kolmapäev, 1. jaanuar 2014

No more champagne, and the fireworks are through

Nüüd on lõpuks need suured söömispühad kõik läbi ja võib natuke kergemalt hingata. Muidugi juhul, kui üle kasvanud kõhu veel kaalul olevaid numbreid näeb ;) Kuna mul kodus kaalu pole, siis on mul täitsa ükskõik. Eks ma siis liiguta, kui püksid enam jalga ei lähe või midagi. (See oli nali muideks.) 

Taas oli minu aasta lõpp vaikne. Vanaks olen jäänud, mis muud. Istun jõulude ajal kodus ja vaatan, kuidas Bruce Willis pahalasi notib. Istun vana-aastaõhtul kodus ja vaatan, kuidas Alma end Õnne tänaval täis joob. Seda paarist pitsist, aga kord aastas ju võib. Lausa ime, et ma enne südaööd magama ei jäänud. Või noh, ma ei jäägi kunagi enne keskööd magama, nii et seda muret tegelikult polnud. 


Tavaliselt on enne jõule nii kiire kogu aeg ja nii palju sagimist, et pühade saabumiseks on vedru nii maha käinud, et ei viitsigi enam suurt midagi teha. Siis ei jäägi ju muud üle, kui et telekat vaadata ja 12 korda süüa. Kuigi ma ei tea kedagi, kes jaksaks ühe õhtu jooksul nii mitu korda mugida. Kui te juhtute selline olema, siis andke märku. Kõrvalolevad piparkoogid oleks praeguseks vast otsas, kui keegi nii palju süüa jaksaks. Ma kaunistasin neid 7-8 tundi. Ma ei teagi, ema võttis aega. Pole siis midagi imestada, kui ma pühade ajal lihtsalt passisin :) 
Nii juhtubki, et aasta saab üsna märkamatult läbi. Loodetavasti tuleb see aasta parem, kuigi sel eelmisel polnudki tegelikult väga viga. Võrreldes paari eelmisega, oli see üsna hea. Kuigi jah, alati saab paremini. 

Uusaastalubadusi ma pole andnud. Kui midagi üldse, siis peaks lubama, et kirjutan siia rohkem. Eks näis... 


2 kommentaari:

  1. Need piparkoogid olid superhead :P Võin kõik ära süüa, kui sa ei jaksa.

    VastaKustuta
  2. Siis on hästi :) Õnneks mul neid söödikuid ikka jagus, nii et ainult paar üksikut piparkooki on hetkeseisuga järel.

    VastaKustuta