esmaspäev, 30. mai 2011

I'm stressed but you're freestyle

yes I know what time it is
in fact, I just checked
I even know the date
and the month
and the year
I know I haven't been sleeping

Ma olen avastanud, et viimasel ajal on mu reaktsioonid väga toredad. Kui keegi räägib midagi, mis peaks nagu kaasa tundma panema, siis suudan ma öelda ainult "oh heldus". Ja mitte ükski närv mu näos ei liigu ka. Olgu, kui ikka on tõesti midagi väga jubedat juhtunud, siis suudab see ka minusugust külma südametut mõrda liigutada, aga niisama igapäevane nutt ja hala mingil mõttetul oh-issake-ma-murdsin-küüne-teemal ajab mul lihtsalt harja punaseks ning ma ütlengi siis "oh heldus". Kui keegi teatab midagi enda jaoks hüper-super rõõmustavat ja "erilist", siis suudan ma öelda vaid "oh seda rõõmu". Seda viimast kasutan ma mõnes teises olukorras ka. Sarkasm siin ja sarkasm seal, millest mitte keegi aru ei saa.

See selleks, ma kannan ikka veel endaga käte desinfitseerimisvahendit igal pool kaasas. Alles hiljuti tundsin ma end bussis jube halvasti. Mul oli tunne, et pisikud sõna otseses mõttes ründasid mind. Mitte kuskilt ei tahtnud kinni hoida, sest jumal teab, mis haiguse ma sealt saada võin. Jah, ma olen napakas. Pesen ka vähemalt 300 korda päevas käsi. Võite mind rahus hullumajja saata. Ma olen kindel, et mulle meeldiks seal. Soovin, et mind teravatest asjadest eemal hoitaks ning seinad peavad olema polsterdatud. Miks? Eks ikka seepärast, et mul on komme end kogu aeg kogemata haavata. Ja siis olen ma nagu haavatud metsloomad ikka.

Avastasin, et olen suutnud end ümbritseda veidi nohiklike inimestega. No kõik nad ei ole nohikud, aga enamus on. Või noh, mitte nohikud vaid nohiklikud. Saate aru küll. Ja mulle meeldib see. Kuigi üks alles saatis pildi, kus oli üle 60 viinapitsi ning teine lubas joomise maha jätta. Millised nohikud joovad? Sellised nohikud nagu mina ja minu tuttavad. Kuigi vaevalt me täis peaga nüüd nii nohiklikud ka oleme. Siis oleme sellised nagu kõik teised täis inimesed. Suvalised parmud, ainult et meie jutt on palju teaduslikum ja me räägime globaalprobleemidest ja jalgpallist. Ja kõigest muust loomulikult ka. Parima sõbraga räägime me tõesti absoluutselt kõigest, suhetest kuni sittumiseni välja. Mitte mingit valehäbi ega midagi. Samas pole ta nüüd eriti nohiklik, hoopis vastupidi. Ta on vist üks vähestest eranditest...

I'm invincible
so are you
we do all the things
they say we can't do
we walk around
in the middle of the night
and if it's too far to walk
we just hitch a ride

Kui keegi aru saab, mis point sellel postitusel on, siis andke mulle ka teada. Ausõna, Coldrex ja alkohol teevad oma tööd hästi. Peaks vist ära magama minema, nüüd peaks isegi magus uni tulema. Loodetavasti tuleb ka. Kui ei tule, siis olen ma homme zombie ja zombie ei jaksa pärastlõunal tööle minna, et laste ja õpetajate järelt koristada. Jumal tänatud, et suvevaheaeg varsti hakkab ja minu teeneid enam ei vajata. Kunagi hiljem aga sellest täpsemalt.

Good night, and good luck

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar