Viimasest tibutantsust on üsna palju aega möödas ning selle aja jooksul on palju vett merre voolanud. Eelmised kanad on antud hetkeks kõik parematele jahimaadele edasi liikunud. Mõni aeg tagasi saigi soetatud 10 noorkana, kes kõik ilusti munema on hakanud.
Otsustasime, et sel korral tibudega jändama ei hakka, võtame kohe noored linnud. Eelmiste tibudega saime ikka vett ja vilet näha, nii mõnigi viskas kahjuks sussid püsti. Praegused kanad aga elavad kõik üsna õnnelikku elu. Inimesed käivad pugu sügamas ja annavad head-paremat, mis elult veel tahta?
Peab aga tunnistama, et selgi korral pole kõik päris viperusteta läinud. Üks kanake tundus veidi loid ja sööma ei tõtanud ka nii kiiresti kui teised. Teised suhtusid ka temasse kuidagi imelikult. Ühel päeval aga olime tunnistajaks vahejuhtumile, mis seletas kana "sümptomeid". Nimelt tegid teised talle lihtsalt kambaka, mitmekesi kanal otsas ja togisid nokaga. Sellest ajast peale elab tema eraldi väikeses aedikus ja teised 9 on siis koos.
Selle jutu peale on paar inimest öelnud, et see nagu naistevangla. Ega jah, selle moodi ta tundub küll. Kana tatsab oma aias uhkelt ringi, sööb isukalt ja on isegi munele hakanud. Nii et polnudki ta meil haige, sai lihtsalt teiste käest peksa. Paar suuremat mutti teisest aedikust vahel vaatavad ka kurja pilguga tema poole. Pole see kodulinnu elu nii kerge ühti.
