William Shakespeare's in my cat

Well I'm a dreamer you don't care
At least it seems so when you're there
But leaving earth is sometimes lonely
When your feet are on the ground

Mu kiisud suudavad mind ikka ja jälle üllatada. Timmu näiteks jumaldab meie lehmi. Tänagi läks ta koplisse nende juurde. Seda tõestab ka üks postituse juurde kuuluvatest piltidest ;)

Kata aga on asju kuidagi rahulikumalt võtma hakanud. Ta on aru saanud, et välja saab õhtu poole, sest siis pole palavat päikest. Tuppa minemise üle otsustab ta juba ammu ise. Kui ta kord uuesti tuppa saanud, siis on ta vana rahu ise. Magab nii sügavalt ja ei tee väljagi, kui uks lahti on.

I thought we'd always live forever
So one and one and one make three

Heinategemine on taas täies hoos, seega on orjapõli taas alanud. Kõige toredam selle juures on tõsiasi, et mu vennal on mingisugune kompleks või midagi...Kõike teeb tema, ka siis, kui kõik teised tema ümber rabelevad, on tema see, kes alati kõike tegema peab. Mul hakkab vaikselt juba üle viskama, aga ma üritan sellest mitte välja teha. Las pahiseb ja räägib, mida sülg suhu toob.

Tegelikult on peas materjali mitme pika vinguva postituse tarvis, aga mitte ei suuda end neid kirjutama panna. Maybe one day. Eks ma kirjuta neid siis, kui aega rohkem on. Või siis, kui ikka närv nii mustaks läheb, et ei saa enam muudmoodi, kui lihtsalt peab absoluutselt kõik välja elama, et siis uue hooga seda paska endasse koguda saaks. Tavaline asi, mis parata.