laupäev, 31. detsember 2022

2022


Mina olen küll täiesti valmis selle aastaga hüvasti jätma ja ma arvan, et ma pole ainus. Ma isegi ei viita siin sellele, et me pandeemiast otse julgeolekukriisi sattusime. Meil siin on ju tegelikult hästi, Ukrainas on hullem. Inflatsioonist ja energiakriisist ka pole mõtet nagu kirjutada. Kui meil võib juhtuda, et mingil hetkel on väike elektrikatkestus, siis Ukrainas on ikka hullem. Või Texases, kus elektritaristu paistab meie omast mitu korda halvemas seisus olevat. Või siis hoopis Iraanis, kus rahutused muudkui jätkuvad ning võimud muudkui oma inimesi tapavad. Võib-olla polegi see mingi vandenõuteooria, et David Bowie surmaga sisenesime kõige tumedamale ajajoonele. 

Surmast, muide, ei saanud sel aastal ei üle ega ümber. Märtsis suri mu isapoolne vanaema, viimane vanavanem, kes veel jäänud oli. Hilissügisel kaotasime ema parima sõbranna, seejärel ka kauaaegse kolleegi. Kolm on kohtu seadus. Kolme armastab jumal. Või siis armastame meie kolme apelsini...

Tegelikult peaks ju keskenduma positiivsele, kasvõi positiivsele koroonatestile. Meid sai see Covid kätte suvel, täpselt enne jaanipäeva. Muidu poleks nii hull olnudki, aga parajasti oli meil üks kuumalaine, nii et hingata polnud küll midagi. Meie köhisime jaanide ajal, koer nüüd jõulude ajal. Seega võib öelda, et kõik on tasakaalus. Samamoodi selle kuuma suve ja lumise talvega. Oih, lumi oli paar nädalat enne talve ning nüüd on juba peaaegu kõik kadunud. Mitte midagi uut siin päikese all. Või siis pilvede all.

Päris positiivset oli ikka ka. Õde ostis hobuse. Meil puuriti uus kaev. Ma käisin Nick Cave'i kontserdil. Koera kasvaja osutus healoomuliseks. Kui nüüd aga hakata mõne mainitud asja hinnalipikut vaatama, siis tegelikult ei tundugi kõik enam nii roosiline. Nii mõnigi käib praegu ringi ja räägib teistele, kuidas uuel aastal peab hakkama kõvasti kokku hoidma, sest kõik muudkui kallineb. Ja jõudsingi inflatsiooni juurde välja.

Kui päris aus olla, siis ma siiralt loodan, et teie aasta ei olnud nii hull midagi. Veel loodan ma, et uus on parem. 🎇

Aua on kakki ehk kuidas rahulikust pühadeootusest midagi välja ei tulnud

Inimene teeb plaane, jumal naerab. Nii nad kõik räägivad. Mina arvasin ka, et saan sel detsembril rahulikult pühadeks valmistuda. Mõtlesin igal advendi nädalavahetusel küpsetada, lootsin isegi lumisel Tallinna Jõuluturul käia. Mis te arvate, kas õnnestus? Tutkit, brat!

Juhtus nii, et avastasime koeral kasvaja. Kõhu all. Sai siis kohalikule arstile näidatud ning tema soovitas selle võimalikult kiiresti eemaldada. Siin jõudsimegi esimese takistuseni, nimelt pole Haapsalus hetkel loomakliinikus kirurgi. Soovitati Pärnusse sõita. Takistus number kaks: meil ei ole autot ning keegi meist ei oska sõita ka. Õnneks sõpru-tuttavaid jagub, enamik neist vurab aga ringi väikebussi või linnamaasturiga. Kumbki pole ideaalne valik operatsioonilt tulnud koera jaoks. 

Nii ta meist kliinikusse jäi.
(Pildistamine oli küll keelatud, aga
ma lihtsalt pidin ühe pildi tegema.) 

Tähtede seis siiski soosis meid - või siis Bertat - ning 9. detsembril Pärnu poole teele asusime. Berta oli ülitubli ja pidas vapralt vastu. See oli põhimõtteliselt tema elu esimene pikem sõit ning me saime hakkama ainult ühe peatusega. Pealegi oli tegu talle täiesti uue juhiga. Inimest ta teab küll ning peab sõbraks, aga temaga varem sõitmas käinud me polnud. 

