Kuna tegu ikkagi meie väikese vabariigi aastapäevaga, siis tuli ETV-d vaadata. Presidendi kõne kohta ei ütle ma mitte midagi, sest enamus sellest läks minust mitte olenevatel asjaoludel minu kõrvust mööda. Seejärel siis see kontsert...noh, laval tehti suurt kunsti, millest mitte kõik aru ei saanud :) Lihtinimene vahtis laval ringi kooserdavat lõvi ja mõtles:" Mida kuradit?". Lõpuks oli neid lõvisid kolm ja nad keerutasid oma sabasid. Jah, iseenesest tore, et minevik, olevik ja tulevik kõik ära olid toodud.
Vastuvõtust ma parem ei räägigi. Eriti tore oli see, et kätlemistseremooniat näidati kuidagi vähem kui tavaliselt. Keskenduti rohkem inimeste nägudele ning samal ajal tehti lülitusi teise ruumi, kus kellegagi räägiti. Eks see kõik ikka selleks, et rahvad kleite ei vahiks ja kommenteeriks. Kavalad, kavalad.
Muide, mu ema ja vanaema ei olnud kontserdiga üldse rahul. Lõpuks aga võeti asi kokku lausega, mis nüüd ka pealkirjaks sai. Seega jah, on olnud ka hullemaid...
