reede, 23. september 2011

I start out with good intentions but mess it up like all the time

Kui ma aasta lõpus veel elus olen, siis elan ma veel kaua-kaua. Jah, inimesed, see oli ähvardus.

Ma olen nüüd vähemalt enam-vähem terve, nii et saan ilusti koolis käia. Kuigi jah, ma käisin eelmisel nädalal haigena ka koolis. Arst ütles, et seepärast mul asi hullemaks läkski. Tegelikult tuleb kohe voodisse jääda ja puhata ning teed juua, kui mingi viirus sind tabab. Oli kange tahtmine talle selgeks teha, et see ei ole kohe kuidagi võimalik, sest meie õppejõududel on toredad reeglid puudumise osas.

Oma esimese tunnika sain ma C. Ilgelt tore tegelikult, sest ma reaalselt ei suutnud nagu õppida. Samuti ei suutnud ma õppida ladina keele tunnikontrolliks, mis pooleldi aiataha läkski. Sõnade osa tuleb uuesti teha, pööramine oli mul ilusti selge. Nojah, mis seal ikka. Kaks rühmatööd on juba ootel ning teisipäeval on ladina keeles uus tunnikas. Võrreldes mõne teisega, on meil üsna palju õppida ja teha vaja kogu aeg.

Kooli kõrvalt tuleb leida aega ka isiklikuks eluks. Teisipäeval oli vanaemal sünnipäev, ma siis sõitsin ka trolliga maja ette. Olen ikka tubli lapselaps, keeleteaduse aluste loengus joonistasin vanaemale kaardi ka. Igatahes oli vanaema külaliste, kes olid kõik ilmselgelt pensionärid, seas huvitav isegi. Mind üritati vist täis joota, selline mulje lihtsalt jäi. Teiseks olid kõik vaimustuses, et ma ülikoolis õpin. Ütlesid, et inglise keelt läheb alati vaja. Rõhutasid ka seda, et loogiline oleks hiljem magistris õpinguid jätkata ning õpetajaks hakata. 

Eile käisime toakaaslasega tivolis. Ilgelt lahe oli. Kõige lahedam oli loomulikult see, et kõik need tüübid seal on venelased ning räägivad sinuga vene keeles. Olgu, Lasnamägi ka, saab aru, aga siiski. Igatahes oleme me üsna läbi klopitud ja seda sõna otseses mõttes. Mul on reie, käe ja põlvede peal sinikad. Super lihtsalt. Oleks me teadnud, et see nii karm saab olema, oleksime ainult teetassides istunud või tõuguga sõitmas käinud. 

Nüüd olete mu tegemistega uuesti kurssi viidud. Ma peaks veel veidi õppima, aga täna enam tõesti ei viitsi. Seega joon oma beershake'i lõpuni ning kuulan muusikat kuni öörahu hakkab. Kohe voodisse kerida ka ei taha. Oh seda rasket elu ikka...

4 kommentaari:

  1. Olen Sinu blogi uus lugeja ja küsin kas õpid Tallinna Ülikoolis? :) See keeleteaduse alused on mulle tuttav asi eelmisest aastast. Nägin ränka vaeva, et eksamile saada. Soovitan selle vahearvestusega kohe maha saada, kui tulekul on. :)

    VastaKustuta
  2. Tallinna Ülikoolis jah. No selge, eks ma jäta meelde. Aitäh soovituse eest :)

    VastaKustuta
  3. Kuidas teid tivolis siis läbi klopiti :O

    VastaKustuta
  4. Hoog oli nii suur, et me lendasime ühest istme servast teise. Ma arvan, et kui me poleks kõvasti kinni hoidnud, oleks me üldse minema lennanud :D

    VastaKustuta