Käisime Pärnu Väikeloomakliinikus. Väga toredad töötajad on seal, kuigi meie kutsa "kurjam" on. Veidi koomiline tundus, et kõik teised koerad, keda nägin, olid ilma suukorvita, aga meie omal muidugi suukorv ilusti peas. Ausõna, see oli töötajate ohutuse huvides. Nimelt ei lase meie preili ennast sugugi vaikselt läbi vaadata, vaid ikka uriseb ka. Tal oli veidi raske lapsepõlv, me oleme ikka kõvasti vaeva näinud, et ta ikka enam-vähem käituda oskaks. Või noh, mina olen, sest ma olen ainus, keda ta reaalselt kuulab. Mingi austus peab ka ikka olema.

Enne operatsiooni tehti korralikud vereanalüüsid ja peale kasvaja eemaldamist vaadati see laboris kohe ka üle. Õnneks osutus see healoomuliseks piimanäärmekasvajaks. Jõudsime hästi varakult jaole ning operatsioon oli kerge. Berta oli järgmisel päeval ise ka üllatunud, et tal polegi nii valus kui eelmisel korral. Tahtis kohe mängima hakata, aga me käskisime ikkagi rahulikult võtta. Vereproovide tulemustega jäi arst ka väga rahule, ise ka hea teada, et neerud ja maks koeral hästi töötavad.

Tagasiteel koju oli Berta muidugi veel rahulikum, sest ta oli ikkagi arstirohtudest uimane. Väikene kaasreisija avastas aga mingil hetkel taha vaadates, et peale kõige muu oli nüüd ka koer katki. See oli hästi armas, kuidas ta peale seda kutsale kõike head-paremat tahtis pakkuda. Isegi telefonist näitas mingit videot talle, mida Berta muidugi ka vaatas, sest ta lihtsalt jumaldab lapsi. 

Kui võiks arvata, et sellega mured piirdusid, siis eksite rängalt. Nädalavahetus läks üsna rahulikult, Berta ei tahtnud ainult rohtusid võtta. Esmaspäeval aga tekitas ta korralikult närvikõdi, kui kööki pruuni vahtu oksendas. Avastasin seda koristades, et veretükid olid sees. Peale esmast ehmatust lootsin, et tegu lihtsalt maoärritusega. Seda kinnitas ka arst, süüdlaseks sel juhul valuvaigisti. Kuna koeral valusid polnud, siis võisime selle rahuliku südamega ära jätta. Küll aga ei saanud ta tol päeval enam oma tavapäraseid maiuseid ega isegi krõbinaportsu. Märga toitu söötsin ka talle paari-kolme lusikatäie kaupa umbes pooletunniste vahedega. Suur oli Berta rõõm, kui viimased lusikatäied ise kausist võtta sai ning seejärel oma kausi puhtaks teha. Paar järgmist päeva puuksutas ta meil ikka kõvasti, aga praegu on probiootikumide kuur lõppemas ning seedimine ideaalses korras. 

Väike talvine jalutuskäik 

Seegi aga polnud veel meie murede lõpp, nimelt hakkas ta nädal hiljem köhima. Selline vastik kuiv köha, mis eriti palju variante ei jätnud. Juba järgmisel päeval kinnitas arst meie kahtlusi - kennelköha. Tundub, et kutsa korjas selle Pärnu kliinikust üles, sest kuskil mujal me teiste koertega kokku puutunud polnud. Ostsin talle siis köhasiirupit, mida ta üllataval kombel üsna meelsasti limpsis. Vähemalt paar esimest päeva, aga peale väikest veenmist võttis ilusti nädal aega 2 korda päevas rohtu. Ema tegi talle paar korda ka sooja piima meega, seda limpsis muidugi veel suurema isuga. 

Meie arstilkäigud polnud siiski veel lõppenud. Õmblused tuli ka veel välja võtta. Leppisin arstiga kokku, et proovin kodus ise ja kui ei õnnestu, siis läheme uuesti kliinikusse. Kahjuks ei õnnestunud, sest koerapreili jonnis veidi. 22. detsembril oli siis viimane visiit, mis kõigi üllatuseks oli üpris lühike. Läksime Bertaga kabinetti, panime seal arstiga koostöös ta renni pikali ning nii need niidid välja said. Arst veel kiitis, et Berta on palju arenenud. Ma tundsin ka end nagu uhke ema, sest paar aastat tagasi poleks sellisest asjast juttugi olnud. Ta oleks ikka korraliku tramburai seal korraldanud, nii et müügisaalist oleks ka kõik kliendid jalga lasknud. Selgus ka tõsisasi, et ma poleks ka kõige parema tahtmise juures neid õmblusi üksi kätte saanud.

