Värvime mune

Ilusat jürikuud teile kõigile! Loodan, et olete ise nalja teinud ja mitte lolliks jäänud. Kui aga juhtus nii, et keegi ninapidi vedas, siis loodetavasti naersite koos.

Peale naljatamise on praegu ka aeg, millal inimesed mune kokku ostavad, et neid siis igatmoodi värvida. Meie värvime neid looduslikult, enamasti sibulakoortega. Vahel saab ka teisi värvaineid proovitud, näiteks mustikaid. 

Sibulakoorte puhul on asi lihtne: muna tuleb sibulakoortega ümbritseda ja siis riidesse mässida. Muster moodustub juba koortest, aga põnevuse lisamiseks tasub kasutada pajutibusid, lilleõisi või taimelehti. Pakitud munad vette ja keema, muidugi tuleb lisada ka natuke äädikat. 

Mustikatega oleme paaril korral värvinud. Üks variant on (külmutatud) mustikatega lihtsalt muna hõõruda. Soovitan kanda kummikindaid, sest muidu värvivad mustikad peale muna ka käed ära. Kahjuks selle variandi puhul tuleb värv ka kergemini maha, toon on aga tõesti ilus. Teine võimalus on mune keeta purustatud mustikatega koos ja pärast lasta neil veel selles lahuses seista. Taas tuleb lisada veidi äädikat. Mina aga olen kaks moodust ühendanud. Kõigepealt keedan mune mustikatega ning pärast hõõrun veel üle. Sel juhul jääb ka hõõrumise korral värv paremini külge ning ei tule enam maha. 

Pildil olevad rohekassinised munad on värvitud punase kapsaga. Põhimõtteliselt on kõik samamoodi nagu mustikate puhul. Lugesin kuskilt õpetust, et tuleb värvilahus keeta ja munad siis sinna sisse panna. Kapsas tuli välja kurnata. Meie aga keetsime mune koos kapsaga ning jätsimegi nad koos potti. Sedasi tekkis peale värvi ka huvitav muster. Muidugi tuleb lahus teha võimalikult kange/tume, sest värv jääb muna peal heledam. Seega olgu kapsast või mustikaid pigem rohkem kui vähem.

Arvan, et ka sel aastal värvime samamoodi mune. Need kolm värvi sobivad omavahel päris hästi ning looduslikud variandid sobivadki mulle rohkem kui igasugused kleepsud ja munalakid. Juba paljas mõte neist ajab õlgu võdistama. Nüüd aga minge tehke veel teiste kulul nalja, kuniks saate ;)