nothing compares to a quiet evening alone

Facebooki chat on inimesi täis, msn on inimesi täis. Ma ei saa enam aru, mis toimub. Kas me oleme kõik kollektiivselt isekeskis otsustanud, et oleme liiga vanad ja et on aeg kodus istuda? Laupäeva õhtu on ju ikkagi, klubides on mingid lahedad peod ja pubides karaoke või niisama mingi süldibänd. Midagi on ju ikka teha. Või ma eksin?

Mina, kes ma pole kunagi eriline klubihunt olnud, istun jah kodus ja naudin küünlavalgel veini. Mul nimelt käib see "Maa tund" siiamaani, aga see on kõigest väike kõrvalepõige. Mingil imelikul kombel istuvad kodus ka kõik need, kes tavaliselt terve nädalavahetuse kõvasti pummeldavad. Ei tea, kas rahad on otsas või mis nende vabandus on. Samas, aja maha võtmiseks ja kodus vaikse õhtu veetmiseks polegi vist vabandust vaja. Ma arvan.

Tegelikult pole mul ju mingit õigust sellise asja pärast viriseda. Mina olen ju see nohik, kelle arvates pusle kokkupanemine või lauamängud on meeldiv ajaviide. Sellest rääkides, kas keegi tahab aidata mul 1000-tükilist puslet kokku panna. Tegu on mingi maali koopiaga, nii et see on sutsu raskem kui niisama suur loss ümbritsevate puudega vms. Kui keegi aidata ei taha või ei saa, siis ehk oskab soovitada mingit alust sellele. Eelmine suurem pusle sai mingi vana voodiotsa peale kokku pandud, siiamaani rändab mööda maja ringi. Ära pole veel lagunenud. Ja kes puslet kokku panna ei taha, tulgu minuga mängima mälumängu meie armsa koduplaneedi kohta. Ma arvan, et seda oleks hea mängida siis, kui üks veinipudel on tühjaks joodud ja teine alles avatud. Siis ei mäleta mõni enam ka kõige elementaarseimaid asju :)

Dear Agony

Sel nädalal saate kõik kaasa laulda

It Wouldn't Have Made Any Difference

Selle nädala soovituseks on Todd Rundgreni lugu. See mees on muusikaline geenius, aga ma olen seda vist varem ka öelnud. Kui ei ole, siis häbi mulle. Kui kellelgi on soovi kuulda seda ilusat ballaadi stuudioversioonis, siis klikagu aga siia.

8. märts

Kas te teate, kuidas näeb välja õpetajate streik? Põhimõtteliselt oli asi nii, et õpsid tulid kõik hommikul tööle. Tunnistan, et nad tegid seda hiljem kui tavaliselt, aga kohale ronisid nad küll. Siis nad siis parandasid töövihikuid või koostasid kontrolltööde küsimusi. Vahepeal oli ka kohvipaus muidugi, sest ilma lobisemata ja kohvi joomata ju ei saa. Loomulikult tehti kõike seda vaikses koolimajas, sest lapsed olid kodudes. Noh, koolimaja oli vaikne ainult siis, kui mina tolmuimejaga aknavahedest sodi ei imenud. Elagu kevadine suurpuhastus! Teoorias tuleb see suurpuhastus muidugi alles vaheajal, aga kes see ikka kannatab nii kaua oodata.

Meil streigiti ainult üks päev, aga tundus, et streikijateks olid hoopis lapsevanemad. Lasteaed oli meil ilusti avatud, aga lapsi oli veidi üle kümne. Kuna ma hetkel lasteaias ei tööta, siis ei tea ma täpsemat arvu. Ma ei viitsinud neid pärdikuid üle ka lugeda, kui nad mänguväljakul ringi paterdasid. Mul oli targematki teha, näiteks mööblit liigutada, et aknale lähemale saada.

Tänane naistepäev pole sugugi targem. Tööle saan alles hiljem, sest on mingi lauluvõistlus ja lapsed söövad vahepeal klassis kringlit. Soovige mulle edu, sest ma pean vähemalt pool kringlit pärast põrandalt kokku korjama. Vähemalt on mul lilli ja šokolaadi. Head naistepäeva kõigile naistele!