My Name Is Ruin

Seekordne nädala soovitus on Gary Numani uus lugu. Vanameistril ilmub septembri keskpaigas uus album, mis kannab pealkirja Savage. Albumilt leiate ka antud pala.

   

The Darkness - Hot Cakes (2012)

Kuna The Darknessil ilmub oktoobris uus album, järjekorras viies, siis on paras aeg meenutada nende comeback albumit Hot Cakes. Tegu siis selle plaadiga, mis anti välja peale mõne aasta pikkust pausi taas algupärase koosseisuga. 

Esimene singel albumilt oli "Nothing's Gonna Stop Us", millele Thom Lessneri abiga naljakas animeeritud video tehti. Lugu ise on kirjutatud aga bändi algusaegadel, kui nelja liikme asemel oli veel viis. Avarada "Every Inch Of You" on parajalt kaasakiskuv, aga siis tuleb üks vastuoluline lause. Kuigi "suck my cock" on lauldud Justin Hawkinsile omase kõrge häälega, on see siiski veidi halvamaiguline.

Hot Cakes on üsnagi lihvitud toode, rohkem vaja oleks aga just bändi esikalbumile omast toorust ja jõulisust. Fännide lemmik "Concrete" suudab seda ka pakkuda. Võib-olla üllatuslikult on üks väljapaistvamaid lugusid "Street Spirit (Fade Out)", mis seni ainus bändi poolt salvestatud cover. Tegu siis teada-tuntud Radioheadi palaga. The Darknessi esituses kõlab see aga rohkem kui midagi Iron Maideni repertuaarist.

Sõnade temaatika on seinast seina, aga ikka ja alati humoorikas võtmes. Võtkem või "She Just A Girl, Eddie", mis pajatab meile trummar Ed Grahami suhtest, õigemini selle lõpust. Kirss tordil on aga deluxe versioonil leiduv demo "Pat Pong Ladies". Pole midagi teha, klassikaline The Darkness. 

Sedasi annab kokku võtta ka terve albumi. Kõik on justkui paigas, kõik on justkui õige. Olles plaadi lõppu jõudnud, mõistad, et see saabki olla ainult The Darknessi album. Vendade Hawkinsite kitarrikäigud ja -soolod ning Justini vokaal ei jäta kahtluseks ruumi. 

• The Darknessi koduleht
• Facebook
• Twitter
• Instagram

Hate

Nädala soovituseks on taas üks RavenEye pala. "Hate" on üks mu lemmikutest nende eelmisel aastal ilmunud albumilt NOVA. Videos näete te lõigukesi sellest, kuidas bänd esitab oma lugu peale tšillipipra söömist. Täiesti normaalne inimene sellist asja vist ei teeks...

 

kivi-paber-käärid

kivi-paber-käärid

kivi-paber-käärid

tead, et võitu väärid

kivi-paber-käärid

kivi-paber-käärid

mu head nime määrid

pole süüdi selles ma

et muudkui kaotad kiviga

The Clock At The Back Of The Cage

Seekordne nädala soovitus on Amanda Palmeri ja Edward Ka-Speli (The Legendary Pink Dots) pala "The Clock At The Back Of The Cage". Loo võite leida nende koostöös valminud kauamängivalt I Can Spin A Rainbow, mille kohta tuleb mingi aeg ka natuke pikem postitus. Seni aga võite Amanda kodulehelt lugeda albumi sünni kohta ning ka selle imeilusa video valmimisest.

 

Ruby

Õnneks või kahjuks on kuuldused mu surmast selgi korral tugevasti liialdatud. Ja mis saaks veel parem olla kui eetrivaikuse lõpetamine Eric Nally esiksingliga. Tegu on mehega, kes üle kümne aasta laulis bändis Foxy Shazam. Laiem publik võib teda teada muidugi tänu Macklemore'i hitile "Downtown". Nüüd on aga teie ees mehe soolopala "Ruby", mis on kõigest üks väike osa suuremast pildist, mida ma isikikult enam ära oodata ei jõua.