Heegeldatud linik lihavõteteks

Sel korral valmis mul taas üks linikuke. Juba mõned kuud tagasi jäi mulle selle liniku pilt silma ning mustri printisin endale ka välja. Ma teadsin, et ma selle mingi aeg valmis heegeldan. Kuna aprilli alguses on lihavõtted, siis saigi just see linik märtsikuiseks projektiks valitud. Munadepühadeks paslik linik oma värviliste munadega.

Valmis see üllatavalt kiiresti - kõigest kahe päeva jooksul. Näpistasin natuke siit-sealt ning heegeldasin hoolega. Kokku ei tule vist isegi ühte korraliku 8-tunnist tööpäevagi. Vaat nii kiire töö sel korral. Kuigi tööjuhise järgi tuli iga muna ise värvi teha, siis mina nii kirjut linikut ikkagi ei tahtnud. Mul selle lillelise tegemisest järele jäänud heegelniidid tundusid just õiged. Need värvid sobivad omavahel väga hästi. Lausa nii hästi, et ema ka õhkab kogu aeg, kui ilus see linik ikka on.

“I would rather be a bad feminist than no feminist at all.” - Roxane Gay

Inimesed suudavad mind ikka ja jälle üllatada. Alles üks päev öeldi mulle, et ma ei ole tõeline feminist, sest ma oskan kududa ja mulle meeldib kokata ja küpsetada. Eriti armastan ma küpsetamist, aga ilmselgelt pean ma sellest halvast harjumusest vabanema. Ma võin loll olla, aga ma tõesti ei teadnud, et need asjad kõik omavahel seotud on. Ilmselgelt on minu rumaluses süüdi tõsiasi, et ma pole feministide õpikut lugenud. Arvatavasti on just selles imelises teoses kirjas kõik keelud ja käsud.

Amanda Palmer jagas eelmisel kuul uuesti oma postitust sellest, kuidas tema ei ole mõne arvates tõeline feminist, sest tõeline feminist ei vaata oma meest armastava pilguga. Muide, tema mees on Neil Gaiman, keda vaataks võimaluse korral isegi mehed armastava pilguga. Point on aga selles, et proua Palmeri arvates teeb tõeline feminist just seda, mida ta ise tahab. Radikaalne, kas pole?

Mõni aeg tagasi kirjutas Rents ühest feministist. Ilmselgelt ei ole Dita tõeline feminist, sest tõelised feministid ei teeniks riiete seljast viskamisega elatist. Kõik muu ei oma mitte mingisugust tähtsust. Tähtis on ainult see, et ta teeb midagi, mis feminismipolitseile (umbes midagi sellist nagu moepolitsei) ei meeldi. Vahet pole, et ennast häälekalt feministideks kuulutanud naised kuskil poolpaljalt protesteerivad. Nemad selle eest raha ei saa, nii et see pole probleem.

Selline kemplemine meenutab Kanye Westi, kes jahus peale Grammyde jagamist, et tõelised muusikud sellest üritusest varsti enam osa ei võta. Tema puhul oli oraks tagumikus see, et parima albumi auhinnaga läks Beyonce asemel koju Beck. Ilmselgelt teeb inimesest tõelise muusiku jonniva lapse kombel jauramine, aga mitte 10+ instrumendi mängimine. Sama lugu on ka feministidega. Tõeline feminist vibutab näppu iga kord, kui mõni wannabe õhtusöögi valmistab või oma abikaasat vaatab. Häbi olgu neil wannabe'del.

Bigger On The Inside

Sel korral soovitan teile Amanda Palmeri uut lugu, mille kohta võite ise natuke rohkem lugeda siit. Selline natuke omamoodi, nagu ikka tema lood.

Should Have Known Better

Midagi rahulikku siia päikselisse esmaspäeva...

Little Monster

Vahelduseks midagi veidi rajumat. Enjoy!

 

Helesinine unistus

Viimasel talvekuul valmis mul üks ilus õlasall. Kuna väljas polnud krõbedaid külmakraade, tuli ta selline kevadsuviselt õhuline. Värvi poolest ainult veel talvine.

Kudusin ta selle mustri järgi. Mul ei olnud küll sama lõng, nii et minu sall pole täpselt seal antud mõõtudes. Küll aga on ta sama ilus. Kahjuks ei olnud mul piisavalt jämedaid ringvardaid, seega pidin tavaliste varrastega leppima. Eks natuke jamamist oli, sest lõpuks oli vardal silmuseid 400 kandis.

Tavaliselt on ikka hea meel, kui miski lõpuks valmis saab. Selle õlasalli puhul oli kohe eriti hea meel. Tegu ikka suure tükiga ja suur tükk võib teadupoolest suu lõhki ajada. Õnneks nii ei läinud,  sest muster iseenesest oli lihtne. Sellist mustrit on lausa lust kududa, isegi teleka ees tulevasi superstaare vaadates.

Cologne

Urbekuud alustame Alexz Johnsoni uue videoga. Nautige nüüd mõnusat muusikat.