esmaspäev, 7. märts 2011

Do you wanna see me puke?

Kooli vetsus ropsida on ka tore. Vähemalt ei olnud mul publikut. Pole kunagi erilist tahtmist olnud kellegi nähes või kuuldes oma sisikonda välja ropsida. See on siiski üsna privaatne toiming ju.

Tulin poole päeva pealt koju. Ropsisin natuke veel ja jõin siis piparmünditeed. Kuna mul midagi targemat teha polnud, siis lihtsalt magasin paar tundi. See polnud võib-olla kõige parem idee, aga ma ei jaksanud enam istudagi, seismisest või kõndimisest rääkimata. 

You've been this way since school
Dysfunctional, translucent

Eriti huvitav on see, et näppe kurku ajada võin, aga mingi haiguse tõttu oksendada ei soovi.

Ise ka vahel imestan, kui väärakalt mu organism ikka toimib. Kõige tähtsam on see, et veel toimib. On ju? Ah, peaks ehk tagasi magama minema. Eks ma ürita homme ikka ennast kooli vedada, tubli õpilane nagu ma olen.

Tegelikult tahaks midagi süüa. Samas pole midagi sellist, mida süüa julgeks. Joon ikka oma piparmünditeed ja ootan, millal see üles hakkab tulema. Veel õnneks pole tulnud, loodetavasti ei tule ka. Kas tõesti nii palju oleks palutud üks normaalne nädal? Või kuu?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar