taevane keha

I'm stressed but you're freestyle

yes I know what time it is
in fact, I just checked
I even know the date
and the month
and the year
I know I haven't been sleeping

Ma olen avastanud, et viimasel ajal on mu reaktsioonid väga toredad. Kui keegi räägib midagi, mis peaks nagu kaasa tundma panema, siis suudan ma öelda ainult "oh heldus". Ja mitte ükski närv mu näos ei liigu ka. Olgu, kui ikka on tõesti midagi väga jubedat juhtunud, siis suudab see ka minusugust külma südametut mõrda liigutada, aga niisama igapäevane nutt ja hala mingil mõttetul oh-issake-ma-murdsin-küüne-teemal ajab mul lihtsalt harja punaseks ning ma ütlengi siis "oh heldus". Kui keegi teatab midagi enda jaoks hüper-super rõõmustavat ja "erilist", siis suudan ma öelda vaid "oh seda rõõmu". Seda viimast kasutan ma mõnes teises olukorras ka. Sarkasm siin ja sarkasm seal, millest mitte keegi aru ei saa.

See selleks, ma kannan ikka veel endaga käte desinfitseerimisvahendit igal pool kaasas. Alles hiljuti tundsin ma end bussis jube halvasti. Mul oli tunne, et pisikud sõna otseses mõttes ründasid mind. Mitte kuskilt ei tahtnud kinni hoida, sest jumal teab, mis haiguse ma sealt saada võin. Jah, ma olen napakas. Pesen ka vähemalt 300 korda päevas käsi. Võite mind rahus hullumajja saata. Ma olen kindel, et mulle meeldiks seal. Soovin, et mind teravatest asjadest eemal hoitaks ning seinad peavad olema polsterdatud. Miks? Eks ikka seepärast, et mul on komme end kogu aeg kogemata haavata. Ja siis olen ma nagu haavatud metsloomad ikka.

Avastasin, et olen suutnud end ümbritseda veidi nohiklike inimestega. No kõik nad ei ole nohikud, aga enamus on. Või noh, mitte nohikud vaid nohiklikud. Saate aru küll. Ja mulle meeldib see. Kuigi üks alles saatis pildi, kus oli üle 60 viinapitsi ning teine lubas joomise maha jätta. Millised nohikud joovad? Sellised nohikud nagu mina ja minu tuttavad. Kuigi vaevalt me täis peaga nüüd nii nohiklikud ka oleme. Siis oleme sellised nagu kõik teised täis inimesed. Suvalised parmud, ainult et meie jutt on palju teaduslikum ja me räägime globaalprobleemidest ja jalgpallist. Ja kõigest muust loomulikult ka. Parima sõbraga räägime me tõesti absoluutselt kõigest, suhetest kuni sittumiseni välja. Mitte mingit valehäbi ega midagi. Samas pole ta nüüd eriti nohiklik, hoopis vastupidi. Ta on vist üks vähestest eranditest...

I'm invincible
so are you
we do all the things
they say we can't do
we walk around
in the middle of the night
and if it's too far to walk
we just hitch a ride

Kui keegi aru saab, mis point sellel postitusel on, siis andke mulle ka teada. Ausõna, Coldrex ja alkohol teevad oma tööd hästi. Peaks vist ära magama minema, nüüd peaks isegi magus uni tulema. Loodetavasti tuleb ka. Kui ei tule, siis olen ma homme zombie ja zombie ei jaksa pärastlõunal tööle minna, et laste ja õpetajate järelt koristada. Jumal tänatud, et suvevaheaeg varsti hakkab ja minu teeneid enam ei vajata. Kunagi hiljem aga sellest täpsemalt.

Good night, and good luck

I got to get away, study my geography

Hurraa, ma olen haige! Ma saan aru, et te imestate, et see nii kaua aega võttis, aga nüüd on see juhtunud. Mul õnnestus külma saada ning nüüd on mu pea paks. Coldrexi mõju all ei lähe geograafia õppimine ka just kõige paremini, aga ma ei kurda. Peaasi, et silmad veel lahti püsivad ja ma saan õppida. Ja pealegi pole see geograafia nii raske midagi. Kes siis ei teaks, et õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ning tänu kasvuhooneefektile on elu maal üldse võimalik? Peale selle oskab küll igaüks nimetada 27 Euroopa Liidu liikmesriiki.

Kõige toredam on nohu. Taas õnnestub mul ühest ninasõõrmest vaid verd nuusata. No oma teada pole nii kõvasti nuusanud, et veresooned seal katki olla saaksid. Kust kurat see veri tuleb siis? Köha on ka tagasi. Ma ei tundnud sellest vahepeal puudust ka ega midagi, aga tundub, et tema minust tundis. Kuradi köha, saa ilma minuta hakkama, raisk!

