juhtub üsna kummaline õnnetus. Peale selle filmi vaatamist tundub Brenda Lee hitt "Rockin' Around the Christmas Tree" veidi halvaendeline.

5. Sint

Hollandlaste Sinterklaas on niigi veidi vastuoluline tegelane, eriti oma abiliste pärast. See film aga näitab teda uuest küljest, mis on veelgi hullem. Ei ole ta üldsegi hea tegelane ega too kellelegi kinke, ta tuleb hoopis inimesi maha nottima. Olgem tänulikud, et jõuluvana selline ei ole.

4. Better Watch Out
Lapsehoidja peab esialgu täiesti tavalise sissemurdmise ajal kaitsma enda hoole alla usaldatud last, aga üsna pea võtavad asjad teistsuguse pöörde. Nii juhtubki, et inimesi seotakse kinni jõulutuledega ning filmist ei puudu ka Kevini kuulus värvipurgitrikk. Sel korral on viimasel aga palju verisemad tagajärjed. 

3. Rare Exports

Kui meil on nüüd Eia tore jõuluseiklus, siis soomlastel on veidi teistsugune seiklus. Selles filmis pole jõuluvana teada-tuntud tore tegelane, vaid midagi hoopis hullemat. Minu arvates on tegu ühe parima jõulufilmiga üldse. Peale filmi vaatamist teab igaüks, kust need punase kuuega kaubamajade ja jõulupidude tähtsaimad mehed tegelikult tulevad.

2. A Christmas Horror Story

Kui teile meeldib "Trick 'r Treat", siis peaks teile ka see linalugu meelt mööda olema. Omavahel on põimitud mõned erinevad lood, mis pühade ajal juhtuvad. Näeme jõuluvana võitlemas oma päkapikkudega, Krampus on ilusti esindatud ning filmist ei puudu ka vaimud.

1. Krampus

Kui eelmises filmis oli jõulutont Krampus osa ühest liinist, siis siin on tal keskne roll. Esimesel kohal on film siiski selle piparkookide stseeni pärast, see on lihtsalt puhas kuld.

Muuseumipäev

Tanel Veenre looming

Kuna ma sellest n-ö õigel ajal ei kirjutanud, siis kirjutan sellest praegu. Veebruari lõpus võtsin ma ühe päeva endale. Ma ei oska eriti puhata, sest kogu aeg on midagi teha vaja ning kodus olles ei saa aega üldse maha võtta. Sõitsin siis Tallinnasse ja käisin paaris muuseumis. Peamine põhjus oli muidugi Adamson-Ericu muuseumis olnud ehtekunstinäitus. Vaatamiseks väljas siitmailt leitud esivanemate ehted ja praeguste disainerite looming. "Eesti ehted läbi aastatuhandete" oligi just täpselt seda. Mulle küll pakkus huvi, eriti see arheoloogiline pärand ja praeguste kunstnike töödest just Tanel Veenre omad. Muidugi oli esindatud ka Adamson-Ericu enda ehtelooming.

Kes vähegi Tallinna vanalinnas käinud, see teab, et kõnealune muuesum asub Niguliste kiriku vahetus läheduses. No siis pidin ma lihtsalt seal ka käima, pealegi on võimalik neid kahte muuseumit külastada ühispiletiga. Uskuge või mitte, aga ma polnud nende suurimat tõmbenumbrit "Surmatants" veel kordagi varem vaatamas käinud. Nüüd on see Bernt Notke teos mul nähtud ning ühe raamatu hoiab hetkel järge miniatuurne versioon samast maalist.

Surmatants

Kuna mulle oli veidi enne muuseumide külastamist silma jäänud raamat "Raeapteegi taimelood", siis käisingi Raeapteegist läbi ning ostsin ühe eksemplari ka endale. See on selline tore raamatuke ravimtaimedest, millel ka ilusad illustratsioonid. Täpselt minu tassike teed. Vaatasin siis ka nende n-ö muuseumipoolel ringi ning olin tänulik, et meditsiin on viimaste sajanditega ikka kõvasti arenenud. Ma ei taha ette ka kujutada, mida koerajunnidega raviti või kuidas see ravimine täpselt käia võis. Peale nimetatud arstimi võib seal näha ka siile ja isegi nahkhiirt. Mina aga ostsin hoopiski peale raamatu veel martsipani. 

