save you

i’m calling you off the ledge 

toes hanging over the edge

if i were stronger 

i’d pick you up 

hold on a little longer

it’d be enough to save you 

oh to save you

i wish i knew another way to save you
but i’ve tried so many ways to save you
i can only say i love you
i love you

i’d banish away the storms 

go back like it was before 

i’d remove the clouds 

and turn the sky blue but 

baby i don’t know 

what else to do to save you 

oh to save you

i wish i knew another way to save you 

but i’ve tried so many ways to save you 

i can only say i love you 

i love you

i know you’ll come down 

you’ll come down from there 

you keep saying it’s a matter of time 

i know you’ll come down 

you’ll come down from there 

you keep saying it’s a matter of time 

i know you’ll come down 

you’ll come down from there 

come down from there 

it’s a matter of time 

and i know you’ll come down 

you’ll come down from there 

you keep saying it’s a matter of time 

and

i wish i knew another way to save you 

but i’ve tried so many ways to save you 

i can only say i love you 

i love you

Selle nädala soovitus siis selline. Bändiga võite rohkem tutvuda siin.

Saastavisioon vol. 3 ehk my fart is yours

See on mu õe versioon Norra loost "My Heart Is Yours". See ei olnud ainus kild tänase õhtu jooksul, aga minu arvates oli see parim.

Võitis siis Saksamaa


Lugu, mida ma olen 3 korda kuulanud ja mis mulle ikkagi muljet ei avalda. Ju ma siis pole eurooplane.

Saastavisioon vol. 2 ehk eurolaval olla on parem kui seks

Pealkirja teise poole autor on Bulgaaria oma Rolf Jr. Ausõna, see lugu inglist ja mehe välimus - Rolf mis Rolf. Loodan siiralt, et mõni fänn nüüd ei hakka mulle ähvarduskirju saatma.*paranoid*

Võib-olla on asi minus, aga taas kord jäi mulle mulje, et teise poolfinaali lood on paremad. Tase tundub kõrgem olevat kui esimese poolfinaali oma. Ma ei tea, võib-olla on asi selles, et esimene šokk on üle elatud või hoopis selles, et nüüd ikka täie pasaga Eurovisiooni lainel olen. Kui esimeses poolfinaalis oli rohkem meesartiste, siis teises tundus olevat rohkem naisartiste. Säärejooksu näidati ka, kui keegi üldse vaevus vaatama ja tähele panema. Saan aru küll, et te kõik joote, sest muidu ei suuda seda saadet taluda. Muide, saatejuhid sakivad siiamaani. Vähe sellest, enamus teksti on ka sama, mis teisipäeval. Taaskasutamine FTW!

Leedu mehed on vaadanud liiga palju filmi "Püksid maha". Armeenia lugu aga on paljude lemmik. See on ka üks favoriite. Kui Aserbaidžaani lauljanna kingadest ja sandiks kukkumise hirmust juttu tuli, pidin ma küll naerma pahvatama. Mida sa topid endale selliseid kontsi alla, kui nendega käidud ei saa. Pärast vaatasin, et laval joostud sai küll, aga näe, trepist alla kartis ise tulla. Hollandi lugu väärib lausa omaette postitust. Selle asemel aga ütlen ma hoopis, et mul ei ole selle jaoks sõnu. Mis muud kui et tuleb mõne hollandlase käest küsida, mida kuradit nad mõtlesid.

Eks ma pea nüüd natukene ka kostüümidest rääkima. Kui juba Aserbaidžaani lauljanna kingadest juttu oli, siis tuleb mainida ka tema kleiti. Sellel oli rohkem tulukesi, kui meil jõulude ajal kuusepuul. Ma mõtlen seda täiesti tõsiselt. Horvaatia naiste kleidid olid minu arvates väga ilusad. Kui keegi pikkuse kallal vinguda tahab, siis selle saadaks perse. Naistel olid ju ilusad jalad, las siis näitavad neid. Tore loomulikult, et Gruusia delegatsioonil oli piisavalt raha, et Dolce & Gabbana swarovski kristallidega kleit osta, aga  kingi polnud kellelgi jalas. Mu vanaemale nimelt meeldib kommenteerida, kui viletsad artistid ikka on, et kingi ei saa osta =) Tegelikult ma saan aru küll, et seda koreograafiat oli lihtsam esitada paljajalu. Türgi robotist ei tasu üldse rääkima hakata. Ukrainlanna kleit - kas seda saab üldse kleidiks nimetada - oli vist üks minu lemmikuid. Minu poolest võivad kõik teised seda ka maha tegema hakata.