Siinkohal tänangi Haapsalu Loomakliiniku toredat kollektiivi. Meie pärast pidid nad kahel korral hästi korraliku ja suure desinfitseerimise ette võtma. Pealegi on nad aastaid meie "raske iseloomuga" kutsat läbi vaadanud ja vajadusel ravinud. Leppisime aga kokku, et Berta püsib nüüd ilusti terve ning enne järgmist vaktsineerimist kliinikusse ei lähe. Hoidkem siis pöidlad pihus!

esmaspäev, 19. detsember 2022

Jolly Time Of Year

Täna laulab teile Sarah Connor ühe toreda pala oma teiselt jõulualbumilt Not So Silent Night. Fännide rõõmuks andis naine üle 10 aasta taas ingliskeelse albumi välja. 

esmaspäev, 12. detsember 2022

I Don't Know What Christmas Is (But Christmastime Is Here)

Sel korral siis midagi humoorikat. Galaktika valvurite jõulueri on tõeline kingitus. Seal kõlab veel teinegi lugu, kus teeb kaasa ka Kevin Bacon.

esmaspäev, 5. detsember 2022

The Elf Song

Kuulates tänavust uut pühade hooajaks valminud muusikat, jäi kõrvu selline kaasahaarav pala. Esitajaks siis Crowder. Tore, et päkapikud rohkem tähelepanu saavad. 

esmaspäev, 28. november 2022

Snow Waltz

Esimene advent on möödas, seega on õige aeg jõulumuusikat soovitama hakata. Esmalt on teie ees Lindsey Stirling oma teise jõulualbumi nimilooga. 

laupäev, 19. november 2022

Ransack the mall ehk sobilik vegan advendikalender igale maitsele

Misfortune Cookies kalender
Juba järgmisel pühapäeval on esimene advent, mis tähendab, et detsember hiilib vargsi ligi. Seega on praegu küll viimane aeg endale üks sobilik vegan advendikalender välja valida. Tegelikult oleks seda pidanud juba varem tegema, sest kalendrid hakkavad poodides vaikselt otsa saama. 😲

Siinsed soovitused on küll nummerdatud, aga nad ei ole kohe kindlasti paremuse järjestuses. Kalendreid leiab väga erinevast hinnaklassist ning mõned välja toodud on ikka üsna kallid, aga õnneks on ka soodsamaid variante. Loodan siiski, et igaüks leiab endale sobiva nii sisu kui hinna poolest. 

1. Tee ise! See on küll nüüd kõige lihtsam variant, kui Sul kodus muidugi väikeseid karbikesi on. Lihtsalt täida karbid hea-paremaga ning kaunista vastavalt oma soovile. Või kaunista karpe koos lastega ning kommid pane sisse hiljem. Käsitööpoodides on isegi advendikalendrite toorikuid, mida siis hiljem ise värvida ja kaunistada saab.

2. Päkapikupakk. See on põhimõtteliselt eelmisele punktile jätkuks. Ökosahver pakub vegantoodetega päkapikupakki, mille sisu saad siis oma advendikalendrisse panna. Kui ise teha ei viitsi, siis sisustuspoodidest leiab jõulukaunistusi, mis ongi tühjad advendikalendrid. Need on juba värvilised ja mõni lausa tulukestega. Muidugi on antud soovitus ka abiks igale päkapikule, kes meelehead sussi sisse toob.

3. Roheboxi advendibox. Rohebox on vegantoodete üllatuskast. Kui tavaliselt avad kasti ja näed kohe põhimõtteliselt kogu sisu, siis advendibox varjab oma üllatusi veelgi enam. Hea kingiidee.

4. Misfortune Cookies advendikalender. Mul on see olnud ja see on lihtsalt üliäge. Eriti sobib see musta huumori austajatele ja neilegi, kellele klassikalised jõulud väga ei meeldi. Müügil peaks olema Selverites, võib-olla on ka kusagil mujal.