Pärast väikest salatit ja vastlakuklit Saiakangi kohvikus liikusin ma edasi Eesti Loodusmuuseumisse. Põhiliselt läksin sinna liblikaid vaatama, aga kõik teised olid ka huvitavad. Tore oli võrrelda näiteks põtra ja metskitse, sest meie juures on küll mõlemad esindatud, aga nad ei ole kunagi samal ajal samas kohas. Selgeks sai ka see, et mu süda ikka natuke valutab topiseid vaadates. No ma ei saa sinna midagi parata, olgugi et mõistus räägib loodusharidusest ja näidiste tähtsusest. Kuigi eksponaatide katsumine on keelatud, siis ühele karuotile tegin küll pai. Oma viga, et nad ta keset ruumi seisma on pannud.

Muidugi on tore see, kui interaktiivsed väljapanekud on. Saab nii mõndagi rohkem uurida ja puurida, isegi sääsepininat saab kuulata, olgugi et enamasti seda viimast just kuulda ei taha. Ise saab ka soos käia, kartmata, et valesse kohta astudes jalg märjaks saaks. Muidugi on päris rabas asi põnevam, aga muuseumis pole ohtu, et laukasse kukud.

Peale muuseumide sai ka paarist poest läbi põigatud, sest kui juba pealinnas käik, siis tuleb koju head-paremat viia. Martsipanist üksi ikka vähe. Hiljem aga oli nii mõnigi üllatunud, et kuidas siis niimoodi üksi kuskil käia saab. Ma ei tea, mulle just meeldib, kui ei pea kellegi teise tempo ega soovidega arvestama. Soovitan teilegi.

Suurim Aasia laternafestival

Sissepääs laternafestivali alale

Käisin vaatasin ka need vägevad valgusinstallatsioonid ära, mida kogu aeg reklaamitakse. Esmakordselt näeb meil siin Eestis seda Suurimat Aasia laternafestivali. Pean tunnistama, et need skulptuurid on ikka päris ägedad. Juba lauluväljakule minnes paistsid need säravad laternad silma, eks nii mõnigi piilubki neid tasuta.

Ka värava kohal kõrgub üks tore draakonike, nii et meeleolu luuakse juba enne, kui põhialale jõuad. Kõnnid läbi kõrgete lillede allee ja siis tervitab sind jõuluvana. Edasi on juba enda otsustada, kas ostad midagi söödavat-joodavat või lähed kohe valgust imetlema. Laval toimuvad ka etendused, aga mina seda eriti ei jälginud. Ma läksingi rohkem just nende valgusskulptuuride pärast sinna, tahtsin eelkõige pandasid ja draakonit näha. Peale installatsiooni nägin ka teistsugust pandat, kellega paljud pilti tahtsid teha. Panda oli palju suurem tõmbenumber kui jõuluvana. 

Rohkem ma teid jutuga ei tüüta, vaadake pilte ning minge siis ikka ise kohapeale kaema. See pikk draakon oli küll jumala kihvt. Ühtedeks mu lemmikuteks jäidki pandad, ema pärast kodus ütles, et ega varsti neid teistmoodi enam näegi. Üsna hirmutav mõte iseenesest. Flamingod olid ka ägedad, peaaegu igaüks ise poosis. Jõuluvana oli oma saaniga, suured konnad, igasugused teised eksootilised loomad, suured uhked linnupuurid. Seal on, mida vaadata.

Christmas in New York

Jõulumuusika kirjutamise juures pannakse pühad tihti paari just New Yorgiga. Just selle suurlinna jõuludest räägib ka antud pala. Muidugi pole siin midagi imestada, sest Lea Michele on New Yorgis sündinud ja üles kasvanud. 

Last Christmas (2019)

Pildi pätsasin Piletilevist 

Last Christmas ehk eestikeeli "Eelmised jõulud" on tänavune pühadefilm. Vaatasin paar kuud tagasi treilerit ja mõtlesin, et seda filmi läheks vaatama küll. Nüüd on see ka meie kinodesse jõudnud ning käisingi oma silmaga kaemas, kui suure jõulumeeleolu see siis loob.