Nüüd hakkan ma jalgpalli vaatama ning jooma. Muud pole ju teha.

meet me on the darkside

In a candy shop around the corner

the girls are hanging out at the candy store
pumping quarters into the phone
'cause they don't want to go home

and I think,
what if no one's watching
what if when we're dead, we're just dead

Käisime eile õhtul L.-iga väljas. Jube lahe oli. Jalutasime linna peal niisama ringi. Käisime Aafrika rannas istumas. Istusime siis ja vaatasime vett. Rääkisime niisama maast ja ilmast, veidi klatši ka sekka. Kumbki meist ei saa aru, kuidas mõni inimene nii loll saab olla ja siis arvata, et on jube tark, osav ja mida kõike veel. Meid paneb selline asi õlgu kehitama. Peale selle kõndisime veel promenaadil. Väga ilus oli. Samuti oli seal väga palju kalamehi. Ei tea, kas neil näkkas ka.

Käisime veel lossipargis kiikumas. Vallikraavis on tore lastemänguväljak. Noh, lapsi seal ei olnud, nii et me tundsime ise sellest lõbu. Kõik teised, kes sinna ära eksisid, vaatasid meid kui napakaid. Arusaadav, eks me ole selliste asjade jaoks natuke liiga vanad, aga kes keelab meil lõbutseda. Kõik ei saa endale niisugust asja lubada. See on muide inside joke, nii et ärge muretsege, kui te aru ei saanud.

Täna käisime poodides. Oli paari asja vaja, aga jõudsime taas selgusele, et me oleme provints mis provints. Õudne mõeldagi tegelikult. Vähemalt sai uues kommipoes käidud. Ostsime kummikomme. Pärast käisime veel pitsat söömas. Tellisime ühe hästi vürtsika pitsa ja esimeste suutäitega oli küll raskusi. Vähe jäi puudu, et silmist pisarad oleksid tulnud. Vähemalt oleme nüüd üle hulga aja jälle koos linna peal käia saanud. Meil mõlemal oli vaja veidike tuulutust.

the edge of glory

It's the school exam and the kids have run away

You're never safe 'till you see the dawn
And if the clock strikes past midnight
The hope is gone
To move under...

Ma olen juba valmis ostma õpetajale pudeli kallist konjakit ja karbi šokolaadikomme ning paluma, et ta seitsmenda pileti ära märgistaks, kuna see sobib mulle kõige rohkem. Õnneks on eksam kell 11, nii et saab poest läbi minna küll. Kahjuks olen ma aga liiga aus inimene, et niimoodi teha. Ei jää muud üle, kui ikka kõigi 30 küsimuse vastuseid korrata ning loota, et mulle satuvad kaks sellist, mis on normaalsed. No tegelikult on kõik normaalne, aga ma parema meelega räägin teostest, kui kirjaniku elust ja loomingust. Loetud teosest on palju parem jutustada, kui kirjaniku mitut teost mainida ja paari sõnaga nende kohta midagi öelda. Mul lähevad mõned pealkirjad sassi ja mõne puhul keel sõlme. Õnneks võin ma rahus Underi libude luulest rääkida või peatuda Wilde'i suhtel Alfred Douglasega. Samuti võin ma rahumeeli jutustada Oidipusest, kes oma emaga abiellus ja sellele 4 last tegi. Enne loomulikult koksas oma isa maha. Ainus, mis tüübi kasuks räägib, on see, et ta lihtsalt ei teadnud. Võin rääkida ka Balzaci kurvast lapsepõlvest, mille tõttu ta isegi enesetappu üritas, ja sellest, kuidas ta südaööl ärkas, kohvi jõi ja oma raamatuid kirjutas. Võin rääkida sellest et "Dekameron" on üks paras porno, aga mitte keegi seda pahaks ei pane, sest tegelikult on need novellid ju õpetlikku sisuga. Võin rääkida Kalju Lepiku koduõuel kasvanud kahest pihlakast ja sellest, et Runnel on tapvalt irooniline ja verine poeet. Minu kasuks räägib vist ka see, et ma võin rahus jutustada, mis juhtus "Tõe ja õiguse" I osas. Ka see, et ma tean, et Kristjan Jaak Peterson, kelle sünniaastapäeval me nüüd emakeelepäeva peame, ütles pastoritööst ära ning pidutses, mistõttu ta sponsorid ta perse saatsid ja ta ei saanud õpinguid Eestis enam jätkata. Siinkohal võib vist öelda, et läbi kukkuda ma lihtsalt ei saa, sest mu pea on üks kuradima prügikast, mis jätab absoluutselt igasugust paska meelde. Ja loomulikult suudan ma kirjanike eraelust rohkem rääkida, kasvõi Verlaine'i ja Rimbaud' ilusast armusuhtest.