5. Seebergeri vegan kalender. Seda olen samuti näinud Selveris. Pähkleid ja kuivatatud puuvilju on talvisel ajal eriti hea nosida, nii et see advendikalender on super idee. Seda ostes tasub aga tähelepanelik olla, et kogemata teist varianti ei osta.

Seeberger pähklitega kalender
6. NOMO kalender. Olen kuulnud, et NOMO šokolaad on hästi hea, aga ise pole veel maitsta saanud. Prisma valikus on ka Goodio advendikalender. 

7. Super Fudgio piimašokolaadidega advendikalender. Orgaaniline ja gluteenivaba, piima asendab kookos ning riisijoogipulber. Pidavat lausa suus sulama. 

8. Windel advendikalender. Veel üks klassikaline kalender, see sisaldab ka sarapuupähkli pastat. Lingi lisasin põhimõtteliselt pildi pärast, et ikka teate, millist otsida. Neid oli minu teada ka Horteses, ehk on mujalgi.

9. Kummikarudega kalender, sest kõik meist ei ole ju šokohoolikud. Greenest pakub ka lehmakommidega kalendrit

10. Vürtside advendikalender. Tegelikult üsna hea, et maiustuste kõrval pakutakse ka midagi veidi teistsugust.

Peale nende kõigi on veel English Tea Shop teedega advendikalendrid, firma kõik teed pidavat vegan olema. Stockmanni valikus on ka paar eksklusiivsemat vegan advendikalendrit. Võib küll öelda, et meil on siin valik kõvasti paremaks läinud, nii et pole ise vaja enam välismaalt tellida.

reede, 18. november 2022

Kaamos tuleb, kaamos...

I'm walking in the park 
And I'm talking to the dark 
But there ain't nobody listening no

November, pimedad sügisõhtud ja sombused päevad. Kõik on hall ja masendav. Vähemalt nii tunnevad mõned. Või siis paljud. Ausõna, mina mitte. Kui ma kuulen veel kedagi soovimas, et oleks juba ometi suvi, siis ma tõesti annan sellele inimesele vastu kõrvu. Olgu, ma talitsen end ning teen seda mõttes. Muide, vastupidiselt laulusõnadele ma tegelikult pimedusega ei räägi, vähemalt mitte avalikus kohas. 

Ma saan aru, et see pime aeg võib tõesti halvasti mõjuda, aga olgem ausad, maailm on nagunii täiesti pekkis ning uudised on masendavad igal aastaajal. Praegu võiks ju hakata ootama lähenevaid jõule, kuid mõni paistab ootavat lähenevat maailmasõda. Ehk viimane jääb ära, aga esimesed tulevad nagunii, kui just mõni enne tuumanupule ei vajuta.

Pimedat aega on tegelikult väga lihtne üle elada, pange lihtsalt mõned küünlad põlema ning võtke pleed endale ümber. Olemine on siis kohe mõnus soe ja hubane. Peale selle on elekter ju nagunii kallis, seega topelt kasud sees. Kuigi jah, küünlaid tuleb ka raha eest soetada. Seega kõik on ikka pekkis. 

Tegelikult mul on ükskõik, et "pime on", sest vähemalt pole palav. Ma talun meie sügistalvist kaamost palju paremini kui päikesepaistelist suve, sest praegu on vähemalt võimalik elada. Päriselt, tehke palun kõik endast olenev, et kliimamuutust veidigi tagasi pöörata, sest ma ei taha poolt aastat 30-kraadises leitsakus veetma hakata. Hetkel on meil veel neli aastaaega, aga see ei pruugi enam kaua kesta.

Nagu isegi aru saate, siis ma ei oska tegelikult midagi positiivset kirjutada. Mul ei ole tegelikult ka häid nõuandeid, kuidas kaamosega võidelda. Ma olen nagu Chandler.



esmaspäev, 14. november 2022

I Don't Believe in Anything

Sel nädalal on teie ees DeathbyRomy. They say they pray for me. I know they prey on me...

esmaspäev, 7. november 2022

The Loneliest

Måneskin vist tutvustamist ei vaja, küll aga pean ma mainima kui hea meel mul on, et nad lõpuks inglise keeles ka ballaadi välja andsid. Olgu, minu poolest võiksid nad rahus itaalia keeles edasi teha, aga eks suured bossid ja produtsendid tea enda arvates paremini...