Ma olen näinud piisavalt palju romantilisi jõulufilme oma üsnagi lühikese elu jooksul. Enamasti pole need naljakad, kui just kõik televisiooni tarbeks toodetud teosed oma silmanähtavate vigadega välja jätta. "Eelmised jõulud" paneb aga naerma küll. Filmi vaadates võib juhtuda, et ühel hetkel naerad ja teisel hetkel nutad ning siis jälle juba naerad. Vähemalt meil emaga oli niimoodi, mõlemad pühkisime mitu korda silmi. 

Peab mainima, et igav seda linateost vaadates ei hakka. Kogu aeg toimub midagi. Võib-olla on sel põhjusel mõnel veidi raske keskenduda, sest tempo on üsnagi kiire ning stseenid vahel küllaltki hüplikud.

Emilia Clarke'i ja Henry Golding'u vaheline keemia võib alguses jätta mulje kui klassikalisest romantilisest komöödiast, aga seda "Eelmised jõulud" siiski pole. Filmi arenedes tuleb sisse väike pööre, mis muidugi on juba aimatav, aga sellegipoolest ei riku see elamust. Emma Thompson on peategelase Kate'i ema mängides oma tuntud headuses. Sellist unelaulu ei soovi küll kellelegi. Ühe parima rolli teeb muidugi Michelle Yeoh, kes on Kate'i ülemus aastaringi jõulukaupu müüvas poes. Ta kutsub ennast Santaks ja on hea inimene, kuigi tal pole piisavalt karda. (Kes filmi näinud/vaatama läheb, küll see ka aru saab.)

Mina soovitan küll filmi vaatama minna, kirjutagu need kriitikud mida tahes. Tegu pole meistriteosega, aga sellised filmid ongi mõeldud ju heaks ajaviiteks. Vähemalt mina olen kogu aeg niimoodi arvanud. "Eelmised jõulud" on õnneks humoorikas ning peategelaste vahel on ka sädet, nõndanimetatud romantiliste komöödiate puhul on tihtipeale üks kahest puudu. Halvimal juhul pole kumbki kriteerium täidetud ja seda on lausa valus vaadata. Selle filmi peategelase arengut on aga huvitav jälgida, sest sa reaalselt tahad, et tal lõpuks kõik ikka hästi läheks, olgugi et ta on teinud ühe vea teise järel.

Let's Not Go Shopping

Tänavu tuli jõulualbum välja ka Robbie Williamsil. Pooleldi naljatledes tõi ta põhjuseks Michael Bublé pühademuusika monopoliseerimise. Siin üks mõnus pala, mis peaks aitama Robbiel kuninga troonilt tõugata. 

Nukukunst 2019

Lubasin teile postitusi, aga kadusin siis taas eetrist. Siiski, võtsin end üks päev kätte ning tippisin mõned mustandid. Pole aga loota, et nad ilmuvad sellises järjekorras nagu sündmused toimusid. Sel korral muljetan ma maikuus toimunu kohta, mis praeguseks tundub ikka mägede taga olevat. Lihtsalt tundsin, et tegelikult peaks ikka muu maailmaga jagama seda kunsti ja ilu. No vaadake kas või neid Naksitralle seal ülal! Annab ikka seda kõike viltida.

Ma olen juba mitu aastat tahtnud Nukukunsti näitusel käia, aga mai algus on üsna kiire aeg alati olnud. Oli ka sel aastal, aga ma lihtsalt keeldusin mõnest asjast sel korral. Ausõna, kavatsen seda ka tulevikus teha, sest parema meelega vaatan ainulaadseid nukke ja mänguasju. Endale ostsin sealt ühe hästi laheda prossi, mida te tulevikus ka näete. Ma vähemalt loodan. Kuna pilt ütleb teadagi rohkem kui tuhat sõna, siis vaadakegi pilte. Alumises reas on mõned mu isiklikud lemmikud näituselt.

Merry Christmas Everybody

Selgi korral soovitan teile aasta viimasel kuul jõululaule. Esimesena on teie ees üks vana hea pala uues kuues. iDKHOW oma tuntud headuses.