Kui Küprose lugu algas, siis ma mõtlesin küll, et seal saarel on midagi juhtunud. Vaoshoitud britid ei sobi just nende temperamendiga kokku ju. Mitte, et noormehel midagi viga oleks olnud. Lugu iseenesest oli ka hästi kirjutatud poplugu, nii et pole midagi vigiseda. Pealegi pidavat artist olema nõus paari õlle eest mitu tundi musitseerima. In that case, I got a six pack waiting ;)

Minu lemmikuteks seekord on Küpros, Rumeenia ja kõige lemmikum on loomulikult Türgi. Ma arvan, et nii mõnigi suutis selle ära arvata. See oli nagu rusikas silmaauku, vähemalt minu jaoks. Rumeenia esitajate klaver oli aga vaatamisväärsus omaette. Näha oli ka see, et nad ise nautisid seda, mida nad laval tegid.

Finaali said: 
Gruusia
Ukraina
Türgi
Iisrael
Iirimaa
Küpros
Aserbaidžaan
Rumeenia
Armeenia
Taani

Muide, ma olen enam-vähem kõik finaali edasi pääsenud riigid ära arvanud. Vähemalt mul on ka finaalis midagi vaadata, sest suurriikide lood ei tundu just minu teetass olevat. Olgem ausad, terve see Eurovisioon ei ole just minu teetass. Ainult üksikud kummitama jäävad lood meeldivad mulle. Kuigi jah, ma unustan need enamasti paari kuu jooksul ära, et kunagi hiljem taasavastada.

Ja nüüd siis finaali ootama...

Saastavisioon vol. 1

Nagu iga aasta maikuus, nii ka tänavu vahin suu ammuli telekat ja mõtlen, et mille kuradi pärast sellist jama üldse vaja on. Tsiteerides Läti eurolugu: "Only mr. God knows." Jah, täpselt niimoodi.

Mis ma ikka öelda oskan. Ainus lugu, mis mulle tänasest poolfinaalist natukenegi meeldis oli Kreeka oma. See on selline, et kuulaks veel. Teistest lugudest ei taha ma enam kunagi mitte midagi teada. No võib-olla kuulaks Belgia lugu ka. Noormees ju nii siiralt laulab endast ja oma kitarrist.

Õhtujuhte lausa kolm! Mitte ükski neist ei ole just sellise asja jaoks sündinud. Kui nüüd päris aus olla, siis on nad täiesti jubedad õhtujuhid. Isegi suvaline jota oleks huvitavam ma pakun. Ja kui sai juba lubatud aus olla, siis kõik see, mille vahel valida tuleb, on ka jube. Kogu selle saasta seast saab 10 veel edasi. Ma ei taha teadagi, kui jube see teine poolfinaal olema saab ning kui kohutavaks kujuneb finaal.

Enamus lugudest ei jää meeldegi. Isegi kostüümidega on selline lugu, et enamus neist ei jää meelde. Läti kohta veel nii palju, et korraks oli tunne nagu Evelin Pang oleks laval. Serbia tüübi soeng pidi suurt kõneainet tekitama. Mina ei leidnud selles soengus midagi erilist, ennem võiks rääkida taustatantsijate mullikilest kleitidest. Küll ma plõksutaks närvide rahustuseks :) Bosnia & Hertsogoviina on saatnud mingi õpetaja lauluvõistlusele. Kui Saksamaal lasti õpetaja lahti death metali (haha) bändis olemise eest, siis see õpetaja tuleks maha lahti lasta sellisel võistlusel osalemise eest. Kuigi pean möönma, et punane pintsak oli tal päris lahe. Poola naisterahvad olid nagu seapraed, kui nad need õunad endale suhu toppisid. Hiljem tundus, et laulja kägistab ühe neist tüdrukutest ära. Kahjuks õnneks ta seda ei teinud. 

Nüüd siis natuke veel kostüümidest. Selle Malta naise kajakas oleks võinud olemata olla. Oi, vabandust, tüdruku, ta on ju kõigest 18. Valgevene naiste liblikatiivad olid palju ilusamad. Jah, ühe tiivad olid küll nõnda lontis nagu ärakuivanud toalill. Ime, et need küljest ei kukkunud. Kreeklaste valged kostüümid olid üsnagi praktilised. Mehed said hüpata ja karata nagu koreograafia ette nägi.

Ja nagu ikka, it ain't over till the fat lady sings. Täname Islandit selle paksu naise eest. Loodan, et see kedagi ei solvanud praegu. Ülekandega oli natuke jamasid, aga seda teadsin ma juba enne teleri ette istumist. Pole midagi, mis viperusteta mööduks. 

Finaali said:

Bosnia & Hertsogoviina
Moldova
Venemaa
Kreeka
Portugal
Valgevene 
Serbia
Belgia
Albaania
Island

Nüüd jääme siis ootama Saastavisiooni teist poolfinaali. Loodan siiralt, et seal on midagi veelgi jubedamat, et ma saaks veelgi rohkem sappi pritsida.

fun fun fun

Otsustasin, et minust oleks kena teile siis viimastest jalutuskäikudest ka mingeid pilte näidata. Kuna minust ei oleks ilus panna siia pilt sellest, kuidas L Hunniuse kuju musitama hakkab, siis näitan teile hoopis loojangut. See on ju ilus ikka... 