Siinkohal õnnitlen ma inimest, kes kogu selle jama läbi viitsis lugeda, või, tegelikult, tunnen ma talle kaasa. Sul, jah sul, kas pole elu või on sul sitaks igav. Kumbki pole just eriti meeldiv, või mis? Ma loodan, et minu jutt liiga seosetu ei tundunud. Siiski kaldun ma arvama, et enamuse jaoks on tegu hiina keelega, millest kõige räägitum on mandariini keel. Muide, ühtsest keelest räägitakse kirjakeele pärast, sest neil on seal lihtsalt sitaks palju murdeid. Ime, et nad ise üksteisest aru saavad, aga ma kaldun teemast kõrvale.

Ainus asi, mis mind veel üleval hoiab, on Vana Tallin traditsioonilise limonaadiga. Ausõna, limonaad teeb kõik alati heaks. Kes ei usu, proovigu ise järele. Ma ei imestaks, kui ma hommikulgi endale ühe väikese kokteili teeks...või palderjani kulistaks. Mediteerimine vast ei aita ning kummeli- või piparmünditee ei ole minusuguse jaoks piisav. Ma kujutan ette, kuidas mu käed värisevad, kui ma seal komisjoni ees kirjanduse kohta pajatan. Hoian vist käsi süles, värisevaid jalgu ei näe nagunii keegi. Ma loen nüüd kõik korra veel uuesti läbi ning panen siis selle hunniku endale padja alla. Hoidke mulle pöialt, raisk!

Meil on sitad naabrid ehk Eurovisioonitriloogia III ja ühtlasi ka viimane osa

Esiteks, õhtujuhid mulle ikka ei meeldi. Ma võiks oma sita ka üles haipida, aga sitt jääb sitaks. Teiseks, me jäime eelviimaseks. Avage oma šampanjapudelid, me ei jäänud viimaseks. Tagantpoolt teine olla pole ka päris paha. Siiski ei suuda ma mitte kuidagi välja mõelda, kuidas selline asi võimalik on. Kas tõesti oli meil nii halb lugu? Enda meelest nagu polnud. Arvatavasti on meil lihtsalt sitad naabrid, kes meie poolt hääletada ei viitsi. Võtke Balkanimaadest eeskuju, tõprad! Kolmandaks, mu vanaema ütles juba poolfinaalis, et Aserbaidžaanil on õige eurolugu. Järgmine aasta teen ma vanaema ennustustabeli, ikka usutavam kui nende fännide tabel, millest Reikop kogu aeg räägib. Ja neljandaks, minu lemmikuks sai kogu selle tralli jooksul hoopis Islandi lugu. *peidab end diivani taha*

Taustalauljad peavad viisi ehk Eurovisioonitriloogia II osa

Nonii, teise poolfinaali lood pidid tugevamad olema, minu arvates oli tegu ikka pasaga mõttetult igava jamaga. Olgu, rahvas elas seekord rohkem kaasa. Vähemalt nägime Jean Paul Gaultier' loomingut. Peale selle taaskord palju tuld ja klaaskuubikut ja kõrghooneid.

Lätlased arvasid et must-valge riietus on hea, sest siis ei ole võimalik riietega puusse panna. No minu meelest nägid nad seal üsna tobedad välja, õnneks punane kikilips päästis olukorra. Kikilipsu nägime ka Belgia esinejate riietuse juures. Seal olid ka punased püksid ja kollane pluus. Igatahes on kõik kursis sellega, et kikilips teeb mehe šikiks. Slovakkia tibid tegid lolle nägusid ja ma mõtlesin, et nad oleksid võinud selle juurde jäädagi. See oli parem kui laulmine. Sloveenia lauljanna pidi saabastega ka magama. Nojah, ju ta ei saanud neid lihtsalt jalast ära. Vähemalt ta ei kukkunud. Ma mõtlesin kogu laulu ajal, et natuke glitterit ja muud pahna näkku ning temast saaks brüneti Ke$ha.