Valged daamid

Tervitus, mu kallid lugejad! Ma pole küll mitu kuud midagi postitanud, aga luban nüüd end parandada ja kõik kirja panna. Hoiatan kohe ette ära, et postitused ilmuvad nüüd siia üsna anakronistlikus järjekorras. Mul on, mida maailmaga jagada. 

Eelmisel laupäeval, ehk siis 10. augustil, käisin ma üle mitme nädala taas linnas. Nimelt pidin ma nägema Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre ühisnäitust "Valged daamid". Järvsoo lendlevad pulmarüüd ja Veenre unustamatud peaehted - kõik see põhimõtteliselt minu kodulinnas. Haapalu on Valge Daami poolest tuntud, nii et pole siin midagi imestada. Näitus oli Evald Okase Muuseumis avatud 20.07. - 11.08. Ma polnudki varem Okase muuseumis käinud, seega oli see justkui kaks kärbest ühe hoobiga. 

Tunnistan, et oleks võinud vabalt terve päeva seal kauni moeloomingu keskel veeta. Vahel on õnneks vähe vaja. Mannekeenid olid justkui tulnukad oma peegeldavate peaehetega. Samas meenutasid õhulised ja lendlevad valged kleidid vaime. Tulnukvaimud? Vaadake ise, kui ei usu.

Bon Jovi Tallinna Lauluväljakul

Üks selle suve suurimaid välikontserte oli muidugi Bon Jovi. Ma ei tea, kas see tuleb teile üllatusena või ei, aga ma olen üpriski suur bändi loomingu austaja. Tunnistan, et ma pole üdini fänn, aga vaatama tahtsin neid minna küll. Enamus lood mulle ju tuttavad ning kaasa laulda sai kõvasti.

Eesti kontsert oli tuuri esimene, mis siis nende õige tehnika ja ekraanidega oli. Venemaal olevat kohaliku kraamiga läbi aetud. Eks see show oli ka vägev, kuidas otse lavalt tulev pilt muu graafikaga ühendati. Õde küsib siiamaani vahel, kuidas nad ikkagi seda tegid. Väidetavalt olevatki see üks põhjustest, miks regiooni ainus kontsert just Eestis toimus, olevat hea kõike katsetada. 

Lauluväljakul olid soojendajateks soomlaste Santa Cruz ning kodumaine Terminaator. Mõlemad said oma tööga minu arust päris hästi hakkama, kuigi olen ammu täheldanud, et suur osa rahvast saabub ikkagi alles enne peaesineja etteastet. Ei ole nendel esimestel bändidel eriti kedagi üles kütta. Soomlastel juhtus ka väike äpardus kitarriga, aga mehed ei lasknud end sellest häirida ning kütsid pärast pillivahetust edasi nagu midagi poleks juhtunud. Jaagup suutis vaatamata keelebarjäärile siiski ka rahvusvahelise publiku ka la-la-laatama panna. Seega tulid mõlemad bändid üldjoontes tööga toime.

Muidugi on tõmbenumbriks sellistel puhkudel ikka see maailmakuulus bänd. Nende esinemise ajaks sai platsi, mis enne pigem pooltühi tundus, ikka päris korralikult rahvast täis. Bon Jovi alustas albumi ja tuuri nimilooga "This House is Not for Sale" ja lõpetas superhitiga "Livin' on a Prayer". Vahepealne oli enamasti ikkagi hoogne ja tempokas, kuigi kõlas ka paar ballaadi, nende hulgas kunagine hitt "Bed of Roses", mille ajal käis üks naisfänn lauljaga ka tantsimas. Meil tehti sellest ka suur uudis, olgugi et tegu on üsnagi vana traditsiooniga. Väike tants ja musi ja tagasi publikusse, niimoodi juba aastaid.

Eriti pöördesse ajas publiku aga "Runaway". No nad ikka mõnuga kiusasid ka rahvast loo algusega, aga see on siiani üks fännide lämmikuid. Üks minu lemmikuid ka. Muidugi sai täiest kõrist kaasa lauldud lugu "It's My Life", seda ja Prayer'it teavad ju kõik. Veel meeldis mulle see, et "Lay Your Hands on Me" esitusele tuli, sest ka see on üks mu lemmikuid.