Viimase paari õhtuga on selgeks saanud, et hilisõhtune ja öine Haapsalu on väga huvitav paik. Seda just mingite suvaliste jotade tõttu, kes kohe rääkima hakkavad. Eriti tore oli loomulikult see, kuidas me olime ilusad tüdrukud ning peale seda, kui mööda jõudsime hakati meist rääkima kui mingitest eitedest. Sellised on siis need džentelmenid. *naerab natuke*

Eile kutsuti meid aga klubisse. Mingi keskealine meesterahvas tahtis, et L oleks ta kaaslane. Mina pidin naerukrambid saama, sest tüüp oli vist küll oma pojaga koos =) Mingist hetkest hakati ka mind kaasa kauplema, aga sellest ei tulnud midagi välja. Loomulikult oli lahe see, kuidas tüüp ära arvas, mis korv L-il on. Ekspert vist, mis muud. 

Tunnen kaasa aga luikedele, kes peale eilset arvavad vist küll, et inimesed on lolliks läinud. Kuna me otsustasime saia mitte anda, siis andsime mingit kuradima hiina kapsast. Haha, luiged polnud sellest eriti vaimustuses. Igatahes polnud see veel kõige hullem. Mingi tüüp kallas terve topsi kohupiima neile. Meie üritasime selle peale mitte naerda, aga see ei tahtnud eriti õnnestuda. 

Tagasiteel hakkasime me lõpuks mingeid vanureid mängima. No sellega oli ikka nalja. Ma kujutan ette, et kui keegi meid kuulis, siis see keegi tõesti mõtles, et mingid hullud vanaeided tulevad. Me tõesti kõlasime selliselt. Muide, öine Uuemõisa on nii sitaks vaikne, et imelik hakkas lausa. Nagu mingis õudusfilmis enne kellegi karjet või nii.

Peaks nüüd natuke õppima...

otsetee...kraavi

Eile õhtul oli lõbus. Käisime kolmekesi, ei, neljakesi jalutamas. Söötsime sääski ja rääkisime kalameestest. Vahepeal oli küll tunne, et asi lõppeb naerukrampidega. Tõesti, mõnus trenn kõhulihastele. 

Õhtu naelaks oli see, et me otsustasime otseteed kasutades raudteetammile minna. Sealtkaudu saab kiiremini tagasi. Sai jah kiiremini. Selle asemel, et paar meetrit läbi võsa ronida, et siis tee peale jõuda, mõtlesime meie otse raudtee peale minna. Nojah, lõpuks ronisimegi mingist paganama kraavist läbi. Oleksime me kolmekesi olnud, poleks häda midagi, aga I oli lapsega =) Seega oli meid neli ja veel lapsevanker ka. Ukerdasime seal kuradi kraavis ja mingi naine soovitas meile veel paremat kohta, kust üle saab. Nii naljakas pole enam ammu olnud.

Võiks nüüd lubada, et me ei ukerda enam kunagi mingites kraavides ja nii, aga meid teades juhtub see nagunii. Meile lihtsalt meeldib seigelda ja võsas ning kraavides orienteeruda ;)

devils

Who told you about a pain that does not hurt
Who told you about a love that turns to dirt

You cannot replace your
Devils
Devils 

lift

Andestage mulle, et nii hilja, aga mul on lihtsalt nii kiire olnud. Siin siis nädala soovitus:

You lift my spirit, take me higher, make me fly,
Touch the moon up in the sky, when you are mine
You lift me higher, take my spirit, make it fly,
Where all new wonders will appear

keemia üledoos

Ma olen nii mitu tundi keemiat teinud, et mu ajud on kartulipüreeks muutunud. Normaalne inimene magaks, aga kuna ma nii hoogu sattusin, siis lasin muudkui edasi. Silmad on punased ja pea valutab - märk sellest, et on aeg lõpetada...vist. 

Praegu juba on selline tunne, et kallaks mingeid kemikaale kokku, et siis väike pirakas käiks. Ei tea, mis tunne mul veel siis on, kui kõik need ülesanded ükskord tehtud saan. Peale seda pole mul keemiaga enam mingit pistmist. Peale seda ei pea ma isegi selle peale enam mõtlema. Võib-olla on see üks põhjustest, miks ma nii kuradi kaua seda keemiat juba teinud olen. Tahaksin selle asja ruttu kaelast ära saada. 

Pean ju arvestama sellega, et matemaatikat ja füüsikat pole ma isegi nuusutanud mitte. Neid lõpuks tehes tabavad mind nagunii hullemad tundmused. Tegu pole just minu lemmikainetega. Argh, kõik on mu enda süü! Või noh...Tervis on ikka kõige tähtsam nagu kõik kooris kogu aeg ütlesid. Siin ma nüüd siis oleen - busting my ass off! 

Ei, ma pean tõesti magama minema. Hakkan juba imelike asju mõtlema ning trükkimine ei taha mitte kuidagi kohe esimesel korral õigesti õnnestuda. Kui mina juba palju vigu tegema hakkan, on asjalood päris kehvad.

it's all up to me