Meil on sitad naabrid ehk Eurovisioonitriloogia III ja ühtlasi ka viimane osa

Esiteks, õhtujuhid mulle ikka ei meeldi. Ma võiks oma sita ka üles haipida, aga sitt jääb sitaks. Teiseks, me jäime eelviimaseks. Avage oma šampanjapudelid, me ei jäänud viimaseks. Tagantpoolt teine olla pole ka päris paha. Siiski ei suuda ma mitte kuidagi välja mõelda, kuidas selline asi võimalik on. Kas tõesti oli meil nii halb lugu? Enda meelest nagu polnud. Arvatavasti on meil lihtsalt sitad naabrid, kes meie poolt hääletada ei viitsi. Võtke Balkanimaadest eeskuju, tõprad! Kolmandaks, mu vanaema ütles juba poolfinaalis, et Aserbaidžaanil on õige eurolugu. Järgmine aasta teen ma vanaema ennustustabeli, ikka usutavam kui nende fännide tabel, millest Reikop kogu aeg räägib. Ja neljandaks, minu lemmikuks sai kogu selle tralli jooksul hoopis Islandi lugu. *peidab end diivani taha*