Mina jäin kõigega küll üldjoontes rahule ning ei nurise millegi üle. Küll vinguti seepärast, et Jaagup ainult eesti keeles rääkis, küll selle pärast, et ilm veidi jahe oli. Mind ei häirinud kumbki, sest ka välismaiste külastajate jalg tatsus ning mul oli soe jope seljas. Veel vähem huvitab mind see, et Jon Bon Jovi "laulda ei suuda". No ma ei tea, suutis ikka küll, nii laulda kui ringi kalpsata. See on täiesti arusaadav, et ta hääl ei ole enam see, mis aastakümneid tagasi. Vananedes ikka mõned asjad muutuvad. Olgem lihtsalt tänulikud, et ta ikkagi kõik sõnad selgelt välja ütleb ning enam-vähem nootidele pihta saab, kõik enam nii tublid ei ole. Pealegi, kohapeal olles on emotsioon hoopis teine kui hiljem mingit videot vaadates.

All Over Now

Aprillis annab The Cranberries välja oma viimase albumi In The End. See on justkui ülejäänud bändi austusavaldus lauljanna Dolores O'Riordanile, kelle surmast on möödas veidi üle aasta. 

 

Running Up That Hill

Sel nädalal toon teieni ühe päris hea kaveri Kate Bushi kunagisest hitist "Running Up That Hill". Meg Myersi versioon on nüüd kindlasti minu playlistis alaline külaline.

 

Voicemail For Jill

Täna on teie ees Amanda Palmeri uus singel tema äsja ilmunud albumilt There Will Be No Intermission. Albumiga käib kokku ka fotoraamat, milles on peale ilusate piltide ka natuke juttu kauamängival kõlavate lugude kohta. Kui mu tellimus ükskord minuni jõuab, siis kirjutan ma mõlemast ka natuke rohkem. Praegu aga vaadake videot ja üritage mitte nutma hakata.

 

Grade School Games

Uus kuu, uued soovitused. Dessa eelmine täispikk album sai äsja aastaseks, aga juba on tal väljas täiesti uus lugu. "Grade School Games" on Dessa oma tuntud headuses, see saab selgeks juba esimeste nootide ja esimese lausega.

 

On social media

Briti duo Pet Shop Boys andis äsja välja tuttuue EP nimega Agenda. Sellelt võib leida neli kaasakiskuvat sündipopi lugu väga ajakohaste sõnadega. Võtame kasvõi antud pala sotsiaalmeediast. Tõesõna, I'm feeling #blessed.

Candlelight

Küünlaküü esimene soovitus on teie ees. Jack Savoretti uue albumi Singing to Strangers, mis ilmub järgmise kuu keskel, esiksingel "Candlelight".

 

Hazy Shade of Winter

Seekordne nädala soovitus on vana Simon & Garfunkeli pala uues kuues. Antud versiooni taga on Gerard Way koos oma kunagise My Chemical Romance'i bändikaaslase Ray Toroga. Enamus võib-olla teab The Bangles'i versiooni, mis oli 80ndatel üsna suur hitt, filmi Less Than Zero soundtrackilt. Antud cover kõlas aga juba Netflixi sarja The Umbrella Academy treileris, mis valminud muidugi Way samanimelise koomiksi põhjal.

Seventeen

Seekordne soovitus on uusim singel Sharon Van Etteni äsja ilmunud albumilt Remind Me Tomorrow.

 

Choke

Sel nädalal on siis teie ees I Don't Know How But They Found Me. Mul on nii hea meel, et sellel lool on lõpuks ametlik retrohõnguline muusikavideo.

 

Scrape

Selle aasta esimene soovitus on lauljatar Chelsea Wolfe lugu "Scrape" tema üle-eelmisel aastal ilmavalgust näinud albumilt Hiss Spun. Nautige!

