heeliumihaldjad

mõtlesin sulle praegu,

olid mulle sõbra eest

oh neid vanu häid aegu,

kõrvale kaldusime teest

mida ma küll ajan?

nägin luulusid kogu aja!

polnud sind,

polnud mind

see kõik oli meelepete!

gaasid vist mõjuvad nii

oh, see on kohutav piin

ma olen

ma olen!

veel see viimane võte

põletav külmus siin orus,

jäised loomad, sabad sorus

vihmapiisad kipitavad nahal,

haavast tilgub kuuma vaha

ma kuulen neid

ma tunnen neid

nad lendlevad ümberringi

ainsad elusolendid,

nähtamatud olendid,

nad lendlevad ümberringi

šokolaad

mürgist kibedam

tume pool,

haavadel sool

rinnapiim

kibedam kui viin

väärisgaasidest udu

sellest pole lugu

haldjate tantsuga ühineda ei saa,

mina ei suuda ju lennata

endalt rebisin tiivad

ammu aega tagasi

ärge vaadake mind!

ärge haletsege mind!

ma ju tean, et te olete siin

tiibade sahin,

kleitide kahin.

teid enam mitte näha on piin

polnud sind, polnud mind, olid ainult haldjad

ära usu, kui ei taha,

kuid ära salga maha:

ainsad, kes tõelised olid, olid heeliumihaldjad