teisipäev, 27. oktoober 2009

song to slit your wrists by

Distortion
Out of phase
Washes over my sour face




This songs to slit
Your wrist by
This song might have a twist
This songs to slit
Your wrist by
This songs my goodbye kiss


See on lihtsalt nii hea lugu :)

esmaspäev, 5. oktoober 2009

If I put faith in medication

Keegi seal üleval vist vihkab mind. Muidu poleks ma pidanud nii jubeda ilmaga kusagile minema. Mulle arstid meeldivad. Nii tore, et ma oma perearsti nii mõnestki tuttavast rohkem näen. Veel rohkem meeldib mulle see, et kogu mu raha ravimite peale läheb. Apteegis vaadatakse mind ka juba veidi imelikult. Kui ma veel korra sinna minema peaks, siis oleks see nagunii selline "jälle see siin" nägu. Nojah, mis mina sinna parata saan.

Kapipealne on ilusasti ravimikarpe täis. Mõni külaline võib selle pildi peale sita püksi ehmatada. Hea, et mul külalisi ei käi :) Bussi oodates lugesin tähelepanelikult pakendi infolehte. Ootasin peatuses oma 10 minutit. Enne seda tegin poes aega parajaks, aga ma ei suutnud seal riiulite vahel kaua siiberdada. Kuidagi imelik hakkas. Süümekad sellest, et ma midagi ei ostnud?

Tehti EKG, võeti vereproov, pandi röntgenisse aeg. Ma jumaldan selliseid asju. Ma olen nii palju kiiritada saanud, et ei tahaks nagu enam :P Aga kes see ikka minu arvamust küsib? Kui arst ütleb, et teeme kopsudest röntgenpildi, siis järelikult on seda ka vaja. Kes olen mina, et arsti arvamuses kahelda? Mina olen ju kõigest loll patsient, kes apteeki minnes vihaseks saab. Eriti veel siis, kui välja on kirjutatud 30 tabletti, aga ravimit on ainult 20 tabletti karbis. Seega tuleb osta 2 karpi, mis on ju kallim.

Tegelikult võiks keegi mulle rahusteid kirjutada :P Mul oleks neid vist vaja. Vana hea palderjan on minusuguse närvipuntra jaoks veidikene lahja. Kangemat tahaks... Kõlab imelikult, või mis? Nagu mingi meeleheitel koduperenaine. Oh jah, tahaksin tegelikult rahus elada ilma pidevalt tablette neelamata. Ja arsti juures käiks korra või paar aastas niisama kontrollis. Tore oleks iga kord kuulda, et olen terve. Kahjuks on kord juba nii, et ma pole kunagi terve. Kogu aeg olen selline põdurakene olnud.

pühapäev, 4. oktoober 2009

some tea for my strange Emily

Lubasin pilte kingitus(t)est, seega peate te ka need pildid saama. Midagi muud üle ju ei jää. Raamatutega jäin ma igati rahule. Arvestades seda, et Emily raamatut ma ka tahtsin. Olin vaikselt juba väikest tripi raamatupoodidesse plaanimas :P Teine raamat on aga ideaalne pildiraamat. Seda loen ja näitan ma kunagi oma lastele ;)

Teekann, minu oma teekann. Päriselt minu :D Loomulikult saab sellest minu teepidude pärl. (Naerge nüüd, sest ma ise naeran.) Nüüd tuleb üks korralik serviis muretseda, sest see pisike punane (imearmsate valgete täppidega) sobib rohkem lastele. Samas, kes ei tahaks end lapsena tunda vahel :P

Ei, ma ei ole siiamaani neid teesid proovinud. Küll ma proovin, mul aega ju on. On ju? Tegelikult ei saa ju keegi meist selles kindel olla. Arvestades minu vedamist, võin ma homme vabalt surma saada. Jään näiteks auto alla. Õnnetusi ju juhtub.

Võib-olla homme õnnistan oma kannu sisse. Mul on hakanud üle viskama tassitäie kaupa tee tegemine. Teeks korraga ühe suurema laari valmis ja siis kaaniks. Oi kuidas kaaniks. Olen ikkagi ju teesõltlane.

Tere, mina olen Triin... ma olen teesõltlane. Probleemi tunnistamine on ju esimene samm? Olen tee vastu võimetu midagi ette võtma (välja arvatud selle joomine) ning see muudab mu elu väljakannatamatuks. (seda paska ei usu ma ju ise ka xD) Teine samm on kõrgema võimu tunnistamine. See kõrgem võim peaks taastama mõistuse. Tunnistan ausalt, et kui 12 sammu programm jõuab Jumalani, lasen mina jalga. Seega loodan, et kui keegi kuskil Anonüümsed Teejoodikud Teehoolikud moodustab, siis seda meest (või naist, kurat seda teab) asjasse ei segata. Kõik ei ole usklikud (ega ka ateistid).