Vaatame, mida tulevik toob

Head uut aastat! Kuna eelmises postituses jäi see tähtis soov edastamata ning täna on viimane päev, mil seda teha saab. Loodan, et alanud aasta tuleb parem kui eelmine. Nüüd aga tähtsa asja juurde - ennustamine. Eelmisel aastal jäi küll vahele, aga muidu on see iga-aastane asi. Muusikamängija shuffle'i peale ja hakkame aga küsimustele vastama.

1. Kuhu ma olen jõudnud aasta 2019 alguseks?
Meg Myers - Numb

I guess I'm feeling numb

Täpselt nii ongi...

2. Aasta 2019 põhiülesanne
Dessa - Fire Drills

I think a woman's worth
I think that she deserves
a better line of work 
than motherfucking vigilance

3. Eneseteostus aastal 2019. Minu „mina“ 2019. aastal
Lady Gaga - Diamond Heart

Pole paha, pole paha. 

4. Rahaasjad aastal 2019
Meg Myers - Jealous Sea

I just can't get enough

5. Sugulased ja naabrid 2019. aastal
Amanda Palmer - Drowning In The Sound

Arvestades kõike, mis maailmas toimub, siis on see täiesti usutav.

6. Kodu aastal 2019
Chelsea Wolfe - Flatlands

Ma elan Läänemaal, siin mägesid tõesti ei ole. Tunnistan, see lugu sobib ideaalselt.

7. Armastus aastal 2019
Chelsea Wolfe - Autumn

Nojah siis, ei ole sel aastal midagi head loota. Miks? No eks ikka selle pärast, et laulus kõlab mitu korda fraas "you're going to marry her". Nii palju siis armastusest...

8. Tervis aastal 2019
Dessa - Icing Burns

Selge, peale väikeste põletuste ei juhtu rohkem midagi. 😉

9. Partnerlus aastal 2019
RavenEye - Oh My Love

I'm disposable honey 
so you can use me too

Ideaalne partnerluse vorm.

10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2019
The Pierces - Lights On

Olgem nüüd ausad, laenude kohta ei ütle see lugu küll midagi.

11. Reisid aastal 2019
Amanda Palmer & Jason Webley - House Of Eternal Return

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2019
RavenEye - Run Away

Väga hea soovitus alanud aastaks. 😃

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2019
Foxy Shazam - Wasted Feelings

Ma naersin päris tükk aega. Selge, ma ei kavatse oma tundeid sotsiaalsete suhete peale raisata.

14. Saladused, aga ka protsessid minu alateadvuses, mida ise ei tunneta, aastal 2019
Fever Ray - Keep The Streets Empty For Me

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2019 lõpuks
AFI - I Hope You Suffer

No hea teada, et aasta lõpus tahan kellegi teise kannatusi näha. Pole eriti positiivne lõpp, või ikkagi?

Sitta kah

Eelmine aasta oli mõnes mõttes üks igati sitt aasta. Kõigele pani toreda punkti üks saatuslik päev detsembris. Nimelt kukkus mu ilus ja truu kaaslane peldikusse. Seal ta siis ujus kuse sees koos sitajuppidega. Telefoni kätte saamiseks tuli natuke pingutada, aga õnneks olid meil vanaisa vanad kalamehe püksid veel ära viskamata. Nimetatakse neid vist moodsal ajal kahlamispüksteks? Muidugi on materjalid ka aja jooksul muutunud, aga see polegi antud hetkel vist tähtis. Igatahes saime mu kuldse Samsungi kätte ning telefon võttis isegi pildi ette. 😃

Ekraanil olid isegi mõned teatised, millest üks mu naerma ajas. Ilmselgelt olin ma šokiseisundis, sest olukorras polnud ju midagi naljakat. Telefon andis aga teada et laadimispordist leiti niiskust ja paluti milleski veenduda. Ma ei teagi, milles täpsemalt, sest ma lülitasin selle välja ning võtsin oma SIM-kaardi välja. Minu õnneks polnud sel häda midagi, küll aga tuli igast võimalikust august mingisugust soga välja. No võite ise ette kujutata, millega tegu oli. Jätsin siis telefoni kuivama, sest märja telefoniga ei tohi ju midagi teha. 