Mitme loo puhul tekkis tunne, et ma oleks seda lugu justkui juba kuulnud. Olgugi, et ei kuulanud sel aastal mitte ühtegi lugu enne poolfinaale. Plagiaat siin ja plagiaat seal. See hingelt hard rock tüüp ajas mind suisa naerma, täielik palagan. Õde siin kommenteeris kõikide soenguid. Enamus meenutasid talle mingi ühikaroti oma. Kuna ma seda toredat noortesarja ei vaata, et tea ma ka seda, kellest jutt.

Dana Internationali lavale tuleku järel läks meil siin lahti diskussioon transseksuaalide teemal, mis ei vaibunud niipea. Selle lõpetas Jedwardi esinemine, mis ei olnud sünkroonis ja mis tekitas võitle või põgene reaktsiooni. Vähemalt see klassikalise muusika breiktantsu sümbioos oli huvitav. Nüüd aga pean ma tunnistama, et minu põhitähelepanu eile õhtul kuulus ikkagi Sunrise Avenuele. Küll on hea, kui kontsert koju kätte tuuakse.

Igatahes said finaali Eesti, Rumeenia, Moldova, Iirimaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Taani, Austria, Ukraina, Sloveenia ja Rootsi. Küll oli tore, et Eesti esimesena välja öeldi.

Laval on nii tuline, et seal on võimatu olla ehk Eurovisioonitriloogia I osa

Ja taas on see käes. Nädal, mille jooksul tahaks tegelikult kuhugi peitu pugeda ja teeselda, et sul pole õrna aimugi, mis toimumas on. Kahjuks sai uudishimu jälle võitu ning ma panin teleka ETV peale.

Õhtujuhte nähes tahtsin ma kohe nutma hakata. Olgu, selle elasin tegelikult veel üle. Seksistlikud naljad ja vägivald. Super! Kõik on täpselt nii, nagu olema peab. Ausõna, see on just see, mis rahvale meeldib. On ju? Peale selle panid nad ka esinejaid üht saksa rahvalaulu laulma. See tuli tegelikult üsna hästi välja ning oli tore vahepala.

Tundub, et tänavune moevärv on valge. Kõik valge erinevad varjundid. Valge, valge, valge. Sinna sekka teisi värve õnneks ikka ka. Peale selle on ikka igasugused kalliskivid ja needid ja litrid jne. Poola lauljatari kleit pidi kaaluma lausa 6 kilo. Vaatasin siis ja mõtlesin, et mis kurat seal nii palju kaalub. Kleiti polnud ollagi ju. No tõesti, mul on lausa imelik selle riietuse kohta kleit öelda. Loomulikult on taaskasutus ka Eurovisoonile jõudnud. Seda soome poisi seljas oleva pluusi näol. 

Ainult välimusest rääkimine on pealiskaudne, nii et räägime siis veidi esimese poolfinaali lauludest ka. Kõik lood saab kokku võtta ühe sõnaga - pask igav. Mõne ballaadi ajal oli mul küll tunne, et ma peaksin selle loo alla laadima endale muretsema, et seda siis kuulata, kui ma magama ei jää muidu. Kahjuks ei oska ma laulude kohta muud midagi öelda, sest see on ju ammu teada, et kõik need eurolaulud ei kõlba tegelikult mitte kusagile.

Mis ma veel oskan öelda? Seda, et Serbia laulja meenutas mulle Twiggyt. Olgu, Twiggy on lahedam. Türgi loo ajal pidin ma tegelikult naerma hakkama. Kogu see asi meenutas mulle mingit vaese türgi mehe Daughtry't. Ainus lahe asi oli see kondiväänaja seal puuris. Šveitsi loo taust meenutas mulle mingeid kleepse, mis päkapikk mulle kunagi tõi. Gruusia inimeste vägev statement, et Eurovisioon tähendab neile euroopalikke väärtusi, ajas mind samuti naerma. Mis kuradi väärtused? Portugal oli oma plakatitega nii lahe. (See oli iroonia.) No aga palagani on ka vaja. Kui vene laul kuulatud, siis küsis mu õde: "Venelased või?"

Vabandan juba ette ära, kui mu järgnev jutt veidi rassistlik tundub. Igatahes pole kunagi varem nii palju neegreid korraga eurolaval olnud kui nüüd. Ja loomulikult lõid nad trummi nagu nende esivanemate hõimud kunagi Aafrikas. Ega nad muud eriti oskagi. (Olgu tänatud sõnavabadus.) *ninja*

Finaalis näeme me taas Serbiat, Leedut, Kreekat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Šveitsi, Ungarit, Soomet, Venemaad ja Islandi. Šveitsi delegatsiooni diivanil läks tulemuse teatavaks saamise järel kohe orgiaks kätte. Natuke vürtsi ka.

devil's plaything

imperfect

Oh and you were so perfectly imperfect...