pühapäev, 14. veebruar 2010

I'd definitely be your valentine ehk I'll be smiling on V-Day

Ei, ma ei naerata mitte selle pärast, et mingi prints valgel hobusel mulle karbi jõledaid šokolaadikomme ja kimbu mõrvatud roose oleks kinkinud. Ma naeratan hoopis selle pärast, et mul pole sellist asja karta ka mitte. Hea ja rahulik *cough*bullshit*cough* on olla.

Ma ei mõista kõiki neid hulle, kes end tänase päeva pärast segaseks mõelnud on. Loomulikult peab ju midagi tegema ja midagi kinkima jne. Vaevalt, et keegi tahab tähelepanu ühel päeval aastas ja seda ka ainult seetõttu, et ühiskonna surve on lihtsalt nii suur. Kõik ilusa mõttega pühad on nii kommertslikeks muudetud, et süda läheb pahaks. Kahjuks läheb see mul liiga tihti pahaks ja seda väga erinevatel põhjustel. 

Ja meil on see valentinipäev veel väga toredasti sõbrapäevaks muudetud. Eks vist ikka seepärast, et üksikud inimesed ei kurvastaks. Kuigi jah, kurat seda teab, mis põhjusel see nii debiilseks "pühaks" muudeti, et kõik kõigile head sõbrapäeva soovivad ja igale poole südamekesi topivad ning kõigile "sõpradele" kaarte teevad ja šokolaade "kingivad". Ei noh, loomulikult on see ju iseenesest tore, et sõpru meeles peetakse, aga kas siis sõbrad mitte kogu aeg olemas ei ole. Jällegi, pole vaja tähelepanu ainult ühel päeval aastas, vaid ikka ka muul ajal. 

Siinkohal pean ma tunnistama, et olen väga teemakohane. Küünedki on punaseks lakitud ja hommikul jõin teed, millel nimeks - üllatus-üllatus - Sweet Kiss :) Kuna kõik teised siin on sõbrapäevast nii vaimustunud, ei hakka ma nende tuju rikkuma oma mõtteid avaldades. Ironiseerisin paar õhtut tagasi ühe noormehega, kes lubas terve valentinipäeva jalgpalli vaadata, et panen teleka MTV peale (kust tuleb nagunii romantilist paska selle päeva puhul) ning kugistan end kurguni jäätist täis. Olgem ausad, eelmisel aastal ma tegin seda, aga ainult seepärast, et ma ei suutnud paar päeva midagi muud eriti süüa. Sel korral aga naudin seda, et mu päev on tihedalt sisustatud. Inimeste, muusika ja teega :D I don't need anything more right now.

Põhimõtteliselt on tänane päev minu jaoks nagu iga teinegi. See, et kalendrisse on mingi südameke joonistatud, ei muuda minu jaoks mitte midagi. Ma arvan, et see on paljude puhul nii. (Või äkki ma loodan seda?) Selle asemel, et siin sellest sõbrapäevast jahuda, peaksin ma kõigile hoopis head uut aastat soovima. Algas ju tiigriaasta, valge metalltiigri oma täpsemalt. Seega head uut aastat ja head sõbrapäeva.

3 kommentaari:

  1. /-/Ei, ma ei naerata mitte selle pärast, et mingi prints valgel hobusel mulle karbi jõledaid šokolaadikomme ja kimbu mõrvatud roose oleks kinkinud./-/

    Südamepõhjas sa tead, et tegelikult sa naeratad ja hingelt naerad hoopis selle üle kuidas su hobusehullust õde, vastsaabunud printsi koos hobusega enda tuppa vedas...

    VastaKustuta
  2. Oli see tõesti nii läbinähtav?

    VastaKustuta
  3. Igasugu pühad on tõesti nii kommertslikuks muutunud. See ongi üks põhjuseid muude hulgas, miks ma ise üldse pühasid ei pea.

    VastaKustuta