Ühe päeva veetsin ma täiesti ilma mobiilita. Ei ole nagu midagi hullu, aga käsi liikus tihtipeale iseenesest taskusse. Ma olen nii harjunud koeraga jalutamas käies telefoniga pilti tegema. Me elame ikkagi looduskaunis kohas ja vahel lihtsalt peab klõpsu ära tegema. Vahel pikemale ringile minnes võtan kaamera kaasa, aga lühemad sutsud teeme ilma. Muidugi satud kõige huvitavamale kaadrile siis, kui mitte millegagi seda jäädvustada pole. Pealegi kontrollin alati, kui kuhugi lähen, kas kõik asjad said ikka kaasa. Ma ei tea, minu arvates täiesti loomulik, et taskud n-ö üle patsutan. Nii käiski mitu korda päeva jooksul jõnks seest läbi, et kus mu telefon nüüd siis on. Muidugi tuli meelde, kus see on ja mis sellega juhtus, aga esimene reaktsioon oli ikka puhas paanika. 😆 

Töö juures olen ma ka harjunud telefon taskus ringi käima. Kuna kõigis ruumides kella pole ning mul ka käekella pole, siis vaatan aega ikka ekraanilt. Käsi liigubki siis taskusse, et kella vaadata, aga see on tühi. No teeb ikka hinge täis küll. Peale selle on enne tööpäeva lõppu mul hetk, kus ma lihtsalt põranda kuivamist ootan, enne kui otsad kokku tõmmata ja koju minna saan. Tavaliselt veedan selle aja sotsiaalmeedia kanalites teiste palju ägedamaid elusid imetledes. Kogu päeva jooksul on mul paar sellist jõudehetke, mil ma neile asjadele tähelepanu pööran. Kui seda teha ei saa, siis on ikka kuidagi imelik olla. Tuleb välja, et inimene ongi oma harjumuste ori. 

Kuna mul vana telefon veel alles on, siis laadisin selle aku täis ning võtsin ta ajutiselt uuesti kasutusele. Sellel on aga sada häda. Ainus rakendus, mis korralikult töötab, on Twitter. Kõik teised on täiesti metsas omadega. Kui Messengeri vahel isegi lahti saab, siis Facebook ise ja Instagram on täiesti lootusetud juhtumid. Toksa aga ikoonile ning vaata siis täiuslikku musta ekraani. Kaamera on küll olemas ja võib-olla elaks need kehvema kvaliteediga pildid kuidagi üle ka, kui rakendus muidugi korralikult töötaks. Põhimõtteliselt saan teha 3-4 pilti ja siis jääb ekraanile kiri "salvestamine...". Enne telefoni taaskäivitamist pole lootustki ühtegi uut pilti teha. Õnneks helistada ja sõnumeid saata saan, meile saan ka lugeda. Mida veel siis tahta? 

Tahaks ikka sotsiaalmeediat ka. Tunnistan, et ma pole eriti agar Facebooki kasutaja, aga Instagram mulle meeldib. Ma pidin selle nüüd ka arvutisse installeerima, et oma sõnumeid näha. Ja neid "lugusid", milles mind ära märgitud oli. Teate ka, kui ebamugav on Instat arvutis kasutada? Kui Facebookis käin ma rohkem just läpakaga, siis Instagram on siiski rohkem nutitelefoni rakendus. Seda igas mõttes. Ma leidsin, et lausa igatsen sõrmega mööda ekraani alla kerimist, et näha, millega inimesed oma elusid siis täiuslikkumaks valetavad. Raskemaks tegi mu olukorra muidugi tõsiasi, et detsembri teine pool on see pühadeperiood, mil kõik veel sada korda ilusamad, lahkemad ja sotsiaalmeedias uhkeldavamad on. Ma magasin selle kõik maha. 😒

Kuna see vana telefon selline plönn on, siis ma kasutan seda palju vähem. Ma ei pane seda isegi taskusse, kui koeraga korraks välja lähen. (Pikemale jalutuskäigule minnes muidugi panen, sest kunagi ei tea, kellele helistada vaja.) Kõigi nende puuduste pärast ma aasta alguses uue telefoni ostsingi. Oleks ma hinges teadnud, et aasta lõpus see sitamajja kukub. Eks nüüd siis uuele ringile, loodetavasti on lõpp sel korral parem.