esmaspäev, 31. oktoober 2022

Bloody Sunrise

Ma poleks elu sees osanud arvata, et nädala soovituse üheks esitajaks on Neil Gaiman. Kas keegi teist nägi seda ette? Igatahes annavad FourPlay String Quartet ja kirjanik Neil Gaiman järgmisel kevadel välja täispika albumi. Teie ees ongi nüüd tänasesse päeva sobilik "Bloody Sunrise".

esmaspäev, 24. oktoober 2022

Blood Moon

On Starbendersi aeg! Kas pole mitte tore, kui ilusad inimesed teevad head muusikat? 

kolmapäev, 31. august 2022

Nick Cave & The Bad Seeds Haapsalu piiskopilinnuses

Augustikuu saab kohe läbi, seega on viimane aeg teiega jagada oma kontserdimuljeid. Nimelt esines 18. augustil Haapsalus vanameister 
Nick Cave oma ansambliga The Bad Seeds. Soojendajaks oli ei keegi muu kui võrratu Anna Kaneelina.

Kui ma ühel õhtul Instagrami lugusid vaadates pooljuhuslikult Nick Cave'i kontserdi reklaami peale sattusin, pidin ma telefoni peaaegu endale näkku pillama. (Ma olin voodis pikali juba.) Iseenesestmõistetavalt jätsin ma sotsiaalmeedia kus see ja teine ning asusin piletit soetama. Selle kollektiivi Eestisse tulek oli juba lotovõit, asukoht oli lihtsalt kirsiks tordil.

Ma jõudsin piiskopilinnuse juurde veidi peale väravate avamist ning sain sisse üllatavalt kiiresti. Ma ütlen üllatavalt, sest hiljem kuulsin mõnelt poolt jutte pikast järjekorrast. Palavusele vaatamata kogunes linnusesse päris arvestatav hulk rahvast, kellest mõni end kohe alguses vallile istuma sättis ja siis sinna jäigi. Mina ise sattusin teise ritta, üsna täpselt ühe poodiumi otsa juurde kusjuures. Anna Kaneelina oli päris mõnus algus kontserdile. Nii mõnigi tundus meeldivalt üllatunud kui hästi ta looming ikkagi sobis sellesse õhtusse. Loodetavasti jäävad nad nüüd teda edaspidigi kuulama.

Halvad seemned pidid lavale tulema kell 9 õhtul ning üsna täpselt nad ka alustasid. Ajakavast kinni pidavad artistid on nagu sõõm värsket õhku, päriselt. "Get Ready for Love" oli võimas avapauk, mis tõmbas publiku kohemaid kaasa. Isiklikult ootasin väga teisena kõlanud pala "There She Goes, My Beatiful World". Sentimentaalne väärtus, mis muud. Viimaste albumite rahulikumad palad ja veidi äkilisemad vanemad lood olid pikitud väga sobilikku järjekorda. Kõik oli justkui filigraanse täpsusega paika pandud ja see oli lihtsalt imeline. Muidugi ei jäänud kõlamata klassikalised "Red Right Hand" ja "From Her to Eternity", samuti "The Ship Song". Publik laulis kaasa nii "Into My Arms" sõnu kui plaksutas "The Weeping Song" rütmi. 

Nick Cave ise paistis ajuti siiralt üllatunud kui hästi publik kaasa laulis ning teda ja bändi üldse vastu võttis. Kas keegi oli talle enne rääkinud, et eestlased on kinnised ja vaoshoitud? Ta ise on ju üsna avatud ja otsib publikuga vahetut kontakti kohati lausa jonnaka järjekindlusega. Küll võtab ta publikul käest kinni, küll laseb kellelgi oma mikrofoni hoida. Nii muuseas andis autogramme nii plaatidele kui raamatutesse. Küll mängis ta kellegi telefoniga ning käskis selle üldse ära panna, sest suur mees telefoni ei vaja ning peab iga hetk olema valmis härra Cave'i oma kätel kandma. Seda viimast sain minagi teha, mille valguses tundub kontserdi alguses korraks tema käe hoidmine lausa tühisena.

