Merry Christmas Everybody

Kuna ma lubasin, et te peale jõulumuusika enam midagi muud ei kuule, siis on ka nädala soovitused nüüd just sellest mastist. Esimeseks siis Train ühe vana tuttava looga. Neil tuli jõulualbum välja, mis on saadaval vaid Amazonis. Muide, see video võtab ju pühad päris hästi kokku. Enamasti need perekondlikud jõulusöömaajad sellised ongi, vähemalt suuremas osas sellised.

 

The Darkness - Last Of Our Kind (2015)

Võib tunduda, et ma olen selle postitusega lootusetult hiljaks jäänud, sest album tuli välja juba juuni alguses. Samas on teada-tuntud tõsiasi, et parem hilja kui mitte kedagi kunagi. Peale selle on praegu sellest kauamängijast kirjutada isegi et kõige õigem aeg, sest alles hiljuti tuli välja deluxe versioon.

Mulle on The Darkness alati meeldinud. (Me kõik teame, et see algas selle looga.) Pean tunnistama, et nende neljas album on siiamaani ka nende parim. Kui eelmine oli natuke kiirustatud, siis Last Of Our Kindi puhul sellisest asjast rääkida ei saa. Plaadi avarada on "Barbarian", mille alguses kuuleme Dan Hawkinsi aednikku. Geniaalne. (Sama võib öelda ka video kohta.) Tegu on äratuntavalt The Darknessiga, alustades kidrakäigust ja lõpetades refrääniga. Lugu ise on nagu väike ajalootund. Mõnel võib olla seda raske uskuda, aga need mehed on päris suured nohikud tegelikult. (Eriti laulja Justin Hawkins.) Ajaloolise sisuga on ka neljas lugu "Roaring Waters", mis on üks minu lemmikuid. "Open Fire" kõlab alguses nagu The Cult ja see on hea. The Darknessi puhul on nende suured mõjutajad alati tuntavad ning see album pole sugugi erand.

Peale aedniku võib sellele albumil kuulda ka bändi fänne. Albumi nimilool teeb kaasa paarsada fänni, vähemalt nii nad väidavad. Peale selle võib kuulda ka bassimängija Frankie häält, kes laulab lugu "Conquerors". Antud pala kõlab albumil viimasena ning on üks kahest ballaadist. Kes ei tea, siis The Darknessi mehed on suured vinüülifännid, seega on ka kõik albumid üles ehitatud nii, et mõlemale poolele jääks ka üks ballaad. 

Kui võiks arvata, et ajalugu on ainus, millest inspiratsiooni ammutada, siis te eksite. "Mudslide" on näiteks looduskatastroofist. Seda rõhutatakse ka loo alguses, sest see sõna iseenesest võib inimesi muidu eksiteele viia. Kõige lõbusamad palad on "Sarah O'Sarah" ja "Hammer & Tongs", viimane neist tundub lausa natukene absurdne, aga sellise bändi puhul tuleb see ainult kasuks. Kasuks on tulnud ka see, et albumi on produtseerinud ja miksinud Dan Hawkins ise. Kõik on algusest lõpuni bändimeeste endi nägu. 

Deluxe versioonil on 4 boonusrada. Nende seas on ka pala nimega "I Am Santa". Jah, The Darknessil on uus jõululugu ja see on kõike seda, mida nende puhul oodata võiks. Video on veel parem, tõeline kitš. Boonuslugudest sai kiiresti minu lemmikuks "Always Had The Blues", seda nimelt sõnade pärast. Kes mind teab, saab aru. "Million Dollar Strong" on taas üks suhetest rääkiv lugu, mis kõlab liiga lõbusalt. Kas ma olen ainus, kes armastab rokki puhkpillidega? No selles loos on kuulda trompetit ja ilma trompetita pole see enam see. Päriselt.

Looking Up

Täna kuulame Elton Johni. Selline tore lugu nädala algusesse, et teid kõiki ikka käima tõmmata.

Salajased ja pooleli olevad projektid

Viimasest käsitööteemalisest postitusest on taas hulk aega möödas. Tunnistan ausalt, et september kadus kuidagi käest ära, nii et midagi suuremat ei saanudki valmis. Oktoobri alguses otsisin endale uut õmblusmasinat, seega kaks kuud läks mõnes mõttes vastu taevast. 

Tegelikult sai ikka nipet-näpet nokitsetud, nii et pole hullu midagi. Pealegi alustasin ma oktoobris ühe suurema asjaga, mida ma teile kahjuks näidata ei saa. Võite vaadata ainult seda ilusat pruuni lõnga, millest ese valmis. Tegu on ühe jõulukingiga, mida sain kududa ainult siis, kui saajat ennast kodus polnud. Kahjuks tähendas see seda, et aega väga polnudki. Ma hakkasin juba isegi kartma, et ei saagi seda valmis, aga paar päeva tagasi see juhtus. Minu õnneks ammu enne jõule.

Ka praegune projekt tuleb enne pühi valmis nikerdada. Mõni saab juba pildi järgi aru, et tegu taas ühe linikuga. Sel korral siis ikka jõuluteemaline ja puha. Pärast saan oma jõulukoogi vaagnaga liniku peale panna ning kõik saavad suu ammuli vahtida, kui kuradi andekas ma ikka olen ;)

Kui te nüüd arvate, et ma olen liiga palju juba jõule maininud, siis pean teile meelde tuletama, et järgmisel pühapäeval on esimene advent. No pole ju enam palju jäänud...

Inglispärane õunakompott

• 1 kg õunu (soovitavalt hapukaid ja väikseid, kuid erinevaid sorte)
• 3 dl vett
• 1,5 sidruni riivitud koor
• 3 cm värsket ingverijuurt
• 500 g suhkrut
• 50-75 g rosinaid
• 3 sl sidrunimahla

Koori, puhasta ja viiluta õunad. Pane õunatükid koos vee, sidrunikoore, suhkru ja õhukesteks ribadeks lõigatud ingverijuurega keema. Kuumuta väiksel tulel umbes 10 minutit; õunad peavad jääma pehmed, kuid mitte katki keema. Lisa rosinad ja sidrunimahl, sega läbi, Tõsta kohe purkidesse, sule õhukindlalt.

Pehmeid kompotiõunu sobib pakkuda magustoiduks koos jäätise, vahukoore või magusa kohupiimapasta-vahukoore seguga.

Retsept raamatust "Hoidised", mille autoriteks Maire Suitsu, Lia Virkus ja Angeelika Kang. Väga hea retseptikogu, meie peres on mitmed neist juba igal aastal kasutuses. Ka antud kompott on väga mõnus, kuigi nii mõnigi seda ingverit esimesel korral pelgas. 

Ghost In My Head

Seekordne nädala soovitus on teie ees. Selleks on noorhärra Andrew Watti värske EP nimilugu.
 

Spying

Sel korral kuulame dream popi. Tegu siis Jennie Vee debüütalbumi nimilooga. Muide, Jennie mängib bassi Courtney Love'i bändis ja me kõik teame, et andekad bassimängijad on ennegi Love'iga koos musitseerinud.

Tectonic

Kooljakuud alustame Brendan Macleani värske singliga. Lugu on saadaval Bandcampis. Nüüd aga lubage rahulikult oma jalakestel tatsuma hakata.