fun fun fun

Otsustasin, et minust oleks kena teile siis viimastest jalutuskäikudest ka mingeid pilte näidata. Kuna minust ei oleks ilus panna siia pilt sellest, kuidas L Hunniuse kuju musitama hakkab, siis näitan teile hoopis loojangut. See on ju ilus ikka... 

Viimase paari õhtuga on selgeks saanud, et hilisõhtune ja öine Haapsalu on väga huvitav paik. Seda just mingite suvaliste jotade tõttu, kes kohe rääkima hakkavad. Eriti tore oli loomulikult see, kuidas me olime ilusad tüdrukud ning peale seda, kui mööda jõudsime hakati meist rääkima kui mingitest eitedest. Sellised on siis need džentelmenid. *naerab natuke*

Eile kutsuti meid aga klubisse. Mingi keskealine meesterahvas tahtis, et L oleks ta kaaslane. Mina pidin naerukrambid saama, sest tüüp oli vist küll oma pojaga koos =) Mingist hetkest hakati ka mind kaasa kauplema, aga sellest ei tulnud midagi välja. Loomulikult oli lahe see, kuidas tüüp ära arvas, mis korv L-il on. Ekspert vist, mis muud. 

Tunnen kaasa aga luikedele, kes peale eilset arvavad vist küll, et inimesed on lolliks läinud. Kuna me otsustasime saia mitte anda, siis andsime mingit kuradima hiina kapsast. Haha, luiged polnud sellest eriti vaimustuses. Igatahes polnud see veel kõige hullem. Mingi tüüp kallas terve topsi kohupiima neile. Meie üritasime selle peale mitte naerda, aga see ei tahtnud eriti õnnestuda. 

Tagasiteel hakkasime me lõpuks mingeid vanureid mängima. No sellega oli ikka nalja. Ma kujutan ette, et kui keegi meid kuulis, siis see keegi tõesti mõtles, et mingid hullud vanaeided tulevad. Me tõesti kõlasime selliselt. Muide, öine Uuemõisa on nii sitaks vaikne, et imelik hakkas lausa. Nagu mingis õudusfilmis enne kellegi karjet või nii.

Peaks nüüd natuke õppima...