Lavale naasti lisalugusid esitama lausa kahel korral. Neil ei jäänud muud üle, aga see oli ka niimoodi plaanitud. Ma tean, ma nägin korraks setlisti. Vana hea "Henry Lee" tuli esitusele koos võrratu Janet Ramusega. Naine on osa The Beautiful Seeds'ist, nagu Cave ise oma taustalauljaid kutsus. "Jack The Ripper" lõpetas kogu kava, peale mida rahvas hajus. Õnneks ei hajunud see mõnus tunne, mis peale väga head kontserti jääb. Võib-olla mängis minu jaoks siin rolli ka tõsiasi, et see oli tegelikult esimene kontsert, kus ma peale koroona tulekut käinud olen. Või oli ikkagi Nick Cave'i oma silmaga kaemine ja käega katsumine lihtsalt nii eriline kogemus...

Muide, ärge kunagi öelge, et ta kannab Hugo Bossi.

esmaspäev, 30. mai 2022

Hold My Hand

Ma lihtsalt pean seda ka siin jagama, sest Lady Gaga albumivälised singlid ("The Cure" tuleb kellelegi meelde?) on jagamist väärt. Sel korral oli siis Top Guni järjele korralikku filmimuusikat vaja.

esmaspäev, 23. mai 2022

Ready For Combat

Alles see oli, kui Icon For Hire uue albumi üllitas, kuid järgmine on juba valmimas. Siin ongi esimene üliäge singel.

esmaspäev, 16. mai 2022

A Beautiful Life

Aprillis ilmus Dorothy uus album Gifts From The Holy Ghost ja selle tähistamiseks laadis bänd üles ka uue video. Vaadake siis, kuidas ilus naine ilusast elust laulab. 😉

esmaspäev, 18. aprill 2022

In The Mirror

Natuke särtsu nädala algusesse. Teie ees on The Interrupters ja nende augustis ilmuva albumi esiksingel. 

esmaspäev, 11. aprill 2022

Haunted

Täna on teie ees Oli Brown oma uue projekti ja singliga. 

esmaspäev, 28. märts 2022

HTIS

Meg Myers võttis veel kaks ägedat naist kampa ning andis välja uue singli.

esmaspäev, 21. märts 2022

Lost Track

Sel nädalal on teie ees HAIM

esmaspäev, 14. märts 2022

Hurricane

Sel korral siis ansambel Cannons oma uue looga. 

teisipäev, 8. märts 2022

King

Ilusat naistepäeva! Tänasesse sobilik lugu Florence + The Machine poolt. Muide, video on filmitud Kiievis, seega tähenduslik mitmes mõttes. 

esmaspäev, 21. veebruar 2022

Seven White Horses

Uus Starbendersi lugu teeb alati tuju heaks, eriti kui sellega kaasneb ka uus muusikavideo. 

esmaspäev, 14. veebruar 2022

How Long

Sel korral on teie ees rootsi laulja Tove Lo oma uue looga. See peaks olema ka mingi sarja soundtrackil, aga mul pole sellest viimasest muidugi õrna aimugi. Minuni jõudis lugu vana hea YouTube'i algoritimi kaudu. 

esmaspäev, 7. veebruar 2022

Casualty

Sel korral on teie ees Mothica. Noor naine, kes oma mineviku deemonid ja traumad muusikasse paneb. Oma edu eest tänab ta TikTok'i, sest just selle platvormi kaudu on tema muusika nüüd rohkem massidesse läinud. 

esmaspäev, 31. jaanuar 2022

Let's Try Being In Love

Darren Hayes teeb taas muusikat! (Hetkel võib rohkem infot leida küll tema Facebooki lehelt või teistes sotsiaalmeedia kanalites.) Lugu ise ei suutnud minu südant kohe esimese kuulamisega võita, aga paari korra järel hakkas täitsa meeldima. Videost ma parem ei räägigi, sest mul on lihtsalt nii hea meel näha artisti, kes on ka oma loomingus lõpuks täielikult tema ise. 

esmaspäev, 24. jaanuar 2022

Battle Cries

Mõeldes selle aasta esimesele nädala soovitusele, otsustasin pakkuda teile midagi veidi vanemat. Teie ees on The Amazing Devil ja üks tore pala nende teiselt albumilt. Neil tuli eelmisel sügisel välja järjekorras juba kolmas album ning kõik need on Bandcampis ilusti saadaval. Muidugi leiab ansambli loomingu ka voogedastusplatvormidelt, if that's your thing.

But that creaking you hear in my bones is not pain, it's applause